EESTI PANGA NÕUKOGU AVALDUS SEOSES EUROOPA MAJANDUS- JA RAHALIIDU KOLMANDA ETAPI ALGUSE JA EURO KASUTUSELEVÕTUGA

1. jaanuaril 1999. aastal käivitub Euroopa Majandus- ja Rahaliidu kolmas etapp. 11 liikmesriigi valuutad seotakse pöördumatult üksteisega ning käibele tuleb Euroopa ühisraha - euro. Sularahana tuleb euro käibele alates 1. jaanuarist 2002. aastal ning sama aasta 30. juunist jäävad ringlusse ainult euro rahatähed.

Euroopa rahaliidu (EMU) liikmesmaad on teinud ära põhjaliku ja äärmiselt täpse ettevalmistustöö ühisraha kasutuselevõtuks. Ühisrahale üleminek laiendab oluliselt omavahel lõplikult seotud valuutakursiga riikide hulka Euroopas. Rahasüsteemide ühildumine toimub stabiilsemate valuutade suunas ja seetõttu võib eeldada, et pikaajalises perspektiivis suureneb üldine rahaline ja majanduslik stabiilsus Eesti olulisemate välismajanduspartnerite juures.

EURO MÕJU EESTI RAHAPOLIITIKALE

Euro kasutuselevõtt 1. jaanuaril 1999. aastal omab kindlasti positiivset mõju kogu Eesti majandusele ja rahasüsteemile. Suurem stabiilsus Euroopa rahaturgudel tõstab sealse majanduse kasvuvõimet ning sillutab sellega Eesti teed stabiilsusele suunatud rahapoliitika elluviimisel.

Eesti Pank kinnitab, et 11 Euroopa Liidu liikme üleminek eurole 1. jaanuaril 1999. aastal ei tähenda Eesti jaoks muutusi rahapoliitikas. Eesti jätkab kõrvalekaldumatult valuutakomiteel ja fikseeritud vahetuskursil põhinevat rahapoliitikat. See tähendab Eesti krooni ja Saksa marga kursi säilimist senisel tasemel ehk 8:1. Samas tähendab see juba alates 1. jaanuarist 1999. aastal eesti krooni kursi seotust euroga, vastavalt 31. detsembril 1998. aastal määratava euro ja Saksa marga suhtele, kuuekohalise täpsusega.

Ühisraha kasutuselevõtu üleminekuperioodi lõpuks on vajalik muuta Eesti seadusandlust, asendades viited Saksa margale viitega eurole. Seejuures pole alust mingitekski spekulatsioonideks, et seda protsessi on võimalik kasutada otseseks või varjatud muutuseks vahetuskursi poliitikas. Eesti Pank kinnitab avalikkusele, et ankurvaluuta vahetuse puhul võetakse kursi määramisel aluseks Eesti krooni ja Saksa marga fikseeritud vahetussuhe kaheksa ühele.

Samas on seoses ühisraha kasutuselevõtuga ees mõningaid formaalseid ja tehnilisi muudatusi Eesti rahasüsteemi operatsionaalses raamistikus, kuna mitmed viitenäitajad kaovad ning tuleb sisse viia uuendusi seoses euro lisandumisega rahvusvahelisse rahasüsteemi.

Näiteks asendub alates 1. jaanuarist 1999. aastal Eesti Pangas liigreservidele makstav viiteintress Euroopa Keskpanga deposiidiintressiga. Samuti muutub alates aasta algusest Eesti Panga poolne valuutade noteerimine ja euro kaastakse nende valuutade ringi, mille suhtes valuutakurssi avaldatakse. Eesti Pank võrdsustab valuutatehingutes kommertspankadega euro ja Saksa marga senise rolli, sooritades euro ostu-müüki ilma kursivaheta.

EURO MÕJU EESTI MAJANDUSELE JA FINANTSSÜSTEEMILE

Euro kasutuselevõtt toetab mitmekülgselt majanduse arengut Eesti lähiregioonis. Uuenev rahasüsteem soodustab struktuurseid muutusi Euroopa majandussüsteemis. Tõuseb selle toimimise efektiivsus ning suureneb konkurents nii reaal- kui finantssektoris.

Arvestades Eesti jätkuvat integreerumist Euroopa majandusega parandab euro kasutuselevõtt siinse majanduse arenguväljavaateid. Samal ajal peavad Eesti ettevõtjad kindlasti arvestama ka suureneva konkurentsiga Euroopa siseturul, mistõttu lihtsat ja tagatud edu pole loota.

Eesti peab majanduse arenguväljavaadete säilitamiseks jätkama senist rangemalt alalhoidliku ja säästliku majanduspoliitikat, eeskätt praegusel kohandumisprotsessi ajajärgul. Eesti Pank on kindlal seisukohal, et senist majanduspoliitikat ja sealhulgas ülejäägiga eelarvepoliitilist suunda tuleb jätkata.

EMU käivitumine 1. jaanuaril 1999. aastal muudab põhjalikult Euroopa, teiste hulgas ka Eesti pankade tegevuskeskkonda. Euro kasutuselevõtuga muutub EMU liikmesriikide finantssüsteem avatumaks ja tõhusamaks. See peaks Eesti Panga nägemusel oluliselt suurendama ka Eesti finantssektori ja reaalsektori integreeritust Euroopa raha- ja kapitaliturgudega.

Ühisraha kasutuselevõtust tulenevad konsolideerumistendentsid Euroopa finantssektoris on juba tänaseks jõudnud ka Eestisse. Sellest annavad tunnistust hiljutised pankade liitumised, välispankade strateegilised investeeringud Eesti kommertspankades ning viimaste laienemine teiste Balti riikide turgudele. Eestis on rakendatud lõviosa Euroopa Liidu pangandusregulatsioonidest, mis teeb siinse panganduskliima paljuski Euroopa nõuetele vastavaks.

Eesti Pank on kindel, et Euroopa ühisraha, euro, kasutuselevõtt on Eesti jaoks positiivse tähendusega samm, mis tugevdab Eesti majanduse väliskeskkonda. Eesti on nii rahapoliitiliselt kui pangandussüsteemi seisukohalt ühisraha kasutuselevõtuks 11 EMU liikmesmaas valmis.