Riskid välisvaluutareservide paigutamisel

Valuuta- ja intressirisk

Valuutarisk seisneb ohus, et valuutakursside muutumine mõjutab Eesti Panga VVR turuväärtust ning selle investeerimisel saadavat tulu. Kuna valuutarisk kujutab endast finantsriskidest suurimat ohtu VVRi säilimisele ja Eesti krooni stabiilsusele ning selle suurus on Eesti Panga poolt kõige raskemini prognoositav, siis on VVRi normportfelli valuutastruktuur neutraalne ehk 100% eurodes ega sisalda Eesti krooni ja euro vahelise fikseeritud vahetuskursi tõttu valuutariski.

Vastavalt investeerimisstrateegiale võib tegeliku investeerimisportfelli valuutastruktuur neutraalsest erineda. Valuutariski võtmisel võib Eesti Pank kasutada vaid järgmisi valuutasid: Austraalia dollar, Jaapani jeen, Kanada dollar, Norra kroon, Rootsi kroon, Suurbritannia nael, Šveitsi frank, Taani kroon, USA dollar, Uus-Meremaa dollar.

Intressirisk seisneb ohus, et intressimäärade muutumine mõjutab Eesti Panga VVRi turuväärtust ja selle investeerimisel saadavat tulu. Eesti Panga VVRi neutraalne ehk aktsepteeritav intressipositsioon on määratud normportfelliga. Tegeliku investeerimisportfelli intressipositsioon võib tulenevalt investeerimisstrateegiast normportfelli omast teatud ulatuses hälbida.

VVRi juhtides on lubatud normportfelli suhtes võtta valuuta- ja intressiriski, mille päevane VAR (ehk suhteline päevane intressirisk mõõdetuna rahas) ei ületa 0,4% VVRi kohustustevabast osast. See tähendab, et 95%lise tõenäosusega on suurim võimalik summa, mille võrra investeerimisportfelli väärtus intresside tõusu või valuutakursi liikumise tõttu ühe päeva jooksul võib kahaneda, võrdne 0,6%ga netoreservist (rida IX kattevara aruandes).

Lisaks sellele, et normportfell on tegeliku portfelli intressiriski ning tulususe mõõtmise aluseks, määrab see VVRi investeerimisportfelli, milleks on VVR ilma likviidsusportfelli ehk puhvrita, neutraalse riikide-/ regioonidevahelise ning sisese struktuuri. Regioonidevaheline neutraalne struktuur tähendab Eesti Panga valmisolekut investeerida teatud osa VVRist teatud regioonides emiteeritud väärtpaberitesse ning võtta sellega igas regioonis Eesti Pangale vastuvõetava tasemega risk. VVRi normportfell sisaldab 60% ulatuses euroalal ja 40% ulatuses USAs emiteeritud väärtpabereid. Tegelik investeerimisportfell võib lubatud riskilimiitide piires sisaldada ka teistes, normportfelli koosseisu mittekuuluvates riikides emiteeritud võlakirju. Lubatud on investeerida Austraalias, Jaapanis, Kanadas, Norras, Rootsis, Suurbritannias, Šveitsis, Taanis ja Uus-Meremaal emiteeritud võlakirjadesse.

Normportfelli regioonidesisene neutraalne struktuur tähendab seda, et antud regioonis/ riigis emiteeritud erineva kestusega väärtpaberite osakaal selle regiooni/ riigi alamportfellis (euroala või USA alamportfellis) on neutraalne. Mida pikema kestusega on väärtpaber, seda suurema intressiriskiga on selle väärtpaberi omamine seotud ning vastupidi: mida lühema kestusega on instrument, seda väiksem on ka intressirisk. Investeerimisportfelli regioonidesisese neutraalse struktuuri all mõeldakse portfellis sisalduvate väärtpaberite sellist kestuselist jaotust, mille korral kõikide erineva kestusega väärtpaberigruppide ehk sektorite (sektorid on rahaturuinstrumendid, 1-3-aastase, 3-5-aastase, 5-7-aastase, 7-10-aastase ning 10- ja enama aastase kestusega finantsinstrumendid) riskiga kaalutud osakaal portfellis on võrdne. Tulenevalt sellest, et finantsinstrumendi intressiriski tase ja kestus sõltuvad otseselt teineteisest, mõõdetakse siin riski suurust sektori keskmise kestusega.

