Rahvusvahelise Valuutafondi Euroopa osakonna nõunik Juha Kähkönen, analüütik Philip Schellekens ja regionaaluuringute divisjoni juht Luc Everaert tutvustasid Rahvusvahelise Valuutafondi regionaalset ülevaadet Euroopa kohta täna, 16. novembril Tallinnas hotelli Olümpia konverentsikeskuses.
Täpsem info regionaalse ülevaate kohta on Rahvusvahelise Valuutafondi kodulehel:
www.imf.org/external/np/sec/pr/2007/pr07252.htm
www.imf.org/external/pubs/ft/survey/so/2007/CAR1112A.htm

Rahvusvahelise Valuutafondi (RVF) seekordse ülevaate koostamisel kujunesid peateemaks arengud maailma ja Euroopa finantsturgudel ning käesoleva aasta sügiseste rahutute aegade edasine mõju majandusele, eriti aga finantssektori arengule.

Euroopa majanduse olukorda hindasid RVFi eksperdid piisavalt tugevaks, et valitseva ebakindlusega toime tulla. Praegustel arengutel ei ole RVFi arvates suuremat mõju lähiaastate majanduskasvule. Finantsturge tabanud tagasilööke hindab RVF isegi positiivseks: viimastel aastatel oli võetud kergekäeliselt liigseid riske, ent riskide karmim hindamine turgudel tähistab pigem tagasipöördumist normaalse majanduskeskkonna suunas.

Negatiivsete survete püsimine krediiditurgudel võib Euroopa majanduse edasisele arengule siiski riske tuua, mis tähendaks oodatust madalama kasvuga perioodi. Seepärast on nii arenenud kui arenevates majandustes oluline jätkata struktuurireformidega ja finantssektori regulatiivse raamistiku edasise täiendamisega ning säilitada ja vajadusel ka tugevdada riikide eelarvete positsioone.

Eriteemadena käsitleti mitmeid finantsturgude arenguga seotud aspekte. Suuremat tähelepanu pöörati kiire finantssektori kasvu kaasmõjudele nii finantsstabiilsusele kui ka majanduse stabiilsusele laiemalt, mis on väga aktuaalne teema ka meie viimaste aastate majandusarengu kontekstis. Järeldustes rõhutati, et finantsturgude lõimumise käigus toimunud mitmete riikide majanduskasvu kiirenemine on teretulnud, kuigi sellega kaasnes ajutine jooksevkonto defitsiit ja majapidamiste võlgnevuse kasv. Kuid samas on oluline avalikkust teadvustada, et selline erakorraline kasvukiirendus on ajutine ning majandusagendid peavad arvestama järgneva rahulikuma kasvuperioodiga. Vastasel korral võib esmane, finantssektori toel toimunud kasvukiirendus olla liiga hoogne ning hiljem majanduse tasakaalustumisel tuua endaga kaasa suuri raskusi. Majanduspoliitiliselt on kiirenemise perioodil tarvilik hoida tugevat eelarvepositsiooni, jätkata või vähemalt säilitada edu aluseks olevate struktuurireformidega ning tagada finantssektori tugev järelevalve.