Eesti Pank / Bank of Estonia

Avaleht » Eesti Panga olemus ja roll » Eesti finantskeskkond » Keskpank ja finantsstabiilsus » Arveldussüsteemide järelevaatamine
 
Tühik

Arveldussüsteemide järelevaatamine

Lähtudes Eesti Panga raamistikust arveldussüsteemide järele­vaatamisel (loe lähemalt: maksesüsteemide järelevaatamine ja Eesti Panga kui väärtpaberiarveldussüsteemide järelevaataja roll)
Eesti Pank

   eristab arveldussüsteemide turul süsteemselt olulised ja olulised arveldussüsteemid;
   töötab välja arveldussüsteemide põhimõtted ja reeglid;
   määrab Eestis toimivatele arveldussüsteemidele kehtivad rahvusvahelised standardid ja hindab standarditele vastavust;
   tuvastab arveldussüsteemides ilmneda võivaid riske;
   edendab ja koordineerib arveldussüsteemide arengut sõltuvalt turu vajadusest;
   osaleb Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmena rahvusvaheliste arveldussüsteemide järelevaatamises. Euroopa Liidu keskpankade ja pangandusjärelevalveasutuste vahel on sõlmitud arveldussüsteemide alane koostöökokkulepe (inglise keeles; 2. aprill 2001, täiendatud 21. juulil 2004).

Eesti finantssüsteemi jätkusuutliku toimimise jaoks tähtsad ehk süsteemselt olulised arveldussüsteemid on
    TARGET2-Eesti
    Eesti Panga hallatav reaalajaline (kiirmaksete) arveldussüsteem EP RTGS
    Eesti Panga hallatav tavamaksete arveldussüsteem ESTA

Oluliste arveldussüsteemide hulka kuulub ASi Eesti Väärtpaberikeskus hallatav väärtpaberiarveldussüsteem.

Finantssüsteemi stabiilsuse tagamise üks võtmeelemente on kindlustada finantssektori infrastruktuuride - arveldussüsteemide - talitluspidevus.

Arveldussüsteemide järelevaatamise tulemused avalikustatakse Eesti Panga publikatsioonides. Loe lähemalt: Finantsstabiilsuse Ülevaade.

Vt ka rahvusvahelised standardid ja head tavad