Krediidirisk

Krediidirisk seisneb ohus, et Eesti Panga suhtes finantskohustusi omav tehingupartner ei täida endale võetud kohustusi. Krediidiriski ei saa mõõta kõikumisriskiga VAR, seetõttu limiteeritakse ja juhitakse seda emitentidele ja tehingupartneritele kehtestatud kvaliteedi ja koguse piirangutega. Krediidiriski limiit määratletakse partneri finantsseisundi alusel, mille hindamiseks kasutatakse rahvusvaheliste reitinguagentuuride Standard & Poor's, Moody's või Fitch krediidireitinguid. Krediidiriski piirangud puuduvad Rahvusvahelisel Arvelduspangal (BIS - Bank for International Settlements) ning VVRi juhtimiseks aktsepteeritud riikide keskpankadel.

Krediidirisk jaguneb kaheks eraldi riskikategooriaks: tehinguriskiks ja emitendiriskiks. Tehingurisk on oht, et Eesti Panga äripartner ei täida tehingu sõlmimisel endale võetud operatsioonilisi kohustusi. Selle riski maandamiseks kinnitab finantsturgude osakonna juhataja VVRi investeerimisel lubatud partnerpankade nimekirja. Nimekirja uuendatakse vastavalt vajadusele.

Emitendirisk on oht, et väärtpaberi emitent või Eesti Panga suhtes muud tähtajalist finantskohustust omav institutsioon ei ole maksetähtaja saabudes maksejõuline ega suuda täita oma kohustusi. Emitendi, kelle suhtes Eesti Pank võib emitendiriski võtta, minimaalne nõutav krediidireiting erinevate tehinguliikide lõikes on toodud alljärgnevas tabelis:

Lisaks tehingu- ja emitendiriski piirangutele kehtivad VVRi juhtimises veel järgmised krediidiriski võtmise kitsendused.

Keskvalitsuse, supranatsionaalsete finantsorganisatsioonide, riiklike agentuuride ning valitsuse garantiiga emitentide poolt väljaantud võlakirjade osakaal peab olema vähemalt 87% investeerimisportfellist.

Ühegi üksiku mitteriikliku emitendi poolt emiteeritud võlakirjade kogupositsioon VVRis ei tohi ületada 30% kohustustevaba reservi suurusest.

Kommertspankade ja muude finantsinstitutsioonide juures hoitavate tähtajaliste tagatiseta nõuete osakaal ei tohi ületada 40 miljonit eurot.

Kommertspankade ja muude finantsinstitutsioonide hoiuste osakaal ei tohi ületada 100% Eesti Panga netoreservist, kusjuures ühes finantsinstitutsioonis ei tohi hoida rohkem kui 50 miljonit eurot.

Ühegi üksiku väärtpaberi lõikes ei tohi Eesti Pank omada üle 20% kogu emissiooni mahust.

Emitendi reitingut AAA ja/või A-1+ omavate võlakirjade osakaal peab olema vähemalt 50% Eesti Panga VVRist.

Likviidsusrisk

Likviidsusrisk seisneb ohus, et Eesti Pangal ei ole piisaval hulgal likviidseid varasid, et täita õigeaegselt oma kohustusi. Likviidsusriski VARiga mõõta ei saa, seetõttu kasutatakse muid, allpool kirjeldatud piiranguid.

Piisaval hulgal likviidsete vahendite olemasolu tagamiseks jagatakse kogu VVR investeerimisportfelliks ning likviidsusportfelliks ehk puhvriks, mida kasutatakse Eesti Panga ja kommertspankade vahelisteks valuutatehinguteks (valuutaaken valuutakomitee põhimõtete funktsioneerimiseks) ja mis peab olema kasutatav ülejärgmisel pangapäeval.

Kogu VVRi, nii investeerimis- kui likviidsusportfelli juhtimiseks kasutatavad finantsinstrumendid peavad olema kaubeldavad likviidsel järelturul, kus on vajadusel võimalik teostada kiiresti suuri tehinguid ilma turuhinda oluliselt mõjutamata. VVRi juhtimisel kasutatavate lühiajaliste mittekaubeldavate instrumentide maksimaalne lubatud tähtaeg on üks nädal (deposiidid).

