Reitinguagentuur Fitch otsustas säilitada Eesti pikaajaliste välisvaluutakohustuste reitingu ehk riigireitingu tasemel A- (A miinus), Eesti krooni pikaajalise reitingu tasemel A+ (A pluss) ja lühiajaliste väliskohustuste reitingu tasemel F1 (F üks). Reitingute väljavaade on stabiilne.
Praegusel tasemel reitingud omistas Fitch Eestile 2001. aasta augustis. Enne seda andis Fitch 2000. aastal Eesti riigireitinguks BBB+ ja 1997. aastal BBB.
Üleminekuriikidest on Eestist kõrgem Fitchi poolt antud pikaajaliste välisvaluutakohustuste reiting A Sloveenial, Ungari reiting on Eestiga võrdne A-. Nõrgem reiting BBB+ on Tðehhil ja Poolal. Läti reiting on BBB ja Leedul BBB-.
Fitchi kommentaarid
Fitch rõhutab oma teates, et Eesti reitingut toetavad endiselt jõudne areng struktuursete reformide läbiviimisel, tugev eelarvepoliitika ja suhteliselt madal avaliku ning erasektori võlatase. Kuigi eelmisel aastal oli probleeme Eesti Raudtee erastamise ning NRG Energy Narva Elektrijaamade ebaõnnestunud tehinguga, on erastamisprotsess sisuliselt lõppenud. Eestis on üks soodsamaid investeerimiskeskkondi siirderiikide hulgas, mis kajastub kõrges ja järjepidevas välisinvesteeringute sissevoolus, märgib Fitch.
Nüüdseks täielikult eraomanduses olev pangandussektor on märgatavalt tugevnenud ning selle finantsilised, juhtimisalased ja tehnilised võimalused on välisosaluste kaudu paranenud, mis omakorda vähendab kriiside ohtu ning seeläbi potentsiaalseid kohustusi riigile. Konkurentsivõime on tugev, kasvuväljavaated head ning Eesti on peaaegu kindlasti esimeste kandidaatriikide hulgas, kes ühinevad Euroopa Liiduga.
Poliitiline konsensus tugeva fiskaaldistsipliini ja hoolika kulude kontrolli suhtes on viinud selleni, et eelarvepositsioon on viimastel aastatel püsinud tasakaalu lähedal. Seetõttu on üldvalitsuse võlatase jäänud madalaks, püsides 2001. aastal 4,8 protsendil SKP-st, mis on A-reitingu riikide hulgas madalaim näitaja. Üldvalitsuse välisvõla tase on isegi madalam ehk 2,7 protsenti SKP-st ja avaliku sektori välisvarad ületavad tema väliskohustusi. Valitsuse esmakordne ja edukas viieaastaste eurovõlakirjade emissioon 100 miljoni euro väärtuses kasutati osaliselt mõnede kõrgema intressiga välisvaluutalaenude tagasimakseks. Seetõttu jäävad üldvalitsuse välisvõla teenindamise kulud keskpikas perspektiivis madalaks.
Fitchi sõnul ootavad Eestit siiski mitmed väljakutsed nagu näiteks Euroopa Liiduga ühinemiseks vajalike struktuursete reformide läbiviimine ning energiasektori ümberkujundamine, et vähendada laialdasest põlevkivi kasutamisest tingitud keskkonnakahjusid. Kuigi töötuse määr vähenes 2001. aastal esmakordselt peale iseseisvumist, püsib tööpuudus kõrgel ning on regiooniti ebaühtlaselt jaotunud.
Arvestades Eesti investeerimisvajadusi, prognoosib Fitch vähemalt aastani 2004 jooksevkonto puudujäägiks vahemikku 6-8 protsenti SKP-st ning erasektori võlataseme mõningast tõusu tänavu. Alates 1990-ndate aastate keskpaigast on Eestit iseloomustanud kõrge jooksevkonto defitsiit, mida mõjutab kõrge kaubavahetuse puudujääk ning kasvav negatiivne investeerimistulude bilanss- mis väljendub välisomanduses olevate ettevõtete kasumi väljaviimises. Eelmisel aastal alanud maailmamajanduse aeglustumine, tugev sisenõudlus ning osaliselt uutest investeerimisprojektidest tingitud hüpe impordis on viinud tänavu puudujäägi suurenemisele.
Fitch kinnitab, et kuigi jälgib välistasakaalu ja võlataset tähelepanelikult, et tuvastada võimalikku halvenemist, ei ole praegu otseseid murettekitavaid tegureid. Tugev otseinvesteeringute tase ning reinvesteeritud kasum - mis on viimastel aastatel küllaldaselt katnud jooksevkonto puudujäägi - katavad ka tänavuse aasta finantseerimisvajadusest olulise osa.
