Reedel, 7.novembril 1997.a, leppisid Vabariigi Valitsus ja Eesti Pank järgnevaks 13 kuuks kokku ühises majanduspoliitilises programmis, mille eesmärk on tagada Eesti senise makromajandusliku stabiilsuse jätkuvus ja toetada tasakaalustatud majandusarengut. Programmi ettevalmistamist alustasid Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga spetsialistid käesoleva aasta augustis. Majanduspoliitilise programmi koostamine on toimunud tihedas koostöös Rahvusvahelise Valuutafondi spetsialistidega.

Eesti majanduse üldolukord

Eesti Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga stabiilsusele orienteeritud majanduspoliitika, mis rajaneb alalhoidlikul eelarvepoliitikal, valuutakomiteel ja avatud väliskaubanduspoliitikal, on loonud eeldused tootmisressursside efektiivsemale paiknemisele. Sellise valiku tulemuseks on kiire majanduskasv ja alanev inflatsioon. Sisemajanduse koguprodukt kasvas 11.7% 1997. aasta esimesel poolel. Inflatsioon on langenud käesoleva aasta oktoobris 12%-ni. Ekspordi ligi 30% aastane kasv viitab Eesti tugevnevale positsioonile maailmaturul.

Konservatiivne fiskaalpoliitika tulemusena on 1997.a. üldeelarve tasakaalus ja Valitsus on asunud moodustama majanduse stabilisatsioonifondi, mille suurus käesoleva aasta lõpus ulatub eeldatavasti üle 500 miljoni krooni. Tugeva eelarvepoliitikaga on kaasnenud Valitsuse välisvõlgnevuse alanemine alla 5% SKPst. Jätkuv infrastruktuuri ettevõtete erastamisprotsess ning alustatud pensionireform kinnitab Valitsuse valmisolekut jätkata struktuursete reformidega.

Eesti majandusedule on oluliselt kaasa aidanud erakapitalil põhineva finantssektori kiire areng. Pankade finantsvarade suhe sisemajanduse koguprodukti on kasvanud 38 protsendilt 1996.a. ligi 50 protsendini 1997.a. septembris. Pankade ning teiste finantsvahendajate poolt pakutavate teenuste valik ja kvaliteet on viimastel aastatel läbinud märkimisväärse arengu, millega on kaasnenud finantsvahenduse efektiivsuse tõus. Muude finantsvahendajate kõrval on Tallina Väärtpaberibörsist saanud oluline institutsioon säästude ja investeeringute vahendamisel.

Vaatamata edukale majandusarengule, on Vabariigi Valitsus ja Eesti Pank teadlikud kiire majanduskasvuga kaasnevates ohtudest, mis väljenduvad eelkõige küllaltki suures jooksevkonto defitsiidis ja pankade laenuportfelli kiires kasvus. Jooksevkonto defitsiit on kiiresti areneva majandusega paratamatult kaasnev nähtus, mis Eesti puhul peegeldab eelkõige investeeringute rahastamist välisfinantseeringute arvel. Siiski muudab 1997.a. I poolaastal 9.8%ni SKPst ulatunud jooksevkonto defitsiit Eesti majanduse küllaltki haavatavaks rahvusvaheliste finantsturgudel toimuvate muutuste poolt. Samal ajal tuleb rõhutada, et üle 70% jooksevkonto defitsiidist on finantseeritud pika tähtajaga kapitalivoogude, eelkõige otseinvesteeringute ning kesk- ja pikaajaliste pangalaenude arvel.

Laenumahtude kiire kasv, mis saavutas 100 protsendi taseme septembris, võib tugeva konkurentsi tingimustes viia laenustandardite langemiseni ning ebaefektiivsete projektide finantseerimiseni, ohustades seeläbi pankade laenuportfellide kvaliteeti. Samas tuleb rõhutada, et Eesti ettevõtete ja eraisikute laenukoormus on jätkuvalt suhteliselt madal ulatudes ca 25% SKP-st.

