Alates 1. jaanuarist 2001.a. võivad krediidiasutused täita kohustusliku
reservi nõuet kuni 25% mahus euro-nimiväärtusega ning kõrge
krediidireitinguga (minimaalne reiting S&P AA-/Moodys Aa3)
võlakirjadega. Senini tuli pankadel kogu reservinõue täita keskpangas
hoitavate kroonihoiustega.
Üleminek kohustusliku reservi nõude osalisele täitmisele välisvarade
arvelt toimub järk-järguliselt. Jaanuaris hakkasid välisvaradega kohustusliku
reservi nõuet täitma ligi pooled Eesti krediidiasutused. Jaanuari lõpus hoiti
välismaal kohustusliku reservi puhvreid ligi 1,4 miljardi kroonises mahus.
Kohustuslike reservide süsteemi reformi peamine eesmärk on tõhustada
rahasüsteemi sujuvat ning efektiivset toimimist valuutakomitee raames, ilma
seejuures rahasüsteemi likviidsuspuhvreid alandamata.
Et krediidiasutused investeerivad edaspidi osa seni keskpangas hoitud
kroonipuhvritest kvaliteetsetesse euro võlakirjadesse, siis alaneb mõnevõrra
baasraha ning tõenäoliselt ka Eesti Panga brutoreserv. See muudatus mõjutab
ühtlasi ka maksebilansi reserve ning finantskontot, aga ka rahvusvahelise
investeerimispositsiooni struktuuri.
Kohustuslike reservide reform soodustab kvaliteetsete välispuhvrite loomist
ja avardab Eesti krediidiasutuste võimalusi likviidsuse juhtimiseks eurotsooni
rahaturgudel.
Pikemas perspektiivis toetab reform ühildumist Eurosüsteemiga.
Selgitused Eesti Panga 31.01.2001 bilansi juurde
Eesti Panga bilansimaht vähenes jaanuarikuu jooksul 1,1 miljardit krooni ehk 6,5% võrra. Kuu lõpuks
oli keskpanga bilansi maht 16,1 miljardit krooni.
Eesti Panga kuld ja välisvaluutareserv (kattevara arvestuse tabeli rida III) moodustasid
jaanuari lõpuks 13,2 miljardit krooni, olles kuu jooksul vähenenud 2,2
miljardi krooni võrra ehk 14,4%.
Kohustustevaba reserv (kattevara arvestuse tabeli rida IX) suurenes jaanuaris
115 miljoni krooni võrra ehk 5,3%, ulatudes 2,3 miljardi kroonini.
Baasrahanõudlus kahanes jaanuaris 2,35 miljardi krooni võrra ehk 17,8%;
sh kontoraha maht ringluses vähenes 1,8 miljardi krooni võrra ehk 31% ja
sularaha maht ringluses vähenes 513 miljoni krooni võrra ehk 7%. Kokku oli
baasraha jaanuari lõpuks 10,8 miljardit krooni. Baasrahanõudluse vähenemise
peamine põhjus oli rahapoliitika operatsioonilise raamistiku reformi
käivitumine, mis võimaldas krediidiasutusttel suunata osa kontorahast
kohustusliku reservi puhvritesse välismaal. Teisalt mõjutas nii kontoraha kui
sularaha mahu vähenemist ka eelnenud aastalõpu kõrge tase.
Eesti Pangalt osteti jaanuaris välisvaluuta eest 1,75 miljardi väärtuse
Eesti krooni, Eesti Pangale müüdi välisvaluuta eest 4,131 miljardi
väärtuses Eesti krooni.
Eesti Panga välisvõla maht suurenes 1,1 miljardi krooni võrra seoses
sisselaenuga lühiajaliste repo-tehingute alusel.
Eesti Pank vahendas jaanuaris Eesti Vabariigi Majanduse Ümberkorralduslaenu
20,9 miljoni krooni suuruse tagasimakse Rahvusvahelisele. Laenukohustuse jääk
jaanuari lõpu seisuga on 296 miljonit krooni.
Eesti Panga kapitali, reservide ja kasumi kogusumma kasvas jaanuaris 120
miljoni krooni võrra, ulatudes 2,5 miljardi kroonini.
