EESTI PANGA ESIALGSED HINNANGUD EIGIL MØLGAARDI ARUANDELE

Eesti Panga hinnangul on rahvusvaheline ekspert Eigil Mølgaard teinud kolme kuu jooksul ära Eestile kasuliku ja vajaliku töö, mis vastab autorile esitatud lähteülesandele (Terms of Reference). Autori poolt 18. detsembril 1998. aastal Valitsusele ja Eesti Pangale esitatud aruandes analüüsitakse Eesti Maapanga juhtumi näitel põhjalikult võimalusi, mis aitaksid tagada Eesti finantssüsteemi tõrgeteta toimimise ja tehakse rida konkreetseid ettepanekuid. Selline oli ka Eesti Panga eesmärk, kui eelmise aasta juunis esineti initsiatiiviga tellida Eesti Maapanga juhtumi uurimiseks rahvusvaheline ekspertiis ja koos Valitsusega koostati vastav lähteülesanne.

Aruanne sisaldab olulisi järeldusi ja vajalikke ettepanekuid finantssüsteemi puudutava seadusandluse muutmise ja finantsjärelevalve korralduse osas. Nimetatud ettepanekud on Eesti Pangas esialgselt läbi vaadatud ja allpool on ära toodud ka konkreetsed kommentaarid. Mitmed eksperdi ettepanekutest on juba ellu viidud või peatselt rakendatavad Krediidiasutuste seaaduse uue redaktsiooni kaudu. Osa planeeritavatest muudatustest ja redaktsioonilistest täpsustustest põhineb just Eigil Mølgaardi poolt esile tõstetud järeldustel ja ettepanekutel. Eesti Pank loodab, et see äärmiselt vajalik seaduseelnõu kiidetakse heaks veel praeguse Riigikogu koosseisu poolt.

E. Mølgaardi hinnangul lasub peamine vastutus Eesti Maapanga pankroti eest panga omanikel ja juhtkonnal, kes ei suutnud teostada vajalikul tasemel riskijuhtimist ega korraldada panga tegevust lähtudes kreeditoride huvidest. Samuti on Eigil Mølgaard seisukohal, et Eesti Panga otsused Eesti Maapanga tegevuse lõpetamise kohta olid valitud strateegiat arvestades adekvaatsed.

Autori arvates on finantsjärelvalve eest vastutavad institutsioonid (eeskätt Eesti Pank) teinud Maapanga juhtumist olulisi järeldusi, mida võis täheldada järgnenud pangakriiside lahendamisel septembris-oktoobris 1998.

Samas on Eesti Pank arvamusel, et mitmedki aruandes toodud järeldused, eeskätt seadusandlike võimaluste kohta sulgeda Eesti Maapank juba 1997. aasta kevadel või sügisel on tollast üldist tausta arvestades vaieldavad. Eesti Pank on endiselt arvamusel, arvestades siin eeskätt vajadust tagada pangandussüsteemi terviklik stabiilsus ning eksisteerinud võimalusi kreeditoride huvide parimaks tagamiseks, et valitud lahendid olid adekvaatsed ja õigesti ajastatud.

Alljärgnevalt on lühidalt esitatud Eesti Panga poolsed esialgsed kommentaarid aruandes toodud ettepanekutele.

Eesti panga informatsiooniosakond

KOMMENTAARID

Ühtset finantsjärelevalvet puudutavad ettepanekud. (Integreeritud järelevalve moodustamiseks kiiremas korras (lk.4, p.6.12); rahvusvahelise konsultatiivgrupi moodustamiseks (lk.4, p.6.13), Rahandusministeeriumile järelevalvealase koostöö tõhustamiseks (lk.5, p.9.4), valitsusele finantssektori ülevaate koostamiseks (lk.5, p.10.3).

Eesti Panga ja rahandusministeeriumi kokkuleppel moodustati 1998.a. mõlema institutsiooni esindajatest töörühm eesmärgiga anda hinnang Eestis panga-, kindlustus- ja väärtpaberiinspektsiooni baasil ühtse finantsjärelevalve institutsiooni asutamise otstarbekusele.

