Eesti majandust hinnatakse Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni lähenemisaruannetes

Täna avaldasid Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon lähenemisaruande euroalaga mitteliitunud Euroopa Liidu liikmesriikide kohta. Lähenemisaruanne koostatakse kord kahe aasta jooksul ning selles hinnatakse Maastrichti kriteeriumite alusel riikide majanduspoliitilist ja õiguslikku lähenemist euroalale. Aruannete põhjal teeb Euroopa Komisjon ettepaneku ECOFINile ja Ülemkogule, millised liikmesriigid on valmis ühinema euroalaga.

"Euroopa Keskpanga lähenemisaruanne rõhutab Eesti puhul vajadust säilitada senine eelarvedistsipliin, soodustada järjekindlalt palgakasvu aeglustumist ja piirata laenukasvu, tagades seejuures tõhus finantsjärelevalve," märkis Eesti Panga president Vahur Kraft, kelle arvates annab aruanne Eesti majandusele tervikuna soodsa hinnangu, tõstes muuhulgas esile riigi stabiilset osalemist vahetuskursimehhanismis ERM2.

Mõlemad aruanded hindavad positiivselt Eesti võimet täita Maastrichti kriteeriumi nõudeid. Euroopa Keskpanga lähenemisaruandes tõstetakse esile Eesti riigieelarve ülejääki, mis 2003. aastal ulatus 3,1 protsendini SKPst. Tarbijahindade inflatsioon on Eestis üldiselt aeglustunud, kuid edaspidi sõltub hinnastabiilsust soodustava keskkonna säilitamine Eestis muu hulgas sellest, kas rakendatakse sobivat eelarve- ja palgapoliitikat. Aruandes märgitakse, et 2003. aastal SKP suhtes 12,7 protsendini ulatunud jooksevkonto puudujääki on finantseerinud pikaajaline kapitali sissevool, kuigi on esinenud ka väikesi kõikumisi.

Euroopa Keskpanga lähenemisaruandes leitakse, et Eesti üheks keskpika perspektiiviga seotud tähtsaks poliitiliseks eesmärgiks on tööturu toimimise parendamine, mis on vajalik jätkusuutlikuks hinnastabiilsuse hoidmiseks, majanduskasvu potentsiaali tõstmiseks ja Eesti püsivalt kõrge tööpuuduse vähendamiseks. Rahvastiku vananemise seisukohast soodustavad Eesti arengut küll väga madal valitsemissektori võlakoormus, suured riigireservid ja kiirelt kasvava mahuga kogumispensioni sambad, kuid siiski prognoositakse, et rahvastiku vananemine avaldab tulevikus survet pensionisüsteemis säilinud jooksvale rahastamisele toetuvale osale, seisab aruandes.

Aruandes hinnatakse järgmisi liikmesriike: Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia, Slovakkia ja Rootsi.

Euroopa Keskpanga aruande sissejuhatuse ning Eestile antud hinnaguid sisaldava kommenteeritud kokkuvõttega saab tutvuda Eesti Panga internetiaadressil www.eestipank.info. Aruande inglisekeelne täisversioon on Euroopa Keskpanga internetiaadressil www.ecb.int.