EESTI PANK ANDIS OMA NÕUSOLEKU HANSAPANGA JA HOIUPANGA NING ÜHISPANGA JA TALLINNA PANGA LIITUMISTEKS

13. juulil 1998 andis Eesti Pank oma nõusoleku Hansapanga ja Hoiupanga ning Ühispanga ja Tallinna Panga liitumisteks. Tegemist on kahe Eesti oludes suurpanga mõõtu välja andva struktuuri tekkega. See tähistab keskpanga hinnangul uue, seaduspärase etapi algust nii Eesti kui Baltikumi pangandusturu arengus.

Pangandussektori konsolideerumine on tänase maailma globaalne trend, mis peegeldab üha tihenevat konkurentsi nii panganduses kui finantssektoris laiemalt. Seega on kahe praegu toimuva pangaliitumise puhul tegemist sündmustega, mis tugevdavad Eesti pangandussektori konkurentsivõimet ning avavad uued võimalused Eesti panganduse jätkuvale tugevnemisele ning stabiilsele arengule.

Hoolikas ja pikaajaline ettevalmistus ühinemiseks aitas tuua esile mõnedki valukohad, mis pikemal püsimisel oleksid võinud Eesti panganduse mainet ja stabiilsust oluliselt kahjustada. Probleemid, mis liitumistega seoses üles kerkisid, on nüüdseks teadvustatud kõikidel tasanditel. On eriti oluline, et toimunust tehakse konkreetsed järeldused. Praegu asetleidvad muutused Eesti pangandusmaastikul loovad tugevama lähtealuse edasiseks arenguks. Samas eeldavad uued arengud ka uut kvaliteeti nii pangakorralduses kui pangajärelevalves. Pole juhuslik, et just praegu tehakse Eestis esimesed sammud finantsjärelevalve konsolideerumise suunas.

On väga oluline, et Eesti pangandusturule tekib korraga kaks võrreldavat suurpanka. Eestis on kindlasti nii praegu kui edaspidi oma koht ka väikepankadel ja mitmesugustel spetsialiseeritud pankadel. Samas jääb Eesti finantsturg avatuks rahvusvahelisele konkurentsile. Välispankade sisenemine Eesti turule tagab panganduse ausal konkurentsil ja rahvusvahelistel nõuetel põhineva arengu jätkuvuse. Need faktorid aitavad vältida turgu valitseva ettevõtte seisundi kuritarvitamist ja on kasulikud nii pangaklientidele kui laiemalt kogu ühiskonnale.