Eesti monetaarkeskkonnale on endiselt iseloomulik madalast intressitasemest tulenev vähene hoiustamine ja kiire võlakoormuse kasv. II kvartalis kasvasid jõudsalt nii eraisikute kinnisvaralaenud kui ettevõtete võlakoormus.
Rahaagregaadid
Rahamassi kasv säilitas II kvartalis varasema mõõduka taseme. Laiema rahapakkumise M2 aastakasvuks kujunes 10,5%, kitsama rahapakkumise aastakasv ulatus 14,5%ni.
Rahapakkumise kasv tugines endiselt peamiselt kodumaise reaalsektori nõudmiseni hoiuste jäägi suurenemisele. Nõudmiseni hoiuste aastakasv kiirenes II kvartalis 17,7%ni, maht suurenes rekordiliselt 3,0 mlrd kr võrra. Lisaks suve alguse tavapärasele eraisikute nõudmiseni hoiuste suuremale juurdekasvule langes II kvartalisse ka ettevõtete volatiilsete hoiuste kõrgtase.
Tähtajaliste ja säästuhoiuste jääk vähenes samas 0,4 mld kr võrra, peegeldades madalate intressimäärade jätkuvat säästmist pidurdavat mõju. II kvartalis ei suurenenud ka tähtajaliste hoiuste vormis säästmisega võrreldavate rahaturufondide osakute maht, mis jäi 3,7 mld kr tasemele.
Sarnaselt möödunud aasta II kvartalile suurenes ka sel aastal suveperioodi algusele iseloomulikult majanduses ringleva sularaha maht, kokku 0,3 mld kr võrra. Aastakasv säilitas endiselt 2,5% taseme.
Eraisikute hoiused kasvasid ootuspäraselt sesoonselt rohkem kui ettevõtete hoiused, juurdekasv ulatus 1,4 mlrd kroonini. Eraisikute hoiuste juurdekasvust moodustasid 80% nõudmiseni hoiused, tähtajaliste hoiuste kasv oli väike. Ka ettevõtete hoiused suurenesid suhteliselt tugevalt 1,2 mlrd kr võrra, mis tugines nõudmiseni hoiuste kasvule. Ettevõtete tähtajalised hoiused vähenesid. Lisaks vähenesid keskvalitsuse hoiused II kvartalis 180,5 mln kr võrra, mitteresidentide hoiused kasvasid 1,8 mld kr võrra.
Krediidiagregaadid
Kodumaise reaalsektori võlakoormuse kasv kiirenes II kvartalis jätkuvalt, aastakasv ulatus kvartali keskmisena 30,7%ni. Reaalsektori võlakoormus (pangalaenud, pankadele emiteeritud võlakirjad, liising- ja faktooring-finantseerimine) kasvas II kvartalis kokku rekordiliselt 5,6 mld kr võrra, kasv oli suur nii eraisikute kui ettevõtete puhul.
Eraisikute võlakoormuse aastakasv on endiselt suurem kui ettevõtete osas, kuid alanes vaatamata laenu- ja liisingukohustuste suurele juurdekasvule (2,6 mld kr) II kvartali keskmisena 43,9%ni. Ootuspäraselt kasvasid enim eraisikute eluasemelaenud ja -liisingud, mis saavutasid rekordjuurdekasvu 2,2 mld kr. Suhteliselt tugevalt kasvas II kvartalis ka eraisikute sõiduautode liisimine (0,2 mld kr võrra), mis oli osaliselt mõjutatud ostuhuvi kasvust Eesti Euroopa Liiduga ühinemise eel.
Ettevõtete võlakoormuse aastakasv on viimase aasta jooksul pidevalt kiirenenud, saavutades II kvartalis viimaste aastate kõrgeima taseme 23,4%. Kvartali jooksul suurenesid ettevõtete kohustused pankade ja liisingettevõtete ees rekordiliselt 2,9 mld kr võrra. Sarnaselt aasta algusele suurenes eksportivast sektorist enam mitteeksportiva sektori ettevõtete võlakoormus (1,9 mld kr võrra), sh kasvasid varasemast enam ettevõtete kinnisvaralaenud.
II kvartalis ühtlustusid eksportiva ja mitteeksportiva sektori võlakoormuse aastakasvud, varasematel perioodidel kasvas mitteeksportiva sektori ettevõtete võlakoormus märgatavalt kiiremini. Eksportiva sektori võlakoormuse aastakasvu suurenemine oli tingitud eelkõige transpordiettevõtete laenude ja liisingute kiirest kasvust, tööstusettevõtete võlakoormuse aastakasv jäi endiselt alla 10%.
Intressimäärad
Eesti intressikeskkond on jätkuvalt ekspansiivne. Eesti majandust mõjutavaid Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi intressimäärasid ei ole peale möödunud aasta juunis toimunud alandamist muudetud, mistõttu on ka Eesti reaalsektori intressimäärad endiselt madalad. Kodumaise reaalsektori pikaajaliste (tähtajaga üle ühe aasta) kroonihoiuste keskmine intressimäär oli II kvartalis keskmiselt 2,3%. Pikaajaliste laenude intressimäärad jäid ettevõtete puhul 5,1% ja eraisikute osas 5,0% tasemele.
