Eesti Pank / Bank of Estonia

Raha vastu võttes tuleb kontrollida selle kvaliteeti. Iga inimene keeldub vastu võtmast ilmselget võltsraha (värvikoopia vms). Kellelgi ei ole ka kohustust võtta vastu katkist pangatähte. Kui märkate pangatähe või mündi juures midagi ebaharilikku, soovitame järgida siin toodud käitumisjuhiseid.

Kahjustatud või rikutud on pangatäht, mis on raharingluses viga saanud (põlenud, pestud, värviplekkidega kaetud, puruks rebitud või ära soditud) või pangatäht või münt, mis on sedavõrd kulunud, et ei ole võimalik veenduda selle ehtsuses. Kahjustatud või rikutud raha kõrvaldatakse ringlusest.

Mida teha kahjustatud või rikutud pangatähega?
Kui teie käes on kahjustatud või rikutud euro või Eesti krooni pangatäht või münt, siis pöörduge selle ümbervahetamiseks Eesti Panga muuseumipoodi või kommertspanga kontorisse. Pangatähest peab olema säilinud rohkem kui pool (Eesti krooni pangatähel peavad lisaks olema seeria ja number tervikuna loetavad). Mündil peab olema loetav vähemalt nimiväärtus ja vermimisaeg. Kui need tingimused ei ole täidetud, ei ole pangad kohustatud rikutud pangatähte või münti vastu võtma.

Praakraha on nõuetele mittevastav pangatäht ehk selline pangatäht, millel on mõni turvaelement puudu või üle, mõõdud ei vasta standardile, trükivärv on laiali läinud vms. Sisuliselt on tegemist rikutud rahaga, kuid raha on rikkunud tootja.

Eesti Pank ei trüki ise pangatähti, vaid need trükitakse spetsiaalses trükikojas. Pangatähed läbivad trükikojas mitmekordse kvaliteedikontrolli. Eesti Pank kontrollib pisteliselt trükikojast saabunud pangatähti, enne kui need ringlusse laseb. Mõned praakpangatähed võivad siiski ringlusse sattuda. Praakpangatähed on seaduslikud maksevahendid. Sellegipoolest tuleb tootmisveaga pangatähed ringlusest kõrvaldada ja neid käsitatakse kui rikutud rahatähti.

Mida teha praakpangatähega?
Praakpangatähega tuleb minna Eesti Panga muuseumipoodi või kommertspanka, kus see vahetatakse ümber. Kui inimene ei ole kindel, kas tegu on defektse või võltsitud rahaga, tuleb juhinduda seadusest, mis sätestab, mida teha võltsimiskahtlusega pangatähe puhul.

Võltsimine on raha järeletegemine või ümbertegemine isiku poolt, keda riik ei ole selleks volitanud, ja selleks mitte ettenähtud korras ning sellisel viisil, et valmistatud raha on sobiv esinema tavalises ringluses heauskse isiku jaoks ehtsa rahana. Võltsimisega on tegu ka siis, kui raha valmistatakse selleks ette nähtud kohas ja viisil, kuid ilma riigi volitatud emitendi loata.

Raha võltsimine ja võltsitud raha tahtlik kasutamine on kuritegu. Raha võltsimises või võltsitud raha kasutamises süüdi tunnistatud inimest võib karistusseadustiku järgi karistada rahatrahvi või kuni kümneaastase vangistusega.

Mida teha võltsimiskahtlusega pangatähe puhul?
Kui teie kätte on sattunud rahatäht või münt, mis näib olevat võltsitud, tuleb pöörduda politsei poole. Võltsitud raha kasutaja, kes ei olnud teadlik, et tema käes on võltsraha, ei pea kartma karistust. Küll aga võib vajalike menetlustoimingutega seoses kuluda aega.

Politsei teavitamine on rahatähe või mündi võltsimise kahtluse puhul vältimatu. Kui pöördute võltsimiskahtlusega rahatähe ümbervahetamiseks või kontrollimiseks professionaalse rahakäitleja (nt pank, valuutavahetuspunkt) poole, siis on nad kohustatud teavitama politseid. Raha ehtsuse tuvastab ekspertiis, mille viib üldjuhul läbi Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI).

Näidispangatäht ei ole seaduslik maksevahend.

Näidispangatäht on pangatähe tehnoloogiline etalon. Etaloni kasutatakse võrdlusmaterjalina pangatähtede käibekõlblikkuse hindamiseks ning vajaduse korral pangatähtede identifitseerimiseks.

Mida teha rikutud rahaga, praakrahaga ja võltsitud rahaga?