Mida teha rikutud rahaga, praakrahaga ja võltsitud rahaga?

Raha vastu võttes tuleb kontrollida selle kvaliteeti. Iga inimene keeldub vastu võtmast ilmselget võltsraha (värvikoopia, ajakirja väljalõige vms). Kellelgi ei ole ka kohustust võtta vastu katkist pangatähte. Kui märkate pangatähe või mündi juures midagi ebaharilikku, soovitame järgida siin toodud käitumisjuhiseid.

RIKUTUD RAHA

Rikutud on pangatäht siis, kui see on kulunud või raharingluses viga saanud (raha on põlenud, läbi pestud, määrdunud, puruks rebitud või ära soditud). Rikutud raha kõrvaldatakse ringlusest vastavalt seadusega ettenähtud korrale.

Mida teha rikutud pangatähega?
Kui teie käes on rikutud raha, siis pöörduge selle ümbervahetamiseks kommertspanka ehk mistahes pangakontorisse. Vastavalt Eesti Vabariigi rahaseaduse §-le 6 võtavad vigastatud ja rikutud Eesti rahatähti (kroone) ja münte (sente) vastu ja asendavad uutega KÕIK Eesti kommertspangad tingimusel, et rahatähest on säilinud rohkem kui pool ning selle seeria ja number on tervikuna loetavad; mündil peab olema loetav vähemalt nimiväärtus ja vermimisaeg. Kui need tingimused ei ole täidetud, ei ole pangad kohustatud rikutud rahatähte või münti vastu võtma ega asendama.

PRAAKRAHA

Praakraha on nõuetele mittevastav pangatäht ehk selline pangatäht, millel on mõni turvaelement puudu või üle, mõõdud ei vasta standardile, trükivärv on laiali läinud vms. Sisuliselt on tegemist rikutud rahaga, kuid raha on rikkunud tootja.

Eesti Pank ei trüki ise pangatähti ega vermi münte, vaid ostab vastavat teenust. Pangatähed läbivad turvatrükikojas mitmekordse kvaliteedikontrolli. Eesti Pank, nagu kõik keskpangad, kontrollib pisteliselt turvatrükikojast saabunud pangatähti, enne kui need ringlusse laseb. Mõned praakpangatähed võivad siiski ka ringlusse sattuda. Eesti Pangast ringlusse lastud praakpangatähed on seaduslikud maksevahendid. Sellegipoolest tuleb tootmisveaga rahatähed ringlusest kõrvaldada ja neid käsitatakse kui rikutud rahatähti.

Mida teha praakpangatähega?
Praakpangatähega tuleb minna kommertspanka, kus veaga raha vahetatakse ümber. Kui inimene ei ole kindel, kas tegu on defektse või võltsitud rahaga, tuleb juhinduda seadusest, mis sätestab, mida teha võltsimiskahtlusega pangatähe puhul.

VÕLTSITUD RAHA

Võltsimine on raha järeletegemine või ümbertegemine selleks riigi kui rahamonopoli poolt mittevolitatud isiku poolt ja selleks mittenähtud korras ning sellisel viisil, et valmistatud raha on sobiv esinema tavalises ringluses heauskse isiku jaoks ehtsa rahana. Võltsimisega on tegemist ka siis, kui raha valmistatakse selleks ettenähtud kohas ja viisil, kuid ilma riigi poolt volitatud emitendi loata. Eesti Vabariigis kuulub krooni emiteerimise ainuõigus Eesti Pangale ehk raha on võltsitud juhul, kui selle on ringlusesse lasknud keegi teine peale Eesti Panga.

Raha võltsimine ja võltsitud raha tahtlik kasutamine on kuritegu. Raha võltsimises või võltsitud raha kasutamises süüdi tunnistatud inimest võib karistada vastavalt karistusseadustikule rahatrahvi või kuni kümneaastase vangistusega.

Mida teha võltsimiskahtlusega pangatähe puhul?
Kui teie kätte on sattunud rahatäht, mis näib olevat võltsitud, tuleb pöörduda politsei poole. Võltsitud raha kasutaja, kes ei olnud teadlik, et tema käes on võltsraha, ei pea kartma karistust. Küll aga võib vajalike menetlustoimingutega seoses kuluda aega.

Politsei teavitamine on rahatähe võltsimise kahtluse puhul vältimatu. Kui te pöördute võltsimiskahtlusega rahatähe ümbervahetamiseks või kontrollimiseks professionaalse rahakäitleja (nt pank, valuutavahetuspunkt) poole, siis on nad kohustatud teavitama politseid. Raha ehtsuse tuvastab ekspertiis, mille viib reeglina läbi politsei Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus.

SPECIMEN EHK NÄIDISPANGATÄHT

Näidispangatäht ei ole seaduslik maksevahend.

Näidispangatäht on Eesti Panga volitusel rahatähe tootja poolt valmistatud rahatähe tehnoloogiline etalon, mis on kasutusel võrdlusmaterjalina pangatähtede käibekõlbulikkuse hindamisel ning vajadusel pangatähtede identifitseerimisel. Keskpangad valmistavad näidispangatähti peamiselt selleks, et tutvustada käibivate pangatähtede turvamärke neile, kes maksevahendina kasutavad sularaha. Uute Eesti pangatähtede või täiendavate turvamärkidega pangatähtede käibelelaskmisel saadab Eesti Pank näidispangatähed koos turvamärkide kirjeldusega koheselt Eesti Vabariigis paiknevatele krediidiasutustele, et informeerida pangatöötajaid uute pangatähtede käibelelaskmisest ning suurema tähelepanu pööramiseks turvamärkide tundmaõppimisele. Selline praktika on kasutusel kogu maailma keskpankades. Samuti saadavad keskpangad üksteisele näidisrahatähti.

Eesti pangatähtede näidispangatähed on identsed emiteerimisele kuuluvate pangatähtedega, kuid nende erinevus seisneb selles, et seerianumbrid on märgistatud nullidega, pangatähtede esiküljele on trükitud sõna PROOV ja tagaküljele ingliskeelne sõna SPECIMEN ning üldreeglina on näidispangatähed jooksvalt nummerdatud.