Instrumendid

Eesti Panga VVRi juhtimiseks on lubatud kasutada järgmisi finantsinstrumente:

    nõudmiseni ja tähtajalised deposiidid;
    võlakirjade spot-, forward- ja futuuritehingud,
    välisvaluuta spot-, swap- ja forwardtehingud;
    repo- ja pöördrepo- ning ostu-tagasimüügi- ja müügi-tagasiostutehingud;
    intressimäärade swap-, forward- ja futuuritehingud;
    kuld ja tehingud kullaga;
    börsil kaubeldavad optsioonid, mille alusvaraks on kas võlakirja- või intressifutuur.

Eesti Panga VVRi juhtimisega seotud aruandlus

Eesti Panga finantsturgude osakond koostab VVRi juhtimise tulemuste kohta päeva-, nädala- ja kuuaruandeid. Aruanded näitavad investeerimisel võetud riske ja saadud tulusust. Tulusust mõõdetakse normportfelli investeeritava versiooni ehk proxy suhtes (kui normportfell koosneb indeksist, siis proxy sisaldab konkreetseid näidisvõlakirju, mis vastavad sellele indeksile).

VVRi investeerimise päeva- ja nädalaaruanded avaldatakse elektrooniliselt pangasisesel valikulise juurdepääsuga veebilehel. Kuuaruanded esitatakse Eesti Panga juhatusele ning avaldatakse elektrooniliselt pangasisesel valikulise juurdepääsuga veebilehel. Aruannete detailse sisu, vormi ja esitamistähtaegade kinnitamine kuulub Eesti Panga juhatuse pädevusse.

Välisvaluutareservi investeerimisel lähtub Eesti Pank krooni kattevarale kohastest rangetest riskipiirangutest, mis seavad tulu teenimisel prioriteetideks vahendite säilivuse ja likviidsuse.

Välisreservidega seotud riskid

Kõigi jälgitavate riskide suhtes on kehtestatud piirangud, mis sõltuvad Eesti Panga netoreservi suurusest. Mida väiksem on netoreserv, seda väiksem on ka välisvaluutavarade investeerimisel lubatud risk.

Valuutakursiriski maandamine

Kõige raskemini prognoositavaks on osutunud valuutakursside muutumine. Seetõttu on välisvaluutareservi juhtimisel otsustatud üldjuhul valuutariski üldse mitte võtta. Valuutarisk maandatakse täielikult sel teel, et Eesti Panga varade ja kohustuste valuutastruktuur ühildatakse. Kuna Eesti krooni kurss on jäigalt seotud euroga, siis praktikas tähendab see, et Eesti Panga välisvaluutareservi baasvaluuta on euro, mis moodustab ka valdava osa reservi struktuurist. Kuigi osa investeeringuid on tehtud ka väljapoole euroturge, on valuutariski maandamiseks kasutatud tuletisinstrumente. Seetõttu avaldavad valuutade kursimuutused Eesti Panga välisvaluutareservi väärtusele üksnes väikest mõju.

Intressirisk ja normportfell

Kuna Eesti Pangal ei ole võimalik intressiriski[1] vältida, siis juhitakse seda aktiivselt läbi normportfelli, mis määrab keskmise riskitaseme, mida pank on valmis võtma, ning on ühtlasi välisvaluutareservi juhtimise efektiivsuse tulemusetaloniks. Kehtestatud on ka limiidid, mille ulatuses võib tegelik investeerimisportfell normportfellist erineda.

Vaatamata sellele, et välisvaluutareservist on eraldatud likviidsuspuhver, on ka investeerimisportfellile seatud kõrged likviidsusnõuded. Vajaliku likviidsuse tagamiseks kasutatakse vaid aktiivseid ja laialdast teisest turgu omavaid instrumente. Seatud on piirangud nii emissioonimahu kui ka selle kohta, kui suurt osa väärtpaberiväljalaskes Eesti Pank võib omada.

Normportfell

Krediidirisk

Krediidiriski ehk ohtu, et Eesti Panga suhtes finantskohustusi omav osapool ei täida endale võetud kohustusi, juhitakse läbi väärtpaberite väljalaskjatele ja erinevatele instrumentidele seatud koguseliste ning proportsionaalsete piirangute, mille aluseks on juhtivate rahvusvaheliste reitinguagentuuride hinnangud. Enamik reservist investeeritakse riiklikesse võlakirjadesse ja nendel põhinevatesse repotehingutesse, mille krediidirisk on minimaalne.

Loe lisaks: Spekulatiivsed valuutarünnakud

[1] Intressirisk - risk, et kui intressimäärad muutuvad ebasoodsamaks, siis väheneb teenitud tulu.