25.aprillil 2000 andis Eesti Panga Nõukogu omapoolse
heakskiidu Eesti rahapoliitika operatsioonilise raamistiku
reformikavale. Kava heakskiitmine tähendab tehnilisi
muudatusi kommertspankade kohustuslike reservide süsteemis,
millistest peamiseks on kohustusliku reservi osaline
välisaktivatega täitmise võimaldamine. Ühtlasi märgib
reformikava heakskiitmine Eesti rahapoliitika raamistiku
Europiirkonna omaga ühildamise algust. Kavandatavad
sammud on jätkuks nii 1996.aasta likviidsussüsteemi
reformidele kui ka 1999.aasta otsusele alustada
kohustuslikele reservidele intresside maksmist. Reformikava
detailne seletuskiri on alates järgmisest nädalast
kättesaadav Eesti Panga koduleheküljel aadressil
www.eestipank.info.
Viimastel aastatel on Eesti finantsturud kiiresti edasi
arenenud. Muutused turgudel ja likviidsussüsteemis, sh.
rahasüsteemi testimine ebastabiilsetel aegadel,
pangandusturu kontsentreerumine ja jätkuv integreerumine
rahvusvaheliste turgudega on tänaseks keskkonda nii
oluliselt muutnud, et senine operatsioonilise raamistik on
vaja kompleksselt üle vaadata ja vajadusel kaasajastada.
Samas tuleb Eestil alustada oma rahapoliitika raamistiku
ühtlustamist Eurosüsteemiga. Siit ka vajadus uute reformide
järele.
Viimastest ulatuslikumatest rahapoliitilise raamistiku
reformidest on tänaseks möödunud pea täpselt 4 aastat.
1996.aasta II poolaastast jõustus kommertspankade kohustus
täita reservinõuet kuu keskmisena. Tollal oli selline
lähenemine uudne ja omajagu ebaharilikki. 1996.a. võeti
kasutusele ka hoiustamise püsivõimalus pankadele ja kaotati
ostu-müügikursside erinevus Eesti krooni ja Saksa marga
vahelistes tehingutes keskpanga ja kommertspankade vahel.
Mingeid väga järske muudatusi oodata pole. Reformide
kavandamisel on arvesse võetud Euroopa Keskpanga (EKP)
seisukohta, et enne ühinemist Euroopa Liidu ning Majandus-
ja Rahaliiduga (EMU) on kandidaatriikide puhul
aktsepteeritavad erinevad vahetuskursimehhanismid. Samuti on
kujunemas EKP toetav seisukoht valuutakomitee
aktsepteeritavusest ühe alternatiivina ERM2 raames (s.o.
perioodil, mil riik on küll Euroliidu liige, kuid pole veel
täisõiguslik eurotsooni liige). Seetõttu jääb
valuutakomiteele tuginev rahapoliitika raamistik keskmises
perspektiivis põhiliselt muutumatuks. Eesti Pank on
jätkuvalt seisukohal, et valuutakomitee on EMU-le
lähenemisel parimaks strateegiaks.
Rahapoliitika operatsioonilise raamistiku (ROR) reformil
on kaks eristatavat eesmärki. Lühikeses perspektiivis on
selleks RORi ülevaatamine eesmärgiga tagada fikseeritud
kursi sujuv toimimine valuutakomitee reŽiimis ja vähendada
turumoonutusi, alandamata seejuures likviidsuspuhvreid.
Pikemas perspektiivis on eesmärk operatsioonilise raamistiku
ühildamine Eurosüsteemiga. Et Euroopa Liiduga ühinemise
täpne kuupäev pole tänaseks teada, käsitleb
operatsioonilise raamistiku reformikava vaid ühinemis-eelset
perioodi. See on omakorda jagatud kahte etappi – kuni
1.juulini 2001 ja sealt edasi kuni ühinemiseni euroliiduga.
Reformi esimene etapp algab kohustuslike reservide
süsteemi ja lisalikviidsusnõude ühtlustamisest,
säilitades likviidsuspuhvrid praegusel tasemel. Samuti
lõpetatakse EP laenusertifikaatide oksjonid alates 20.maist
2000. Enne kohustuslike reservide süsteemi reformi
täiemahulist käivitumist 1.jaanuarist 2001 täpsustatakse
kohustusliku reservi baasi ja reservinõude täitmiseks
kõlblike varade, sh. sularaha arvestatavuse küsimus.
1 juuliks 2001 lubatakse pankadel kohustusliku reservi
nõudest kuni 50% täita kvaliteetsete likviidsete
välisvaradega. Reformi esimese etapi sisuks on kohustuslike
reservide süsteemi muutmine kaheosaliseks. Eesti Pangas
kroonideposiitides hoitava kohustusliku reservi määra
muutmine viiakse läbi kahes etapis 1 aasta jooksul ning
lõpetatakse mitte hiljem kui 1.juuliks 2001. Samaaegselt ja
samal määral tõstetakse välisvarades täidetavat
reservinõuet. Kohustuslike reservide kuukeskmine
arvestus säilib. Esimese etapi vältel makstakse
kohustuslikule reservile intresse praeguse süsteemi järgi.
Reformi teine etapp hõlmab rahapoliitika operatsioonilise
raamistiku ühildamise Euroopa majandus- ja Rahaliidu
raamistikuga keskmises perspektiivis. Teise etapi käigus
ühildatakse kohustuslike reservide süsteem Eurosüsteemiga
ning võetakse kasutusele päevasisesed
likviidsusinstrumendid. Teise etapi lõpetab ühinemine
Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga, misjärel võetakse
kasutusele aktiivsed rahapoliitilised instrumendid seal
hulgas avaturuoperatsioonid.
