Martin Lindpere, Eesti Panga majandusprognoosi allosakonna juhataja

Juulis kasvas hinnatase 1,1% võrra, suurenedes aastaga 6,4%. Juulikuu inflatsiooninumber on viimase kolme aasta kõrgeim, kuid selle teeb erandlikuks kõrgema käibemaksu rakendamine soojusenergiale ja ahjuküttele. Selle muudatuse mõju hinnatasemele jääb kindlasti ühekordseks, kuid kajastub aastases inflatsioonis veel mõnda aega.

Mitme aasta jooksul kehtinud madalam käibemaksumäära erand soojusenergiale ja ahjuküttele sai juuni lõpus läbi. Ainuüksi see hinnatõus seletab ligikaudu poole juulikuu inflatsioonist ning tõstab eluasemega seotud kulutusi 4,5%.

Lisaks soojusenergia kallinemisele tõusid juulis märkimisväärselt ka piimatoodete hinnad. Piima ja piimatoodete 4,6% kallinemise taga on osaliselt kodumaised tööjõuturu arengud, kuid teisalt ka piimapulbri hind, mis on maailmaturul hüppeliselt tõusnud. Piimatoodete kallinemist võis täheldada ka teistes Euroopa riikides ning seega on teatav osa selle kaubagrupi inflatsioonist välismaist päritolu.

Majanduse tõusulaine on jätkamas taandumist, kuid tööjõuturult tulenevad surved pole esimestele positiivsetele ilmingutele vaatamata veel kaugeltki kadunud. Palgakasv on endiselt ülikiire, mis tõstab nõudluse poolel ostujõudu, kuid toob pakkumise poolel täiendavaid kulusid. Majanduse pehmeks maandumiseks on tööjõuturu survete taandumine hädavajalik.

Võib öelda, et juulikuu inflatsiooninumber oli maksumuudatuse tõttu ebatavaline ning tunda oli ka välismaiseid hinnasurveid. Kui need tegurid kõrvale jätta, siis on üldine inflatsioonipilt senisega võrreldes samaks jäänud.