Eesti Panga presidendi käskkirjaga kehtestatakse alates
8. veebruarist 1999. aastal TALIBORi ja TALIBIDi fikseerimise
uued reeglid. Uued reeglid erinevad seni kasutatutest
oluliselt: fikseering hakkab toimuma igapäevaselt, suureneb
noteeritavate perioodide arv ja noteerivate pankade hulk.
TALIBORi ja TALIBIDi fikseeringud määrab Eesti Pank
kindlaks igal äripäeval kell 11.00 Eesti aja järgi.
Noteerivate pankade Reutersi lehekülgedel sel hetkel
avaldatud noteeringutest arvatakse välja kõrgeim ja
madalaim ja seejärel leitakse noteeringute aritmeetiline
keskmine. Saadud fikseeringud avaldab Eesti Pank oma Reutersi
leheküljel ESTI04 (varem ESTL) samal äripäeval hiljemalt
kell 12.00.
Alates 8. veebruarist 1999 on noteeritavad perioodid 1
kuu, 2 kuud, 3 kuud, 6 kuud, 9 kuud ja 12 kuud. Noteeritavate
intresside arvutamise baasiks on tegelik päevade arv/360
ning noteeritavate perioodide alguspäevaks on sama päev + 2
pangapäeva (spot).
Noteerivateks pankadeks on need Eesti rahaturul aktiivselt
tegutsevad Eesti ja välismaised pangad, mis on arvatud
laenu- ja hoiuseintresse noteerivate pankade nimekirja nende
endi taotluse ning Eesti Panga aktsepti alusel. Alates
8.veebruarist 1999 kuuluvad noteerivate pankade nimekirja:
Eesti pankadevaheline laenuintress (TALIBOR - Tallinn
Interbank Offered Rate) ja hoiuseintress (TALIBID - Tallinn
Interbank Bid Rate) on keskmised intressid, mida
arvutatakse ja avaldatakse noteerivate pankade vastavate
laenu- ja hoiuseintresside põhjal.
TALIBOR ja TALIBID esitavad noteerivate pankade parimat
hinnangut rahaturult kaasatavate vahendite hinna kohta.
TALIBORi ja TALIBIDi fikseerimise ja avaldamise eelduseks on
nende mallintressimäärade fikseerimisreeglite
aktsepteerimine ja täitmine noteerivate pankade poolt. Seega
pole pankadel enam tehingute teostamise kohtustust
noteeritavate intressidega.