RAHAPAKKUMINE
Rahapakkumise arengud on 2002 aasta I kvartalis olnud loogilised. Kvartali alguses ulatusid M1 ja M2 aastakasvutempod 23-24 protsendi tasemele. Et eelnevalt oli tegemist olnud aastavahetuse eripäradest tuleneva kasvutempo ajutise kiirenemisega, pöördus nende mõjude möödumisel ka M1 ja M2 arengudünaamika tagasi "tavapärasele" arengutrajektoorile - M1 ja M2 kasvutempod alanesid ootuspäraselt juba jaanuari lõpuks 18-19 protsendi tasemele. Sarnases vahemikus püsisid M1 ja M2 kasvutempod ka veebruaris ja märtsis, ulatudes kvartali lõpus vastavalt 18,6 ja 17,9 protsendini.
Eesti erasektori hoiustamises pole I kvartali jooksul olulisi muutuseid toimunud. Kui käesoleva aasta jaanuaris iseloomustas reaalsektori hoiuseid "tavapärane" aastavahetusejärgne taandumine, siis nii veebruaris kui ka märtsis püsis residentidest eraisikute ja ettevõtete hoiuste kuine juurdevool pankadesse 400-450 miljoni krooni piires. Viimane vastab eelmise aasta keskmisele tasemele. Ka 18-19 protsendi piires püsinud hoiuste aastakasvutempo on enam-vähem vastavuses eelmise aasta teise poole tasemega. Seega, jättes kõrvale sesoonsed tegurid, mis mõjutasid reaalsektori hoiustamist aastavahetusele eelnenud ja järgnenud perioodil, püsis reaalsektori hoiuste juurdevool finantssektorisse 2002 aasta I kvartalis stabiilsena.
Ka muude sektorite hoiustamises ei ole toimunud olulisi pöördeid. Kui kohalike omavalitsuste pangadeposiitide jääk on terve kvartali vältel püsinud muutumatuna, siis aastaalguse suhteliselt heade maksulaekumiste toel on keskvalitsussektori poolt hoiustatud vahendid kvartaliga kasvanud 855 miljoni krooni võrra. Mitteresidentide hoiused kahanesid I kvartali jooksul 102 miljoni krooni võrra.
2002 aasta I kvartalis pidurdus europiirkonna lühiajaliste intresside alanemine, mõnedes tähtaegades toimus koguni kerge intressikorrektsioon ülespoole. See avaldas mõju ka Eesti reaalsektori hoiuseintressidele, millede alanemine peatus nii lühiajaliste kui ka pikaajaliste tähtaegade puhul. Eesti reaalsektori lühiajaliste (3-12 kuu pikkuse tähtajaga) kroonihoiuste kaalutud keskmine intressitase püsis terve I kvartali vältel 3,7-3,8% tasemel ning pikaajaliste oma 4,3-4,4% tasemel.
Sularahanõudluse käitumine pakkus I kvartalis samuti vähe üllatusi. Eurode käibeletulekuga europiirkonna riikides ei avaldanud Eesti krooni sularahanõudluse käitumisele olulist mõju või jäi taoline võimalik mõju tagasihoidlikuks. Jaanuarikuu esimestel nädalatel jäi sularahanõudluse aastavahetusejärgne tavapärane taandumine siiski mõnevõrra aeglasemaks kui 2001 aastal ning majanduses ringleva sularaha aastakasv suurenes detsembrilõpu 12,1%lt 15,2%ni jaanuari keskpaigaks. See kiirenemine jäi siiski ajutiseks - märtsi lõpuks alanes sularahanõudluse aastakasv taas 12,2%ni. Kokkuvõttes on majanduses ringleva sularahakoguse keskmine maht püsinud terve I kvartali vältel oluliste muutusteta ca 7 miljardi krooni piires.
KREDIIDIAGREGAADID
Eesti erasektori laenamine kodumaisest finantssektorist on 2002 aasta alguses jätkunud 2001 aastaga võrreldavas tempos. Selle toel püsis ka krediidiagregaadi (1)aastakasvutempo 2002 aasta I kvartalis 23-24% piires, mis on mõnevõrra kiirem rahaagregaatide kasvutempost. Märtsi lõpus ulatus krediidiagregaadi aastakasvutempo 23,8 protsendini.
Sektorite lõikes jätkusid I kvartalis varasemad arengud, sealjuures jätkus läbi liisingettevõtete toimuva finantseerimise kasv, mille peegelduseks on pea 1,2 miljardi kroonini ulatunud finantseerimisasutuste laenujäägi suurenemine kvartali jooksul. Eraisikute laenude aastakasv jätkas 2002 aasta I kvartalis kerget kiirenemist, ulatudes kvartali lõpus 36,5%se aastakasvuni (2001 aasta lõpus 33,9%), mis tähendas eraisikute laenujäägi suurenemist kvartali jooksul 455 miljoni krooni võrra. Eraisikute liisingfinantseerimise aastakasvutempo ulatus veebruari lõpus pea 80% protsendini, olles aasta esimese kahe kuuga suurenenud 183 miljoni krooni võrra. Endiselt on eraisikute valdavaks laenuobjektiks eluasemelaenude finantseerimine, seda nii pangalaenude kui ka liisingfinantseerimise vahendusel.
Ettevõtete pankadest finantseerimise aastakasv on I kvartali vältel püsinud 10-13% piires ning jääk suurenenud kvartali jooksul 414 miljoni krooni võrra; liising- ja faktooringfinantseerimise kasv on aga ulatunud 2002 aasta kahel esimesel kuul pea 35% protsendi suuruse aastakasvuni ehk suurenenud k.a. jaanuari-veebruari jooksul 753 miljoni krooni võrra. Majandussektorite lõikes kasvasid I kvartalis enim eelkõige tööstussektori ettevõtteile väljastatud laenud ja liisingfinantseerimine.
Kokkuvõttes ulatus Eesti reaalsektori kodumaise võlakoormuse suurenemine koos liisingfinantseerimise kasvuga 2002 aasta I kvartalis esialgsel hinnangul 25-26%ni võrreldes aastataguse perioodiga. See kasvutempo on paari-kolme protsendipunkti võrra kõrgem 2001 aasta keskmisest ning näitab reaalsektori laenunõudluse jätkuvat püsimist.
2002 aasta I kvartalis pidurdunud europiirkonna lühiajaliste intresside alanemine pidurdas mõnevõrra ka Eesti reaalsektori laenuintresside alanemist. Eriti selgelt on see märgatav eraisikute pikaajaliste eluasemelaenuintresside puhul, mis püsisid terve kvartali vältel 8,1% tasemel. Ka Eesti ettevõtete pikaajalised välisvaluuta- ja kroonilaenude kaalutud keskmine intressid püsis nii veebruaris kui ka märtsis 7,0% tasemel, olles siiski mõnevõrra madalamad kui eelmise aasta IV kvartalis.
(1)Krediidiasutuste, hoiu-laenuühistute ning Eesti Panga poolt teistele residentidele (va. keskvalitsus, keskvalitsuse fondid ning RFAd) väljastatud laenud ja omandatud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid. RFA - rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused, kellede hulka kuuluvad keskpank, kommertspangad, laenu-hoiu ühistud ning rahaturufondid.
