16. aprillil toimuval IMFi rahvusvahelise rahapoliitika-
ja finantskomitee istungil on arutusel IMFi roll kaasaegse
majanduspoliitilise keskkonna kujundajana - allpool
kokkuvõte Eesti esindajate seisukohtadest.
Komiteetöö kõrval on Eesti esindajate seekordse
Washingtoni-visiidi kavas rida olulisi töökohtumisi. Muu
hulgas arutatakse IMFi ja Maailmapanga koostööna valmivat
põhjalikku analüüsi Eesti erinevate
finantsjärelevalveasutuste töö efektiivsuse ja
rahvusvahelistele nõuetele vastavuse kohta
****
Eesti Panga asepresident Peter Lõhmus ja
rahvusvahelise osakonna juhataja Tanel Ross osalevad
16.aprillil Washingtonis toimuval IMFi Rahvusvahelise
Rahapoliitika- ja Finantskomitee korralisel koosolekul
koosolekul.
Seekordse koosoleku põhiküsimused on maailmamajanduse
väljavaated ja IMFi reformimine. Põhja- ja Baltimaade
valijaskonda, kuhu kuulub ka Eesti, esindab komitees Soome
rahandusminister Sauli Niinistö. Valijaskonna
ühisseisukohtade viimane kooskõlastamine toimub juba
Washingtonis, vahetult enne komitee istungi algust.
16. aprillil algaval komitee istungil tõusetub ühe
keskse teemana ilmselt küsimus suhtumisest IMFi rolli
rahvusvahelise majanduspoliitilise keskkonna mõjutajana.
Eesti jaoks on seetõttu oluline vastata küsimusele, kuidas
hinnata IMFi rolli Eesti viimaste aastate majanduspoliitikas
ning IMFi suunas viimasel ajal esitatud kriitikasse.
Päris kindlasti on IMFiga tehtav majanduspoliitiline
koostöö ning Eesti majanduspoliitika memorandumid määrava
tähtsusega Eesti majanduse arengus. IMFi toetus ja
praktilised nõuanded olid otsustava tähtsusega 1992.a.
rahareformi ja sellel järgnenud majandusreformide
õnnestumiseks. Samuti oli IMFi toetus Eesti raha- ja
majanduspoliitikale väga oluline 1997.a ja 1998.a.
IMFile on aeg-ajalt ette heidetud majanduspoliitiliste
nõuannete kõikuvat kvaliteeti. Seejuures kiputakse
unustama, et majanduspoliitika ebaõnnestumise ja kriiside
eest vastutab ikkagi iga riik ise. IMFi poole pöördutakse
sageli siis, kui majanduspoliitikas valitseb juba lootusetu
segadus. Tuleb rõhutada, et IMFi ja Eesti vahelisi suhteid
iseloomustab väljend ‘poliitiline dialoog’, kus
ühistele seisukohtadele jõutakse läbirääkimiste, mitte
ühe poole diktaadi tulemusena. Nii oli see viimase
majanduspoliitika memorandumi koostamisel ja nii on see ka
edaspidi.
Eesti Pank toetab igal juhul IMFi senisest tugevamat ja
fokuseeritumat rolli rahvusvaheliste finantskriiside
ennetamisel ja ärahoidmisel. Selleks peab maailma riikide
üldise majandusolukorra analüüs muutuma veelgi täpsemaks
ja selle tulemused läbipaistvamaks, samuti tuleb IMFil
koostöös Maailmapanga jt. organisatsioonidega pöörata
tõsist tähelepanu finantssektori stabiilsusele.
****
Komiteetöö kõrvalt on Eesti esindajate seekordse
Washintoni-visiidi kavas rida olulisi töökohtumisi, muu
hulgas IMFi Euroopa II osakonna juhataja John Odling-Smee,
IMFi Eesti missiooni juhi Peter Kelleri ja mitmete muude.
IMFi juhtivate spetsialistidega. Oluliseks küsimuseks on
aprilli lõpus Eestisse saabuva IMFi missiooni
ettevalmistamine. IMF ja Maailmapank on lõpetamas ka
põhjalikku analüüsi Eesti finantssektori olukorrast (nn.
Financial Sector Assessment Program). Praeguseks praktiliselt
valminud lõpparuanne sisaldab muu hulgas Eesti
finantsjärelevalveasutuste (Pangainspektsioon,
Kindlustusinspektsioon, Väärtpaberiinspektsioon) senise
tegevuse ja hetkeolukorra üksikasjaliku analüüsi. Hinnatud
on ka Eesti erinevate finantsjärelevalveinstitutsioonide
tegevuse vastavust rahvusvahelistele standarditele, samuti
Eesti finantssüsteemi tugevaid ja nõrku külgi. FSAP
lõpparuandest kujuneb ilmselt peamine alusdokument uue
ühendatud finantsjärelevalve loomise ettevalmistamisel
Eestis.
****
Lisaks on Eesti delegatsioonil kavas kohtumised Euroopa
Keskpanga asepresidendi T.Padoa-Schioppa ja Saksamaa
Liidupanga asepresidendi Jürgen Starkiga. Siin on kõne
all Euroopa Liidu laienemisega seotud majandus- ja
rahapoliitilised küsimused ning keskpankade roll selles
protsessis. Visiidi käigus kohtutakse ka juhtivate
reitinguagentuuride analüütikutega.
