Finantsvahendussüsteemi toimekindlust hinnates lähtub Eesti Pank sellest, kas ja kuivõrd süsteemi toimimine
võimaldab keskpangal saavutada oma põhieesmärki ehk hinnastabiilsust.
Finantsvahendussüsteemi toimekindlust ohustavate riskide hindamisel kasutatakse järgnevat jaotust.
Riskid on madalad - finantsvahendussüsteemi toimimine võimaldab
keskpangal oma põhieesmärgi ehk hinnastabiilsuse saavutamist, jätkata tuleb parendustöödega.
Riskid on keskmised ja väike osa riskidest võib olla realiseerunud - finantsvahendussüsteemi toimimine võimaldab keskpangal oma põhieesmärgi
ehk hinnastabiilsuse saavutamist, kuid vajalik on korrigeeriv sekkumine (nt regulatsiooni muutmine).
Riskid on kõrged ja märkimisväärses ulatuses realiseerunud - finantsvahendussüsteemi toimimine on pärsitud,
vajalik on korrigeeriv sekkumine või kriisihaldustegevus.
Riskihinnangule lisatakse selgitus ning arvamus finantsvahendussüsteemi toimekindluse edasise võimaliku muutumise kohta.
Kuigi finantsvahendussüsteemi toimekindlust jälgitakse ja analüüsitakse ning seda ohustavaid riske hinnatakse pidevalt,
avaldab Eesti Pank üksikasjaliku ülevaate ja riskihinnangud kaks korda aastas (kevadel ja sügisel) Finantsstabiilsuse Ülevaates.
Finantsstabiilsuse Ülevaade on
järelevalve ja analüüsi tulem
ehk alusmaterjal keskpanga otsustusprotsessile;
finantssüsteemi toimekindluse tagamiseks kasutatav vahend, mille abil edastatakse sõnumit kodumaistele ja välismaistele majandusagentidele,
kelle hoiak ja käitumine mõjutavad finantssektori tulevast toimekindlust.