Eesti monetaarkeskkond on jätkuvalt ekspansiivne. Alanevad intressimäärad soodustavad kodumaise reaalsektori võlakoormuse kasvu, rahaagregaatide kasv on säilitanud varasema taseme.
Rahaagregaadid
Rahamassi kasv oli III kvartalis endiselt mõõdukas. Laiema rahaagregaadi M2 aastakasvuks kujunes keskmiselt 12,8%, kitsama rahaagregaadi M1 aastakasv oli 14,0%.
Rahapakkumise komponentide osas jätkus tähtajaliste ja säästuhoiuste aastakasvu kiirenemine, nõudmiseni hoiuste aastakasv jäi varasemaga võrreldes keskpäraseks. Nõudmiseni hoiuste aastakasv oli III kvartalis keskmiselt 16,6%, tähtajaliste, säästu- ja muude hoiuste aastakasv 9,6%. Majanduses ringleva sularaha aastakasvuks kujunes keskmiselt 4,3%.
Rahaagregaatide komponentide juurdekasv oli suhteliselt tavapärane. Nõudmiseni hoiused kasvasid 0,7 mld kr võrra, tähtajalised hoiused 0,3 mlrd kr võrra ning majanduses ringlev sularaha 0,2 mld kr võrra.
Majandusagentide lõikes suurenesid enam ettevõtete hoiused (0,6 mld kr võrra), eraisikute hoiuste kasv jäi tagasihoidlikuks (83 mln kr võrra). Ettevõtete nõudmiseni hoiused kasvasid 0,7 mld kr võrra, tähtajalised hoiused vähenesid 1,3 mld kr võrra. Eraisikute hoiused vähenesid III kvartalis, säästu- ja tähtajaliste hoiuste jääk suurenes varasemaga võrreldes suhteliselt tugevalt (0,3 mlrd kr võrra), jätkates aasta alguses alanud kasvu.
Keskvalitsuse hoiused suurenesid suhteliselt tugevalt (1,6 mld kr võrra), mitteresidentide hoiuste kasv jäi tagasihoidlikuks (2,2 mld kr).
Krediidiagregaadid
Kodumaise reaalsektori võlakoormuse kasv oli III kvartalis jätkuvalt kiire, aastakasv ulatus septembris 32,4%ni. Võlakoormus (pangalaenud, pankadele emiteeritud võlakirjad, liising- ja faktooringfinantseerimine) kasvas III kvartalis mõnevõrra enam kui II kvartalis, kokku 5,8 mld kr võrra.
Eraisikute võlakoormuse aastakasv mõnevõrra stabiliseerus, jäädes 41,8%le, ettevõtete võlakoormuse aastakasv kiirenes mõnevõrra, ulatudes viimaste aastate kõrgemaile tasemele (26,9%). Võlakoormus kasvas võrdselt 2,9 mld kr võrra nii ettevõtete kui eraisikute puhul.
Ettevõtete osas kasvas III kvartalis erinevalt varasemast mõnevõrra kiiremini eksportiva sektori võlakoormus. Eksportiva sektori võlakoormuse absoluutkasv jäi siiski oluliselt väiksemaks kui mitteeksportiva sektori ettevõtetel. Eksportiva sektori osas jätkus kiire võlakoormuse kasv transpordiettevõtete puhul, tööstusettevõtete võlakoormuse kasv oli endiselt tagasihoidlik nii aastakasvu kui absoluutmahu osas. Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevusettevõtete võlakoormuse juurdekasv oli jätkuvalt tugev.
Vaatamata eraisikute võlakoormuse aastakasvu mõningasele aeglustumisele kasvas eluasemelaenude ja liisingute jääk endiselt tugevalt (2,3 mld kr võrra). Sõidukite liisingujäägi kasv oli III kvartalis oluliselt väiksem kui II kvartalis mõjutatuna Eesti Euroopa Liiduga liitumisele eelnenud kõrge ostuhuvi taandumisest.
Intressimäärad
Kodumaise reaalsektori intressimäärad alanesid mõnevõrra III kvartalis tulenevalt pankadevahelisest tihedast konkurentsist ja Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Eraisikute pikaajaliste laenude intressimäärad langesid 4,7% tasemele, ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär alanes 4,8%le. Pikaajaliste kroonihoiuste keskmine intressimäär langes 1,9%le.
