- Vaata lisaks:
-
VÄLISRESERVIDE HALDAMINE
Eesti Panga välisvaluutareservi (VVR) peaeesmärk on tagada
Eesti krooni stabiilsus. Välisvaluutareservi investeerimisel lähtub
pank Eesti krooni kattevarale kohastest rangetest riskipiirangutest, mis seavad
tulu teenimise ees prioriteetideks vahendite säilivuse ja likviidsuse.
Välisvaluutareserv on jaotatud kaheks osaks - likviidsuspuhvriks
ja investeerimisportfelliks. Esimese moodustavad valuutakomitee funktsiooni
täitmiseks vajalikud ülilikviidsed vahendid, mida saab igal ajal kasutada
Eesti krooni ja välisvaluuta ostu-müügitehinguteks kodumaiste krediidiasutustega.
Teine ja suurem osa välisvaluutareservist investeeritakse rahvusvahelistel finantsturgudel.
Välisvaluutareservi jaotamine kahte
ossa on vajalik eelkõige seetõttu, et väga lühikese tähtajaga investeeringud
ei anna rahaturu intressidest kõrgemat tulu. Kui aga kõik vahendid paigutada
pikemaajalistesse instrumentidesse, võib valuutaturu nõudluse rahuldamine tuua
kaasa ebasoovitava lisakulu. Välisvaluutareservist on eraldatud
likviidne osa, mille suurus katab 95%lise tõenäosusega pangasüsteemi igakuise
välisvaluuta vajaduse. Valdavalt on likviidsuspuhvri varad investeeritud
üleöö-repotehingutesse, mille tagatiseks on riiklikud võlakirjad.
Kuidas toimub investeerimine
Investeerimistegevus on Eesti Pangas
koondatud finantsturgude osakonda, kus mõõdetakse ja juhitakse kõiki
sellega seonduvaid riske. Seejuures järgitakse
Eesti Panga presidendi käskkirjaga kinnitatud välisvaluutareservide investeerimise üldpõhimõtteid ning kehtestatud
riskilimiite. Investeerimisotsus tähendab normportfellist erineva investeerimispositsiooni
võtmist ning konkreetsete instrumentide valikut. Otsuseprotsess on jaotatud
kaheks: strateegiliseks ja taktikaliseks.
Strateegiline otsus kujundatakse makromajandusliku analüüsi
ja prognooside baasil. Strateegiline investeerimisotsus tehakse 3-6kuulise perspektiiviga
ning see seisneb investeerimisportfelli jaotuses riikide vahel ja normportfelli
suhtes suurema või väiksema riski võtmises.
Taktikaline investeerimisotsus
tehakse lühema ajalise perspektiiviga ning selle juures arvestatakse turulähedasi
näitajaid, nagu finantsturgude hetketase, viimase aja dünaamika, riikide intressimäärade
erinevus jmt.
Investeerimisportfelli vastavust
kehtestatud limiitidele kontrollitakse reaalajas (s.o pidevalt, samal ajahetkel).
Regulaarseid aruandeid positsioonide, riskide ja tulemuste kohta edastatakse
nii panga juhtkonnale kui ka sisekontrolli osakonnale.
Väliste varahaldurite kasutamine
Väliste varahaldurite palkamisel
on tavaliselt mitmeid erinevaid eesmärke: parandada reservihalduse tulemuslikkust,
vähendada tulemuse heitlikkust, hankida täiendavat oskusteavet maailma juhtivate
investeerimisfirmade teenuseid kasutades ning hinnata omaenese reservihaldurite
töö tulemuslikkust maailma paremikuga võrreldes.
Kõiki neid kaalutlusi arvestades
on ka Eesti Pank mitme aasta vältel osa oma välisreserve välishalduri hallata
jätnud. Nii välishaldurile kui Eesti Panga halduritele on kehtestatud täpselt
ühesugused piirangud ja normid, millest tuleb lähtuda reserve paigutades. Seega
on tulemused olnud täiesti võrreldavad ja sõltunud ainult investeerimisotsustest.
|
