Teisipäeval 11. juulil avaldab Rahvusvaheline Valuutafond
(RVF) põhjaliku dokumendikomplekti Eesti majanduse kohta:
Eesti selle aasta majanduspoliitilise olukorra RVFi-poolse
analüüsi täisteksti koos lisadega, kokkuvõtte RVFi
juhatuses toimunud arutelust ning Eestit esindanud Põhja- ja
Baltimaade Valijaskonna direktori Olli-Pekka Lehmussaari sõnavõtu. Nende
materjalidega saab esmaspäevast tutvuda RVFi
veebileheküljel aadressil www.imf.org. Niipea, kui dokumentide
täpsed avaldamisaadressid RVFi veebileheküljel on teada,
saab nende poole pöörduda ka läbi otseviite Eesti Panga veebileheküljelt
www.ee/epbe.
Kord aastas analüüsib Rahvusvaheline Valuutafond iga
liikmesriigi majanduspoliitilist olukorda ja esitab selle
kohta RVFi juhatusele aruande (RVFi põhikirja IV artikli
kohaselt koostatud aruande - Staff Report for the Article IV Consultation).
Sellel aruandel võivad omakorda olla mitmesugused lisad.
Eesti majanduspoliitilist olukorda arutas Rahvusvahelise
Valuutafondi juhatus sel aastal 30.juunil. Siis kinnitati ka
Eesti ja RVFi vahel aastateks 2000-2001 sõlmitud
tugilaenukokkuleppe (precautionary Stand-by Arrangement)
esimene vahearuanne.
(Tugilaenukokkuleppele lisatud majanduspoliitika
memorandumi teksti vt. http://www.eestipank.info.
Tugilaenu kokkuleppe alusel on Eestil võimalik laenata
IMFilt kokkuleppeperioodi jooksul kuni 29.4 miljonit SDRi ehk
umbes 640 miljonit krooni.)
Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul on Eesti valitsus ja
keskpank jätkanud tugeva majanduspoliitika elluviimist.
Eesti majanduskasv kiireneb, jooksevkonto puudujääk on
1997.aastaga võrreldes oluliselt alanenud ja inflatsioon
langenud peaaegu Euroopa Liidu tasemele. Senine poliitika on
taganud usalduse Eesti krooni fikseeritud kursi ja
valuutanõukogu süsteemi vastu. Kui valitsus ja keskpank
jätkavad senist majanduspoliitikat, on Eesti majanduse
väljavaated 2000. ja järgnevateks aastateks head.
Samal ajal rõhutas Rahvusvaheline Valuutafond, et
majanduskasvu jätkumiseks ja Eesti konkurentsivõime
tõstmiseks on hädavajalik järgida tugilaenu juurde
kuuluvas 2000-2001.a. majanduspoliitika memorandumis
sätestatud eelarvepoliitika eesmärke ja tagada 2001.a.
eelarve tasakaal. (Majanduspoliitika memorandumis kinnitab
Vabariigi Valitsus, et 2000.a. üldeelarve puudujääk ei
ületa 1 miljardit krooni.)
RVF rõhutab samuti vajadust jätkata pooleliolevaid
majandusreforme, muuhulgas energeetikasektori erastamist ja
pensionireformi. Samuti juhib Rahvusvaheline Valuutafond
tähelepanu tööpuuduse kasvule Eestis.
Rahvusvahelise Valuutafondi juhatuse hinnangul on Eesti
pangandus jm. finantssektor oluliselt tugevnenud. Samal ajal
tuleb tõhustada eriti mittepankadest finantseerimisasutuste
järelevalvet ning jätkata pangajärelevalve Baseli
põhiprintsiipide rakendamist.
Rahvusvahelise Valuutafondi juhatuse arvamus Eesti
majanduse hetkeolukorrast langeb üldjoontes kokku Eesti
Panga majanduspoliitilise hinnangu ja prognoosidega.
Eesti ja Rahvusvahelise Valuutafondi vahelise
tugilaenukokkuleppe teist vahearuannet arutab IMFi juhatus
hiljemalt 2000.a. detsembri keskel.
