Finantskriiside haldamine
Riigi finantsstabiilsuse eest vastutavate institutsioonide eesmärk on hoida ära finantskriise.
Samas jääb ka väga hea kriisiennetustöö juures siiski mõningane finantskriisi tekke tõenäosus.
Finantssüsteemi tõrked võivad tekkida väga ootamatult ning kanduda kiiresti edasi teistele turgudele ja turuosalistele.
Kuna finantskriisiga võib ühiskonnale kaasneda suur kulu, siis on oluline, et riigiinstitutsioonid omaksid head ettevalmistust
sellistes olukordades käitumiseks.
Eesti Panga, Finantsinspektsiooni ja Rahandusministeeriumi ülesanded ja ühise tegutsemise alused
finantskriiside korral on määratletud finantskriiside haldamise koostöökokkuleppes.
Leppes rõhutatakse panga omanike ja juhtkonna esmast vastutust panga finantstugevuse kindlustamisel ning kriisist tekkinud kahjude
kandmisel.
Eesti finantssüsteem on tihedalt lõimunud rahvusvaheliste finantsturgudega.
Seetõttu on tähtsal kohal rahvusvaheline koostöö kriiside ennetamisel ja lahendamisel. Eesti Pank on sõlminud mitmepoolsed
koostöökokkulepped Euroopa Liidu riikide finantsstabiilsuse eest vastutavate institutsioonidega ning koostöökokkuleppe Rootsi,
Läti ja Leedu keskpangaga.
Ühe osa kriisihaldusraamistikust moodustavad kriisiõppused. Eesti Pank korraldab ja osaleb koos teiste
finantsstabiilsuse eest vastutavate riigiinstitutsioonidega nii riigisisestes kui ka piiriülestes kriisiharjutustes.
Eesti kriisihalduse raamistiku oluline osa on hoiuste tagamise raamistik.
Selle eesmärk on kaitsta väikehoiustajate vahendeid ning suurendada nii finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust
(loe lähemalt: väikehoiustaja ja väikeinvestori kaitse).
Vaata lisaks:
|