Töögrupp on sisuliselt oma töö lõpetanud ning tema lõpparuanne on lihvimisjärgus. Peamise üldjäreldusena peab töögrupp soovitavaks ühtse finantsjärelevalve loomise Eestis, milline idee on kooskõlas Mølgaardi aruande soovitustega. Kui töögrupi lõpparuande üldjäreldused saavad lõpliku heakskiidu Valitsuselt ja Eesti Pangalt (mis peaks toimuma veebruaris), tuleb järgmise sammuna moodustada juba töörühm ühtse järelevalveinsitutsiooni loomise praktiliseks teostamiseks.

Eesti Pank on viimastel aastatel pidevalt kasutanud IMF-i ja seekaudu tema liikmesriikide tuge järelevalvetegevuse arendamisel. Ka viibib Eesti Pangas IMF-i tehnilise abi raames alaline järelevalveala nõunik. Eesti Pank kavatseb ka edaspidi neid väärtusllikke kanaleid oma järelevalvetegevuse tõhustamiseks rakendada. Eeltoodule lisaks pole praegu plaanis autori poolt pakutud organi ellukutsumine.

Järelevalvealase koostöö koordineerimise teemat käsitleb põhjalikumalt eelpool nimetatud töögrupi aruanne. Viimase ettepaneku juures on tegu konkreetselt valitsusele suunatuga. On tavaline, et koostatavates regulaarsetes majandusülevaadetes käsitletakse ka finantssektorit.

Ettepanek valitsusele erikomisjoni moodustamiseks tehingute uurimiseks EMPs ja sellega seotud pankades ning ettevõtetes (lk.4, p. 5.15).

Praegusel hetkel tegelevad Maapangas toimunud tehingute ja riigi rahapaigutuste otstarbekuse uurimisega Riikogu erikomisjon, politsei ja Maapanga pankrotitoimkond. Küsimus, milline võiks olla näiteks erikomisjoni vajadus ja töö väljund, hindamaks Eesti Maapangas toimunud tehingute mõju laiemalt, vajab otsustamist Vabariigi Valitsuse poolt. Kui Valitsus otsustab komisjoni moodustamise kasuks, annab Eesti Pank talle tegevuses igakülgset abi nagu senini uurimisega tegelevatele institutsioonidele.

Ettepanek asutada "Center of Excellence" arendamaks juhtimise ja eetika taset pankades ja ettevõtetes (lk.4, p.5.14).

Autor rõhutab erialase (s.h. juhtimisalase) kompetentsuse ja kogemuse olulisust riskide juhtimisel finantssektoris. Selles osas on ettepanek igati asjakohane ning Eesti Pank kavatseb edaspidi veelgi tihedamalt teha koostööd ülikoolidega, Eesti Pangaliidu ja teiste institutsioonidega aitamaks kaasa üldjuhtimise kvaliteedi paranemisele nii panganduses kui teistes majandussektorites.

Ettepanekud seadusandluse muutmiseks: tugevdada juhtkonna vastutust ja eetikat koos efektiivsete sanktsioonidega (lk.4, p.5.10, 5.11); reguleerida efektiivsemalt insider-tehinguid (lk.4, p.5.10);"fit & proper" kriteerimite efektiivsemaks reguleerimiseks (lk.4, p.6.4); järelevalve otsuste ülimuslikkuse sätestamiseks (lk.4, p.6.6); konkurentsi- ja tarbijakaitse-alase seadusandluse tugevdamiseks (lk.5, p.10.2).

Autori ettepanekud seadusandluse täiendamiseks eelpool nimetatud valdkondades kinnitasid Eesti Panga veendumust, et Krediidiasutuste seaduse uue redaktsiooni ettevalmistamisel on lähtutud õigetest alustest. Praktiliselt kõik autori poolt tõstatatud probleemid saavad uues krediidiasutuste seaduses lahenduse. Mitmel juhul on tehtud redaktsioonilisi parandusi hetkel Riigikogu menetluses olevasse eelnõusse, kasutades rahvusvahelise eksperdi ettepanekuid. Eeskätt puudutab see juhtkonna vastutuse tugevdamist koos efektiivsete sanktsioonide rakendamisega ja sisepiiri tehingute välistamist.

