RAHAPAKKUMINE
Rahapakkumise juurdekasv aeglustus II kvartalis 2002 mõnevõrra. Kui I kvartali lõpus ulatusid M1 ja M2 aastakasvutempod 18,6 ja 17,9 protsendini, siis II kvartali lõpus vastavalt 17,5 ja 15,0 protsendini. Juurdekasvu aeglustumise põhjuseks oli erasektori mõnevõrra tagasihoidlikum hoiustamine II kvartalis võrreldes aastataguse perioodiga.
Kuigi kuude lõikes on reaalsektori hoiuste käitumine olnud üpris kõikuv ning hoiustejäägi aastakasvutempo on mõnevõrra aeglustunud, võib siiski järeldada et Eesti erasektori hoiustamise mahus pole II kvartali jooksul võrreldes I kvartaliga olulist kahanemist toimunud. Kolme kuu keskmine eraisikute ja ettevõtete hoiuste juurdevool pankadesse ulatus 392 miljoni kroonini. See on suurusjärgu poolest võrreldav I kvartaliga. Sektorite lõikes kasvas II kvartali jooksul eraisikute hoiuste maht 1,2 miljardi kooni ja ettevõtete hoiuste maht kahanes 56 miljoni krooni võrra.
Ettevõtete hoiuste kahanemine II kvartalis tugines eelkõige tähtajaliste hoiuste vähenemisele, mis kahanesid juunis 1,1 miljardi krooni võrra. See tõi kaasa ka nõudmiseni hoiuste osakaalu mõningase kasvu laiemas rahapakkumises M2 (53,7 protsendini võrreldes 51,3 protsendiga märtsi lõpus). Ettevõtete hoiuste juunikuisel kahanemise osas on osaliselt tegemist sesoonse ilminguga, mis kajastab sesoonseid ülekandeid teistesse majandussektoritesse, eelkõige eraisikutele puhkusetasude väljastamist. Samuti vastandub ettevõtete hoiuste juunikuisele kahanemisele valitsussektori
deposiitide kasv. Siiski ei saa siinkohal välistada, et kõrge krediidikasvu taustal suhteliselt tagasihoidlikult kasvavad kodumaised hoiused kajastavad reaalsektori rahavoogude ahenemist ning krediidikasvu toel finantseeritavat jooksevkonto puudujääki.
Valitsussektorist pankadesse suundunud deposiitide voog oli pankade jaoks soodne - suhteliselt heade maksulaekumiste toel on keskvalitsussektori poolt pankades hoiustatud vahendid kvartaliga kasvanud 1,3 miljardi krooni võrra. Mitteresidentide hoiused kasvasid II kvartali jooksul 457 miljoni krooni võrra.
Majanduses ringleva sularaha hulk oli II kvartalis mõnevõrra suurem kui I kvartalis, ulatudes juuni lõpus 7 miljardi kroonini. See on eelkõige tingitud suvisele puhkuseperioodile iseloomulikust suuremast sularahanõudlusest. Sularahanõudluse aastakasvutempo ulatus juuni lõpus 9,1%ni.
2002 aasta II kvartalis püsisid europiirkonna lühiajalisemad intressid praktiliselt muutumatutena. Selle taustal ei toimunud olulisi muutuseid ka Eesti reaalsektori hoiuseintressides. Eesti reaalsektori lühiajaliste (3-12 kuu pikkuse tähtajaga) kroonihoiuste kaalutud keskmine intressitase püsis II kvartalis 3,5% tasemel ning pikaajaliste oma 4,3% tasemel.
