EESTI PANGA NÕUKOGU MUUTIS KREDIIDIASUTUSTE KOHUSTUSLIKU RESERVI BAASI

Seoses Eesti rahapoliitika operatsioonilise raamistiku (ROR) reformi teise etapi käivitumisega otsustas Eesti Panga nõukogu viia krediidiasutuste kohustusliku reservi baasis sisse muutusi.

Nõukogu istungil heakskiidetud muutused lähtuvad panganõukogu 25. aprillil 2000 kinnitatud ROR-i reformi strateegiast, mille eesmärgiks on lähendada Eesti kohustuslike reservide raamistikku sujuvalt Euroopa Keskpankade Süsteemi omale.

Reformi esimene etapp kestis juunini 2001, mille järel võisid Eesti kommertspangad paigutada kuni 50% oma kohustuslikust reservist kõrgekvaliteedilistesse, rahvusvahelistel turgudel kaubeldavatesse likviidsetesse võlakirjadesse.

Kuni Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga liitumiseni kestva teise etapi eesmärgiks on Eesti rahapoliitika raamistiku, sealhulgas kohustuslike reservide süsteemi ettevalmistamine ühildamiseks Euroopa Majandus- ja Rahaliidu nõuetega.

Nõukogu otsustas, et 1. märtsist 2003 jõustuva korra kohaselt eristatakse kohustusliku reservibaasi arvutamisel tähtajalise struktuuri ning kohustuste liigi järgi kohustusi, millele eurosüsteemis rakendatakse kohustuslike reservi nõude erinevaid määrasid.

Lisaks otsustati, et senine netovõlgnevus välismaiste krediidiasutuste suhtes asendub brutonõudega, see tähendab kohustustest välismaiste pankade ees ei saa nõudeid välispankadele enam maha arvata. Samuti kaasatakse kohustuslike reservide baasi ka allutatud kohustused ning valitsuse laenu- ja välisabifondid.

Eesti Panga nõukogu otsused ei ole seotud keskpanga sellesügiseste meetmetega Eesti majanduse tasakaalustamise toetamiseks, vaid lähtuvad ainuüksi ROR-i reformi strateegiast. Eesti rahapoliitika alused ja fikseeritud kurss jäävad muutumatuks kuni Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga ühinemiseni.

Lisaks sai panganõukogu istungil ülevaate keskpanga 2002. aasta eelarve täitmisest ning Eesti majandusolukorrast.