Eesti Pank on autoriga ühel meelel, et seadusandlust tuleb konkurentsijärelevalve osas täiustada. Konkurentsijärelevalve teostamise analüüsiks on 1998. aastal Eesti Pangas moodustatud Konkurentsitöögrupp, mille eesmärgiks on konkurentsiseadusest tulenevalt järelvalve funktsiooni täitmise rakendamispõhimõtete väljatöötamine.

Ettepanek avaliku sektori vahendite tsentraliseeritud juhtimiseks ja riigi likviidsuse juhtimise üleviimiseks Eesti Panka (lk.5, p. 10.1, 7.6.1, 7.6.2).

Lisaks Terms of Reference'ga (ToR) ettenähtud valdkondadele annab autor mõningaid soovitusi ka laiemalt. Need väärivad kindlasti tähelepanu juhtudel, kui neis küsimustes edaspidi otsuseid vastu võetakse. Tuleb siiski arvestada, et autor ei viinud nende teemade käsitlemiseks läbi spetsiaalseid lisaintervjuusid, mistõttu ettepanekuid tuleks käsitleda esialgsetena.

Riigikassa lühiajaliste vahendite tsentraliseerimine keskpanka omab riigiti erinevat käsitlust tulenedes osaliselt ka ajaloolistest põhjustest. Mitte kõikides riikides ei ole keskpank riigikassa varade haldaja ning näiteks ei ole seda ka Euroopa Keskpank. Samuti on mõnedes riikides just viimastel aegadel vähendatud keskpanga rolli nn. Valitsuse pangana. Antud küsimust on analüüsitud ka Eestis, kui valitsuse lühiajaliste arvete ja hoiuste haldamine on olnud otsustamisel, kuid siiani on otsustatud säilitada praegune süsteem.

Moodustada pankade restruktureerimiseks eraldi institutsioon väljaspool EP-d ja tagada sellele vajalikud ressursid ning läbimõeldud tegevuskavad (lk.5, p.8.7.1, p.8.7.2).

Autori väide, et pankade võimaliku toetamise ja restruktureerimise põhiraskust ei peaks kandma keskpank, võib üldiselt toetada. Iseküsimus on, kas hetkel on põhjendatud eraldiseisva institutsiooni loomine probleempankadega tegelemiseks, mis eeldaks olulisi muudatusi seadusandluses ning täiendavaid inim- ja rahalisi ressursse. Pigem tuleks rohkem pöörata tähelepanu valmisoleku säilitamisele ja otsustusprotsessi formaliseerimisele Eesti Pangas ja Valitsuses eriolukordades tegutsemiseks. Eesti Pangal on kavas nimetatud ettepanekut põhjalikumalt analüüsida.

Ettepanek uurimise läbiviimiseks seoses Hüvitusfondi tehingutega (lk. 5, p.7.6.3). Ettepanek maksete tühistamiseks mõnedele Eesti Maapanga kreeditoridele ning ettepanek tühistada nõuded Eesti Maapanga pankrotis vastu hoiustajate endi süül (lk.5, p.7.6.5 ja p.7.6.4).

Antud konkreetsed ettepanekud kuuluvad Eesti Panga hinnangul eelkõige Vabariigi Valitsuse ja Eesti Maapanga pankrotihaldurite kompetentsi.

Konstateering, et panagajärelevalve peaks olema võimeline adekvaatselt hindama kiire laenuportfelli kasvuga kaasnevaid riske.

Antud ettepanekut on Eesti Pank juba arvestanud täiendavate usaldatavusnormatiivide kehtestamisega, sealhulgas kapitali adekvaatsuse arvutamise metoodika täiustamisega 1998. aastal. Hetkel on Eesti Pangas käsil Baseli Järelvalvekomitee reeglitele vastava laenude klassifitseerimise ja provisjoneerimise metoodika väljatöötamine.