Kolmapäeval 13.detsembril kiitis Rahvusvaheline Valuutafond
heaks Eesti 2000-2001.a. majanduspoliitilise programmi vahearuande. Valuutafondi
vastavasisulise pressiteatega ning Eesti peaminister Mart Laari ja Eesti Panga
presidendi Vahur Krafti poolt 24. novembril allkirjastatud täiendava
majanduspoliitilise memorandumiga saab tutvuda nii Eesti Panga http://www.eestipank.info
kui Valuutafondi kodulehel http://www.imf.org/external/country/EST/index.htm.
Valuutafondi poolt koostatud aruanne Eesti majanduspoliitilise olukorra kohta
koos Eestit esindava Põhja- ja Baltimaade Valijaskonna direktori hr.
Lehmussaari sõnavõtuga avaldatakse lähinädalal.
Rahvusvaheline Valuutafond märgib oma aruandes, et Eesti
majanduskasv püsib kõrge, välistasakaal on paranenud ning tööpuudus näitab
alanemistendentsi. Vaatamata majanduskasvu järsule kiirenemisele 2000. aastal
on jooksevkonto defitsiit suudetud hoida kontrolli all. Valuutafond kiidab Eesti
konservatiivset fiskaalpoliitikat ning eeldab range poliitika jätkumist ka
2001. aastal. (Majandusprogrammis on Eesti lubanud järgmisel aastal saavutada
tasakaalus üldvalitsuse eelarve). Valuutakomiteel põhinev rahasüsteem on
usaldusväärne. Eesti on täitnud kõik peamised 2000-2001a.
majanduspoliitilises programmis ettenähtud lubadused.
Valuutafondi soovitused käsitlevad peamiselt konservatiivse
fiskaalpoliitika jätkamise vajadust ning käsilolevate struktuursete reformide,
eelkõige pensionireformi, lõpuleviimist. Rahapoliitilise keskkonna osas
soovitab Valuutafond hoolikalt jälgida rahapakkumise ja laenude kasvu, et
vältida ekspansiivsete arengutega kaasnevaid võimalikke riske
finantssektorile. Valuutafond hindab pangandussektorit tugevaks, pidades samas
oluliseks mitte-pankadest finantseerimisasutuste järelvalve tugevdamist. Fond
rõhutab olulise prioriteedina ühendatud finantssektori järelevalve loomise
vajadust.
Nii oma raportis kui hiljutise visiidi käigus Eestisse on
Valuutafondi esindajad väljendanud rahulolu Eesti edusammudega
eurointegratsiooni alal. Samas näeks Fond hea meelega, et EL-ga ühinemise
kulud oleks selgemalt välja arvutatud ja nende mõju riigieelarvele pikemas
perspektiivis paremini prognoositud.
Täiendava majanduspoliitilise memorandumiga ei võta Eesti
endale sisuliselt uusi kohustusi. Memorandum sisaldab Valitsuse ja Eesti Panga
nägemust majandusolukorrast ning täpsustab juba varem kavas olnud reformide
ning majanduspoliitiliste sammude käiku ning edasist ajagraafikut. Lepiti kokku
uued numbrilised kriteeriumid üldvalitsuse eelarve defitsiidi, avaliku sektori
välislaenamise ja Eesti Panga netovälisreservide kohta 2001.aasta esimeseks
kaheks kvartaliks.
