Täna Eesti Panga poolt avaldatud maksebilansi esialgsete andmete põhjal ulatus jooksevkonto puudujääk üheksa kuu kokkuvõttes ligikaudu üheksa protsendini selle perioodi sisemajanduse kogutoodangu suhtes.

"Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on välistasakaal küll paranenud, kuid käesoleva aasta esimene pool andis alust oodata enamat," märkis Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna nõunik Andres Saarniit. Eesti Panga prognoosi kohaselt ulatub 2005. aasta keskmine jooksevkonto puudujääk veidi alla kümne protsendi SKP suhtes.

"Jooksevkonto puudujäägi suurenemine viitab sellele, et kolmanda kvartali oodatust kiirem majanduskasv põhines sisenõudlusel, eelkõige eluasemelaenude kasvu kiirenemist toetanud investeeringutel," kommenteeris Andres Saarniit. "Väliskaubandusstatistikas väärib tähelepanu kaupade väljaveo kiirem kasv, samas kui veoteenuste müügitulu kasv on aeglustunud."

"Uuema nähtusena on jõudsamalt kasvanud välismaal töötavate Eesti elanike sissetulekute ülekanded Euroopa Liidust. Summade väiksuse tõttu ei ole nende mõju aga võrreldav kaubavoogude ja teenuste müügitulude muutustest johtuvaga," lisas Andres Saarniit. "Sarnaselt varasemate aastate ja kvartalitega oli kapitali sissevool kiire ja ligikaudu kaks kolmandikku sellest moodustasid otseinvesteeringud. See viitab välisvõla kasvu jätkumisele juba tavapäraseks saanud tempos."