Panganduse õigusraamistik

Finantssüsteemi efektiivsuse ja usaldusväärsuse aluseks on rahvusvaheliselt tunnustatud reeglite ja hea tavaga kooskõlas olev ning kohalikke vajadusi arvestav asjakohane seadusandlus. Pangasektorile tegevusraamistiku loomine on osa keskpanga tegevusest finantsstabiilsuse tagamisel. Eesti Pank annab välja pangasüsteemi tegevust reguleerivaid määrusi.

Usaldatavusnormatiividega kehtestatakse nõuded selle kohta, kui suured peavad olema panga kapitalipuhvrid, selleks et panga hoiustajate ja muude kreeditoride vahendid säiliksid ka ebameeldivate ootamatuste puhul. Üldine põhimõte on, et need puhvrid peavad olema seda suuremad, mida suuremaid riske pank on oma tegevuses võtnud. Samuti määravad usaldatavusnormatiivid, kui suuri riske tohib pank klientide suhtes võtta.

Muu hulgas nõuab krediidiasutuse seadus pankadelt järgmiste usaldatavusnormatiivide järgimist:

 omavahendite miinimumsuurus;

 kapitali adekvaatsus;

 riskide kontsentreerumise piirmäärad;

 investeerimispiirangud.

Piirmäärade ja nõuete arvutamise põhimõtted on kehtestatud järgmistes õigusaktides:

  Krediidiasutuste seadus

  Krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivide rakendamise ja arvutamise kord

Finantssüsteemi õigusraamistikus on oluline roll ka kohustusliku reservi nõudel. Selle abil saab keskpank suunata krediidiasutuste likviidsete varade mahtu ja struktuuri. Loe lähemalt: rahapoliitika operatsiooniline raamistik.

 Kohustusliku reservi nõude arvestuse ja täitmise korra kehtestamine

Eesti Panga ülesannete hulka kuulub ka arveldussüsteemide tõrgeteta toimimise tagamine ja nende arendamisel osalemine. Seetõttu tegeleb keskpank arveldussüsteemide järelevaatamisega ja kehtestab pankadevaheliste maksete arveldamise määrusi. Loe lähemalt: arveldussüsteemide alane määrustik.