Maksebilanss viitab välistasakaalu teatud paranemisele

Eesti Panga poolt täna, 20. detsembril avaldatud kolmanda kvartali maksebilansi esialgsed andmed viitavad välistasakaalu paranemisele nii käesoleva aasta teise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes. Jooksevkonto puudujääk viimase nelja kvartali baasil oli 14 protsenti oodatavast SKP-st.

"Kapitali, sealhulgas otseinvesteeringute jätkuvalt suur sissevool näitab Eesti majanduspoliitika usaldusväärsuse püsimist. Jooksevkonto puudujäägi vähenemine kajastab ka Euroopa Liidu tõukefondide tasakaalustavat mõju," kommenteeris Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna majanduspoliitika allosakonna juhataja Andres Saarniit.

Täie kindlusega saab viidata tugevale ekspordikasvule ning näiteks teenuste saldo on SKP suhtes veidi parem kui aasta tagasi. "Kaupade väljaveo kasvutempo hindamisel peab siiski arvestama, et johtuvalt väliskaubandusrežiimi muutumisest peale Euroopa Liiduga ühinemist ei ole näiteks kaupade väljaveo maht otseselt võrreldav varasemaga," märkis Saarniit.

Kui käesoleva aasta esimese kvartali maksebilansis väljendus sisenõudluse kasvu aeglustumine, siis teises kvartalis Euroopa Liiduga liitumisele eelnenud kaubavarude soetamise tõttu sisenõudluse kasv kiirenes taas ning välistasakaalu paranemine peatus. Kolmanda kvartali näitajad on jällegi paranenud.

Eesti Panga prognoosi kohaselt kujuneb tänavu jooksevkonto puudujäägiks 13,1 protsenti SKP-st.