Eesti Pank märgib mõningase murega
2001.aasta riigieelarve arutelu käigus ilmnenud surveid täiendavate "tulude
leidmiseks". Keskpank ei taha mingil juhul sekkuda eelarveprotsessi üksikasjadesse
ega anda oma hinnangut eelarve erinevate tulu- ja kuluartiklite proportsioonidele.
Samas peab keskpank vajalikuks veel kord osutada mõnigatele seisukohtadele,
mida ta on rõhutanud juba oma varasemates sõnavõttudes, kaasa arvatud rahapoliitilise
ülevaate tutvustamisele kaasnenud avalikus diskussioonis.
Keskpank kui majanduse pikaajalise arengusuutlikkuse ja stabiilsuse eest vastutama seatud institutsioon ei saa
jätta osutamata ohtudele, mis peituvad majandustsükli praeguse faasi eripärade
ja pikemaajaliste perspektiivide eiramises.
1995. aastal alanud märgatav majanduskasv
ja kiire areng jätkus Eestis 1998.aasta keskpaigani, mil Vene kriisi ja väheneva
välisnõudluse koosmõju tõi kaasa kolm kvartalit kestnud langusperioodi. Nüüdseks
on majandus taas kasvurajal. Praegu, mil kasvuväljavaated 2001. aastaks on head
nii meie peamistel kaubanduspartneritel kui ka Eestis, pole loobumine lähiaastateks
kavandatud eelarvestrateegiast majanduspoliitiliselt millegagi põhjendatud.
Pigem tuleb arvestada ohuga, et majanduse langustsükli lõppedes võib nõudluse
liigkiire kasv tuua kaasa välistasakaalu halvenemise. See nõuaks valmisolekut
mitte "keskmisest" lõdvemaks, vaid hoopis rangemaks eelarvepoliitikaks.
Tasakaalus 2001 eelarve on keskpanga hinnangul miinimumprogramm, mida enesele eesmärgiks seada. Eelistada tuleks
eelarve ülejääki. Eesti majandusele ja Eesti rahvusvahelisele konkurentsivõimele
lähiaastatel tuleks selge ja kindel eelarvepoliiitiline joon suuresti kasuks.
Eesti majanduse arenguvõimalused on head - kui oskame arvestada majandusprotsesse
nende koosmõjus ja teha otsuseid, mis lähtuvad pikemast perspektiivist, mitte
aga pelgalt lühiajalistest kaalutlustest.