KREDIIDIAGREGAADID
Kodumaise nõudluse finantseerimine laenuraha toel on jätkunud aktiivselt ka 2002 aasta II kvartalis. Selle tulemusena kiirenes ka krediidiagregaadi(1) aastakasvutempo 2002 juuni lõpuks 26,4 protsendini, olles seega kõrgem kui I kvartalis. Laenunõudluse püsimist kõrgel tasemel on toetanud jätkuvalt kõrge sisemaine majandusaktiivsus ning laenude madal intressitase
Sektorite lõikes püsisid II kvartalis kõrgel nii eraisikute kui ka ettevõtete laenunõudlus. Sealjuures on jätkuvalt kiireim kasvusegment eraisikute eluasemelaenud. Jätkus ka reaalsektori aktiivne finantseerimine läbi liisingettevõtete. Selle peegelduseks on pea 1,8 miljardi kroonini ulatunud finantseerimisasutuste pangalaenude kasv kvartali jooksul.
Eraisikute laenude aastakasv kiirenes kvartali lõpuks ligi 40 protsendi suuruse aastakasvutemponi. See tähendas eraisikute pangalaenude jäägi suurenemist II kvartali jooksul ligi 900 miljoni krooni võrra ehk täpselt kaks korda rohkem kui I kvartalis. Eraisikute liisingfinantseerimise aastakasvutempo ulatus selle taustal mai lõpus rohkem kui 70% protsendini.
Sarnaselt varasematele kuudele, kajastavad need kasvutempod ja -numbrid valdavalt eraisikute eluasemelaene ja kinnisvaraliisingut. Majapidamiste muude laenude- ja liisingute jääk on II kvartalis samuti suurenenud, kuid vähem.
Ettevõtete pankadest finantseerimise aastakasvutempo kiirenes II kvartali lõpuks 15,7 protsendini. Ka ettevõtete laenujääk kasvas II kvartali jooksul kaks korda rohkem kui I kvartalis - esialgsetel andmetel 815 miljonit krooni. Ettevõtete liisingfinantseerimise kasvutempo ulatus aga mai lõpus 33,4 protsendini. Kui aasta alguskuudel kasvasid enim eelkõige
tööstussektori ettevõtteile väljastatud laenud, siis II kvartalis on domineerinud pigem suletud sektori ettevõtete finantseerimine. Eelkõige tähendab see ehitus- ja kinnisvarasektorisse ning kaubandussektorisse suundunud vahendeid. Ka laenukasutuseesmärkide puhul domineerivad kinnisvara soetamiseks või renoveerimiseks võetavad laenud muude investeerimislaenude ja arvelduslaenude ees.
Kokkuvõttes ulatus Eesti reaalsektori kodumaise võlakoormuse suurenemine koos liisingfinantseerimise kasvuga 2002 aasta II kvartalis esialgsel hinnangul 28%ni võrreldes aastataguse perioodiga. Viimaste kvartalite jooksul on see kasvutempo kiirenenud paari-kolme protsendipunkti võrra kvartalis. Ka mahuliselt kasvas reaalsektori kodumaine võlakoormus rekordilise 3,1 miljardi krooni võrra kvartalis, mis on enam kui poolteist korda rohkem kui I kvartalis või aasta aega tagasi.
Kuna 2002 aasta II kvartalis püsisid europiirkonna intressid praktiliselt muutumatutena, ei toimunud olulisi nihkeid ka Eesti reaalsektori laenuintressides. Pikemas perspektiivis on ootuspärane eurointresside (EURIBORide) tõus ning sellega kaasnev kodumaise laenuraha kallinemine. See toob kaasa ka EURIBORiga seotud laenude (sh. eluasemelaenude) intressikulude kasvu. II kvartalis püsisid eraisikute pikaajalised intressid siiski 7,9-8,1% tasemetel. Eesti ettevõtete pikaajalised intressid ulatusid II kvartali lõpus 7,2% tasemel.
(1)Krediidiasutuste, hoiu-laenuühistute ning Eesti Panga poolt teistele residentidele (va. keskvalitus, keskvalitsuse fondid ning RFAd) väljastatud laenud ja omandatud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid. RFA - Rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused, kellede hulka kuuluvad keskpank, kommertspangad, laenu-hoiu ühistud ning rahaturufondid.
