Rahvusvaheline reitinguagentuur Moody's Investors Service hindas Eesti reitinguväljavaate stabiilseks

Rahvusvaheline reitinguagentuur Moody's hindas oma 2000. aasta raportis Eesti reitinguväljavaate stabiilseks.

Moody's andis 1997. aasta septembris Eestile pikaajaliste välisvaluutakohustuste reitingu Baa1, mis on ühtlasi kõigi kohalike ettevõtete poolt emiteeritud võlakirjade, kommertspaberite ja pangadeposiitide reitingu ülemiseks piiriks. Lühiajaliste võlakohustuste reitingu tase on P-1. Reiting Baa1 kuulub keskmise usaldusväärsusega riikide parimasse kategooriasse. Sama hinnangu on Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest saanud veel Poola ja Tšehhimaa, järgu võrra kõrgem reiting on Ungaril ja Sloveenial. Veidi madalama hinnangu Baa2 on Moody's andnud Lätile. Balti riikidest riskantseimaks on agentuur hinnanud Leedut (Ba1).

Moody's annab raportis igati positiivse hinnangu Eesti turumajanduslikele reformidele, kuid peab üheks olulisemaks probleemiks konkurentsivõime säilitamist pikemas perspektiivis. Kuigi reitinguagentuur tunnustab Eesti majanduse paindlikkust ning langusfaasi kiiret ületamist, näitab alates 1997. aastast stabiilsena püsinud reiting, et usaldusväärsuse oluline kasv eeldab stabiilset arengut pikemal perioodil. Paratamatult mõjutavad Eesti riigireitingut investorite hinnangul ka üleminekuriigi staatus ning väikeriigi avatus välisšokkidele. Samuti oodatakse mitme käimasoleva reformi tulemusi (pensionireform, ühendatud finantsjärelevalve loomine) ning selgust Euroopa Liiduga ühinemise ajagraafiku osas.

Moody's viitab oma raportis järgmistele positiivsetele arengutendentsidele Eesti majanduses:

  radikaalsed reformid, hea ärikliima, arenenud infrastruktuur ja haritud tööjõud on soodustanud välisinvesteeringuid. Viimased omakorda on oluliselt mõjutanud tööstuse tehnoloogilist baasi ning ekspordi ümberorienteerimist lääneturgudele. Ekspordis on järjest suurem osa kõrgtehnoloogilistel ning suuremat lisandväärtust andvatel toodetel;
  erasektori välisvõlg on küll aastatega suhteliselt kiiresti kasvanud, kuid suhtena SKPsse võib selle taset pidada mõõdukaks. Esiletoomist väärib avaliku sektori madal võlakoormus;
  majandus näitas üles piisavat paindlikkust, läbides edukalt ning suhteliselt kiiresti Vene kriisile järgnenud madalseisu;
  pangandus on pärast 1998. aastat tänu konsolideerumisele, välisosaluse suurenemisele ja paremale järelevalvele oluliselt tugevnenud.

Probleemidena toob Moody's esile järgmised aspektid:

  jooksevkonto puudujääk on endiselt märkimisväärne ning võib suurendada vastuvõtlikkust välisšokkidele. Viimastel aastatel on finantseerimisallikana suurenenud võlaiseloomuga kapitali sissevool. Lisaks on ligi 35% välisvõlgnevusest lühiajaline;
  oluline on säilitada konkurentsivõime. Kuigi tootlus on viimasel ajal suurenenud kiiremini kui reaalpalk, tuleb arvestada, et teistes Balti riikides on tööjõukulud väiksemad. Ka krooni reaalse vahetuskursi tõus on olnud märkimisväärne;
  Eesti fiskaalpoliitika peab jääma konservatiivseks. Arvestades pensioni- ja tervishoiureformi ning kulusid, mis on seotud riigi ühinemisega NATO ja Euroopa Liiduga, on maksukoormuse alandamine lähiaastatel küllaltki ambitsioonikas plaan;
  struktuurse tööpuuduse taseme alandamiseks on oluline pidevalt kohandada haridussüsteemi ja soodustada tööturu paindlikkust.

Muudest reitinguagentuuridest on Fitch IBCA tõstnud Eesti riigireitinguid ning Standard & Poor's jätnud need endiseks, kuid hinnanud edasise väljavaate stabiilse asemel positiivseks.