Eesti Panga Nõukogu otsustas tänasel istungil alustada pankrotimenetlust Eesti Maapanga suhtes. Tagasi lükati Eesti Maapanga aktsionäride erakorralise üldkoosoleku taotlus lõpetada Maapanga tegevus vabatahtliku likvideerimisega.

Eesti Panga hinnangul on pankrotimenetluse algatamine Eesti Maapanga suhtes käesoleval hetkel parim võimalikest lahendustest, kuna toob protsessi vajaliku selguse ja võimaldab vältida ebaseaduslikke tehinguid. Väikehoiustajate kaitse tagatakse eeldatavalt Hoiuste Tagamise Fondi seaduse põhimõtete rakendamisega Vabariigi Valitsuse poolt.

Eesti Panga Nõukogu lähtus pankrotimenetluse algatamise otsustamisel faktist, et Eesti Maapanga varaline seisund ei võimalda rahuldada võlausaldajate nõudeid täies ulatuses, mis on kohustuslik vabatahtliku likvideerimise korral.

Pankrotimenetluse käigus on võimalik kindlaks määrata Eesti Maapanga varade ja kohustuste tegelik suurus ja tagasi võita pankrotiseaduses nimetatud tehingutest ja õigustoimingutest panga vara. Samuti peatub intresside ja viiviste arvestamine ja pankrotihaldur saab avalikkusele anda täpset informatsiooni toimuva kohta.

Tänaseks on selgunud, et kõik teised variandid erahoiustajate nõuete täielikuks rahuldamiseks valitsust teisi kommertspanku kaasates, pole jõudnud tänaseks rahuldava lahenduste ja vajalike tehingute sõlmimiseni. Osaliselt on see põhjustatud võimatusest hinnata täpselt Eesti Maapanga varasid, kuna need on osaliselt seotud kohustustega, mille suurust on raske määratleda.

Eesti Maapanga hoiustajate huvide kaitseks tegi Eesti Pank Vabariigi Valitsusele taas ettepaneku rakendada Eesti Maapanga pankrotimenetluse käivitumisel põhimõtteid, mis on toodud Hoiuste Tagamise Fondi seaduses. Seaduse kohaselt kuuluvad hoiused kompenseerimisele 20 tuhande krooni ulatuses, ent mitte enam kui 90 protsenti hoiuse kogusummast. Vastavalt esialgsetele arvestustele kulub selleks ligikaudu 200 miljonit krooni.

Eesti Pank on seisukohal, et Maapanga poolt tekitatud kahju keskvalitsuse, kohalike omavalitsuste ja eelarveväliste fondide finantsolukorrale nõuab kiiret arvestamist ka edasise eelarvepoliitika kavandamisel. Säilitamaks usaldust Eesti majanduspoliitika vastu eeldab see avaliku sektori planeeritud kulude ajutist piiramist ja tulude suurendamist.

Eesti Pank ei toeta Maapangast tulenevate probleemide lahendamiseks vahendite kaasamist finantsturgudelt. Majanduse Stabiliseerimise reservi varade kasutamist või kavandatud maksete edasilükkamist peab Eesti Pank soovitavaks ainult ajutiste likviidsusprobleemide ületamiseks kuni eelpool nimetatud muudatuste elluviimiseni. Ning seda ainult koos selgete kohustustega nende varade kiireks taastamiseks. Igal juhul ei tohi kavandatavad sammud diskrediteerida konservatiivset eelarvepoliitikat kui Eesti majanduspoliitika ühte alustala. Keskvalitsus võib teiste eelarveosade ja eraisikute olukorda toetada ka loobumisega oma nõuetest Eesti Maapanga vastu.

Vastavalt krediidiasutuste seadusele tähendab pankrotimenetluse algatamine, et Eesti Maapanga tegevuslitsents on alates esmaspäevast, 29. juunist 1998. aastal lõpetatud ja pank kuulub likvideerimisele läbi pankrotimenetluse.

Eesti Panga Nõukogu tegi tänase otsuse Eesti Panga seaduse paragrahv 9 lg.3 ja Krediidasutuste seaduse paragrahv 77 lg.1 ja lg.4, paragrahv 79, paragrahv 80 lg.1 p.3 ja paragrahv 81 lg.1. ja lg.2. alusel. Otsus pankrotimenetluse algatamise kohta koos vajalike andmete, dokumentide ja seletustega esitatakse Eesti Panga poolt esmaspäeval, 29. juunil Tallinna Linnakohtule koos ettepanekuga Eesti Maapanga vara arestimise ja pankrotihalduri nimetamise kohta.

Seoses tegevuslitsentsi lõppemise ning pankrotimenetluse algatamisega on alates tänasest keelatud Eesti Maapanga tegevus krediidiasutusena ja sellest tulenevalt kõikide Krediidiasutuste seaduse paragrahv 5 lubatud tehingute sooritamine. Pärast pankrotimenetluse teate avaldamist on isikutel, kelle käsutuses on Eesti Maapanga vara, keelatud kõik tehingud sellega.

Eesti Panga poolt tehti kindlaks, et pärast märkuste ja provisjonide arvestamist bilansi koostamisel ei vasta Eesti Maapanga usaldusnormatiivid kehtestatud nõuetele. Kohustuslikule suurusele, mis on kehtestatud Krediidiasutuste seaduse paragrahv 37 lg. 4 (5 miljonit eküüd), ei vastanud Eesti Maapanga omakapital. Samuti ei vastanud nõuetele Eesti Maapanga kapitali adekvaatsuse määr ning ei täidetud Eesti Panga kehtestatud kohustusliku reservi nõuet.

Eeltoodust ja teistest Eesti Maapanga majandusseisu käsitlevatest andmetest järeldus, et Eesti Maapangal on tekkinud püsivad raskused oma kohustuste täitmisel võlausaldajate ees ning pangal puuduvad nii vajalikud vahendid kui reservid kohustuste täitmiseks. Seega on pank püsivalt maksejõuetu.