1. juulil 2002 lõpetas Rahvusvahelise Valuutafondi juhatus 2002. aasta Artikkel IV konsultatsioonid
Eesti Vabariigiga.
Fondi sõnul on üleminekuriikide hulgas Eesti tulemused olnud jätkuvalt suurepärased.
Riigi ametivõimud viivad ellu turumajanduslikke reforme ja usaldusväärset makromajanduslikku poliitikat,
pööravad suurt tähelepanu institutsioonide kujundamisele ja järgivad oma tegevuse läbipaistvuse
põhimõtet. Suures osas on Eesti edu nurgakiviks mõistlik fiskaalpoliitika, kusjuures riigivõla tase
on äärmiselt madal, valuutakomitee põhimõtteil rajanev vahetuskursireþiim usaldusväärne,
ulatuslike struktuurimuutustega on viidud erastamisprotsess peaaegu lõpule ning eesmärgiks on integreerida riik
Lääne-Euroopaga. Oluline on, et Eesti otsustas juba üleminekuprotsessi varases staadiumis loobuda jooksev- ja
kapitalikonto tehingute piirangutest.
2001. aastal oli Eesti majandus silmatorkavalt paindlik, kui arvestada seda, et tema peamiste
kaubanduspartnerite majanduses toimus langus, märgib Rahvusvaheline Valuutafond. Kuigi võrreldes eelmise aastaga
majanduskasv aeglustus, ulatus see peamiselt just investeerimisnõudluse arvel tervelt 5,4%ni. Vaatamata mõnedele
ajutistele ebasoodsat mõju avaldanud välis- ja reguleeritud hindade šokkidele, suurenes tarbijahinnaindeksiga
mõõdetav inflatsioon ainult pisut - 2001. aasta keskmisena 5,8%ni. Kuigi Eestis tekitab probleeme ainulaadne
strukturaalne tööpuudus peamiselt ühes piirkonnas, paranes veidi olukord tööturul ja tööpuuduse
tase alanes natuke - 12,6%ni.
Rahvusvaheline Valuutafond märgib, et valitsusel õnnestus saavutada ka mõningane eelarve
ülejääk. Ehkki kohalikud omavalitsused jätkasid eelarvepuudujäägi suurendamist, kompenseeris selle
keskvalitsuse eelarve ülejääk. Eelarvepositsiooni paranemine näitas, et ametivõimud täidavad
enda poolt võetud kohustust vähendada valitsusaparaadi suurust. Valitsus kasutas eelarve ülejääki ja
erastamistulusid riigivõla kustutamiseks ja deposiitide loomiseks välismaal.
Lühiajaliste intressimäärade kärpimine Euroopas ja riigi riskipreemia langus aitasid
kaasa monetaarolude lõdvenemisele Eestis. Raha- ja laenuagregaadid kasvasid 2001. aastal tublisti. Eriti
märkimisväärselt suurenes liisingfinantseerimine, mis hõlmab umbes kolmandiku erasektori laenudest. Selleks,
et viia krediidiasutuste kohustusliku reservi nõue vastavusse Euroopa Majandus- ja Rahaliidu nõuetega, alustati
selle järk-järgulist vähendamist. Kuna kommertspangad on samaaegselt kohustatud hoidma varasid kõrgekvaliteedilistes euroga denomineeritud instrumentides, ei mõjutanud see samm likviidsust, leiab fond.
Võrreldes eelmise aasta näitajaga on jooksevkonto puudujääk jäänud muutumatult
6,5% juurde. Enamikus majandussektorites oli eksporditegevus suhteliselt edukas, väljavedu Venemaale kasvas aga
märgatavalt, sest alustati madalalt võrdlustasemelt. Negatiivne mõju, mida väliskaubandusbilansile
avaldas tagasilöök telekommunikatsiooni sektoris, oli tagasihoidlik, sest enamasti oli tegemist vähest lisaväärtust loovate allhanketöödega Skandinaavia elektroonikatööstusele, mille vähenemine tõi kaasa üheaegse languse nii ekspordis kui ka impordis.
Fondi pressiteate inglisekeelse täisversiooni, konsultatsioonide raporti, aruandega edusammudest
rahvusvaheliste normide ja hea tava juurutamisel ning Eesti poolt juhatuse koosolekul tehtud avaldusega saab tutvuda fondi
kodulehekülje aadressil
http://www.imf.org/external/country/EST/index.htm. Materjalide
eestikeelsed tõlked ilmuvad Eesti Panga koduleheküljel
www.eestipank.info.
