Monetaarkeskkonna arengud I kvartalis 2004

Eesti monetaarkeskkonda iseloomustab jätkuvalt madal intressitase, mis soosib võlakoormuse kasvu ning pärsib säästmist tähtajaliste hoiuste vormis. Kodumaiste reaalsektori võlakoormus kasvas I kvartalis endiselt oluliselt kiiremini kui reaalsektori hoiuste jääk.

Rahaagregaadid

Esimeses kvartalis püsis rahamassi juurdekasv mõõdukal tasemel. Laiema rahaagregaadi M2 keskmine aastakasv oli I kvartalis võrreldav eelmise aasta teise poolega, ulatudes 9,2%ni.

Kõige kiiremini kasvavaks rahakomponendiks on nõudmiseni hoiused. Viimased kasvasid I kvartalis keskmiselt 15,5% võrra. Eelkõige kajastab see sisemaise majandusaktiivsuse püsimist, aga ka madala intressikeskkonna mõju reaalsektori hoiustamisele. Samaaegselt on sularahanõudlus olnud endiselt võrdlemisi madal ning majanduses ringleva sularaha aastakasv ulatus I kvartalis keskmiselt 2,6%ni. Selle taustal ulatus kitsa rahaagregaadi M1 aastakasv I kvartalis keskmiselt 12,7%ni.

Tähtajaliste hoiuste keskmine aastakasv jäi I kvartalis madalamaks 2%st, sest madalad hoiuseintressid ja kõrge tarbimis- ning laenuaktiivsus pärsib säästmist tähtajaliste hoiuste vormis. Seega jäi laiema rahaagregaadi M2 suurenemine I kvartalis taas tagasihoidlikumaks kitsa rahaagregaadi M1 omast. Ka tähtajalistele pangahoiustele alternatiivi pakkuvate rahaturufondiosakute maht ei ole viimase kahe kvartali jooksul oluliselt kasvanud. Rahaturufondide mahu aastakasvutempo on küll võrdlemisi kõrge, kuid see kajastab eelkõige aastatagust madalat võrdlusbaasi.

Hoiustajate lõikes on eraisikute hoiuste kasv püsinud traditsiooniliselt stabiilsemana kui ettevõtete oma, I kvartalis kasvasid eraisikute hoiused 457 miljoni krooni võrra. Ettevõtete hoiustamisele lisas heitlikkust aastavahetuse perioodile iseloomulik pangahoiuste ajutine suurenemine eelmise kvartali lõpus. Seetõttu kahanesid ettevõtete hoiused I kvartalis 446 miljoni krooni võrra. Lisaks eraisikute hoiustele kasvasid I kvartalis ka keskvalitsuse (583 mln kr) ning mitteresidentide (402 mln kr) hoiused.

Krediidiagregaadid

Kiire laenu- ja liisingukasv on jätkunud. 2004 aasta I kvartali võlakoormuse (pangalaenud, pankadele emiteeritud võlakirjad ning liising- ja faktooringfinantseerimine) juurdekasv kujunes aasta alguse kohta suhteliselt tugevaks. Kokku suurenes I kvartalis kodumaise reaalsektori võlgnevus pankade ning liisingettevõtete ees 3,4 miljardi krooni võrra ehk 28% võrreldes aastataguse perioodiga. Rohkem kui kolmandik võlakoormuse mahukasvust tulenes majapidamiste ning ülejäänu ettevõtete laenamisest.

Majapidamiste laenamise aastakasv ulatus I kvartalis 45%ni. Majapidamiste peamiseks laenukasvu allikaks on endiselt eluasemelaenud, viimaste aastakasv on juba pikemat aega püsinud 55-56% lähedal. Aktiivset eluasemelaenude võtmist on soodustanud äärmiselt madal intressitase ning Euroopa Liidu liitumisega seotud ootused. Kokku suurenes I kvartalis majapidamiste eluasemelaenude jääk rohkem kui 1,4 miljardi krooni võrra. Kuigi ka majapidamiste sõiduautode liisimise ning tarbimisega seotud laenude aastakasvud on püsinud kõrgena (vastavalt 41% ja 24%), moodustavad eluasemelaenud majapidamiste laenamisest valdava enamiku.

Ettevõtete laenamise kasv oli I kvartalis samuti võrdlemisi jõudus, ulatudes 19% suuruse aastakasvuni. Mahuliselt enim – ligi 1,2 miljardit krooni – suundus laenuvahendeid suletud sektorisse, eelkõige kaubandus- ning kinnisvaraettevõtetesse. Suletud sektori ettevõtete laenamise aastakasv kokku püsis 21-22% vahemikus, olles võrdlemisi ühtlane nii kinnisvara, kaubanduse kui ka muude suletud sektori ettevõtete puhul.

Viimastel kuudel on mõnevõrra suurenenud avatud sektori ettevõtete finantseerimine, viimaste võlgnevus Eesti finantssektori ees kasvas 788 miljoni krooni võrra. Siiski kajastuvad siin suuremamahulised tehinguid transpordisektori ettevõtete finantseerimisel, samas kui tööstusettevõtete laenamise aastakasv ulatus endiselt kõigest 5-6%ni. Kokku kasvas Eesti ettevõtete kodumaine laenukoormus I kvartalis ligi 2 miljardi krooni võrra.

Intressid
Eurotsooni rahapoliitilised intressimäärad püsivad jätkuvalt madala tasemel, mis on hoidnud intressitaset madalal ka Eestis. Eesti reaalsektori pikaajalised intressimäärad on jäänud ekspansiivse intressikeskkonna tulemusena madalale tasemele. Kodumaise reaalsektori lühiajaliste kroonihoiuste kaalutud keskmine intressimäär ulatus I kvartalis keskmiselt 2,4%ni, ja pikaajaliste kroonihoiuste intress 2,2%ni. Eraisikute pikaajalised laenuintressid olid I kvartalis keskmiselt 5,1% ja ettevõtete omad 5,4%.