RAHAPAKKUMINE
Majanduses ringleva sularaha ja residentsete hoiuste mahtu iseloomustavad koondnäitajatena
kitsas rahapakkumine (sularaha majanduses + residentide nõudmiseni kroonihoiused,
välja arvatud valitsusektori hoiused) ja laiem rahapakkumine (kitsas rahapkkumine
+ residentide tähtajalised, säästu- ja valuutahoiused, välja arvatud valitsussektori
hoiused). Kitsa rahapakkumise maht oli detsembri lõpus 20,4 miljardit krooni
ja laiema rahapakkumise maht - 32,7 miljardit krooni. Võrreldes novembri lõpu
seisuga kasvas kitsas rahapakkumine 738 mln krooni võrra, samal ajal kui laiem
rahapakkumine alanes 344 mln krooni võrra.
Mõlema rahaagregaadi aastakasvutempo aeglustus teist kuud järjest. Eelkõige
puudutas aastakasvutempo aeglustumine laiemat rahapakkumist, mille aastakasvunäitaja
alanes detsembris 26,5%ni. See oli tingitud nii tähtajaliste hoiuste kui ka
valuutahoiuste vähenemisest; ainukesena kasvasid nõudmiseni hoiused. Hoiuseintresside
tasemes detsembris olulise tähendusega muutusi aset ei leidnud. Reaalsektori
3-12 kuu pikkuste tähtajaliste kroonihoiuste intress püsis ligikaudu 5% tasemel.
Võrreldes 1999. aasta lõpu seisuga oli välisvaluutahoiuste maht 2000.aasta
lõpuks kasvanud 2,6 miljardi krooni ehk 67,6% võrra. Peamiselt kajastab välisvaluutahoiuste
kõrge aastakasvunäitaja välistehingute elavnemist aasta jooksul. Kuivõrd ligi
60% residentide välisvaluutahoiustest on valdavalt dollarihoiused, siis on muutuste
hindamisel olulised ka EUR/USD vahetuskursi muutused.
Sularahanõudluse aastakasvutempo, mis III kvartali lõpus näitas selgeid aeglustumise
märke, alanes aasta viimastel kuudel veelgi. Võrreldes eelmiste aastatega oli
sularahanõudluse sesoonne kasv jõulude ja aastavahetuse ajal oluliselt nõrgem.
Eelkõige oli see tingitud eelmise aasta lõpu sularaha kõrgest tasemest aasta
2000 probleemide taustal. Teiseks tõenäoliseks põhjuseks on erasektori muutunud
maksetavad, kus üha enam eelistatakse sularaha asemel maksekaartidega arveldamist.
Detsembri lõpus kasvasid valitsuse hoiused 343 miljoni krooni võrra. Selle
peamiseks põhjuseks oli pankade pankrotimenetlustes tagasisaadud rahasummade
tagastamine valitsusele.
LAENUD
Pankade-poolse kodumaise finantseerimise kogumaht ulatus detsembri lõpus 34,7
miljardi kroonini, millest pangalaenud moodustasid 32,0 miljardit krooni ning
pankade omanduses olevad kohalike ettevõtete võlakirjad 2,7 miljardit krooni.
Kodumaiste pangalaenude kasvutempo on koos rahapakkumise kiire kasvuga püsinud
kõrgel tasemel. Detsembris residentide pangalaenude aastakasv alanes mõnevõrra,
ulatudes detsembri lõpus 28,6%-ni. Osaliselt olid laenuportfelli kasvu aeglustumise
taga tehnilised põhjused: ligikaudu 1,2 miljardit krooni residentidele antud
laenujäägist vormistati detsembris ümber võlakirjadeks. Laenude ja võlakirjade
koondmahu kasv kokkuvõttes oluliselt ei muutunud, ulatudes aasta lõpus 30,6%
aastakasvunäitajani. Laenuintresside arengus olulise tähendusega muutusi detsembris
aset ei leidnud. Eraettevõtete pikaajaliste välisvaluuta- ja kroonilaenude kaalutud
keskmine intress püsis 9-10 protsendi tasemel.
Kogu 2000.a. jooksul on pankade koondlaenuportfelli kiiret juurdekasvu oluliselt
mõjutanud aktiivne laenamine finantseerimisasutustele. Detsembri lõpuks oli
finantseerimisasutustele antud laenude ja finantseerimisasutuste võlakirjade
maht pankade bilanssides suurenenud 12,4 miljardi kroonini, ehk aastaga 91,3%
protsenti, mis on viimase kahe aasta kiireim kasvutempo. Samas, laenukasv finantseerimisasutustele
ei kajasta ainult kodumaise reaalsektori liisingfinantseerimist, vaid ka edasilaenamist
välismaale.
Reaalsektori laenujääkide kasv detsembris aeglustus. Novembris 8,9%-ni ulatunud
residentsetele eraettevõtetele antud laenude ja pankade poolt soetatud võlakirjade
aastakasv langes aasta lõpuks 5,3% tasemele ning kahanes käesoleva aasta alguses
veelgi. Eraisikute laenukasv jäi viimase poole aasta kuukasvunäitajate võrdluses
detsembris suhteliselt tagasihoidlikuks. Reaalsektori ettevõtete laenuportfelli
kasvutempode aeglustumise peamine põhjus on pankade laenustrateegiate rõhuasetuste
nihkumine enam liisingpõhise finantseerimise suunas.
Eraettevõtetele antud uutest laenudest suundus detsembris kõige rohkem vahendeid
kinnisvarasektorisse ja kaubandusse; kõigist uutest laenudest moodustasid need
sektorid vastavalt 20,7% ja 16,9%. Uute laenude maht jäi siiski varasemate laenude
tagasimaksetest väiksemaks, nii et laenujääk ei kasvanud.