Majanduspoliitika prioriteedid 1998.a.

Eesti majanduspoliitika toetub praegu ja tulevikus avatud turumajanduse põhimõtetele, konservatiivsele eelarvepoliitikale ning valuutanõukogukogu süsteemile ja fikseeritud vahetuskursile. Sellest tulenevalt on Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga majanduspoliitika eesmärgid suunatud stabiilse makromajanduskeskkonna säilitamisele ning valuutanõukogu ja kogu majanduspoliitika usaldusväärsuse edasisele tugevdamisele ja kiirendada Euroopa Liiduga ühinemise ettevalmistamist. 1998.a. peamisteks eesmärkideks on säilitada jätkusuutlik ja suurenevale tootlikkusele rajatud majanduskasv, piirata jooksevkonto defitsiiti ja tagada inflatsiooni edasine alanemine. Nende saavutamiseks tagavad Vabariigi Valitsus ja Eesti Pank viimaste aastate majanduspoliitika jätkuvuse ja kindlustavad seda uute finantspoliitiliste sammudega. Samal ajal jätkab Vabariigi Valitsus majanduse struktuurseid ümberkorraldusi, muuhulgas infrastruktuuri ettevõtete erastamist ja maareformi läbiviimist.

Fiskaalpoliitika

Konservatiivse eelarvepoliitika kõige olulisemaks eesmärgiks on 1997.a. alustatud stabilisatsioonifondi edasine suurendamine, mille tulemusena kasvavad 1998.a. riigi välisreservid kuni 1.3 miljardi krooni võrra ja suureneb kodumaine säästmine. Seetõttu planeerib Vabariigi Valitsus 1998.a. kogu avaliku sektori ülejäägi suuruseks 1.5 - 2% sisemajanduse koguproduktist.

Põhimõttelise sammuna riigi finantspositsiooni tugevdamiseks ja kodumaise säästmise suurendamiseks alustatakse 1998.a. põhjalikku pensionireformi, mille peamiseks eesmärgiks on kogumiskindlustuse osatähtsuse suurendamine pensionisüsteemis. Tulevase süsteemi kohaselt moodustub pension kolmest osast: riiklikust miinimumpensionist, kohustuslikust isiklikust panusest finantseeritavast lisapensionist ja vabatahtlikust osalusest finantseeritud osast. Vabariigi Valitsus esitab käesoleval aastal ja 1998.a. esimesel poolel Riigikogule vajalikud ettepanekud seadusandluse täiendamiseks.

Raha- ja panganduspoliitika

Eesti krooni Saksa marga suhtes fikseeritud vahetuskurss ja valuutakomitee süsteem jäävad kindlalt ja tingimusteta Eesti rahapoliitika alustugedeks. Euroopa Majandus- ja Rahaliidu kolmanda staadiumi alguses ja Euroopa ühisvaluuta kehtestamisel asendab euro Saksa marga kui Eesti krooni baasvaluuta vastavalt Euroopa Liidu poolt kehtestatavale Saksa marga ja euro vahelisele vahetuskursile.

Valitsus ja Eesti Pank on seadnud oma majanduspoliitika üheks peamiseks prioriteediks finantssektori usaldusväärsuse tugevdamise, rõhutades seejuures üleminekumajanduse eripäradest johtuvalt rahvusvahelistest miinimumstandarditest kõrgemate nõuete rakendamise vajalikkust ning turuosaliste enesekontrolli olulisust.

Olles veendunud, et finantssektori võime seista vastu negatiivsetele arengutele nii globaalsetel kui kohalikel turgudel sõltub eelkõige tema kapitaliseeritusest, jätkab Eesti Pank pikemaajalise eesmärgina pankade kapitaliseerituse tugevdamise poliitikat. Esialgsed hinnangud kinnitavad Eesti Panga poolt rakendatud meetmete positiivset mõju ning pankade käitumise muutumist soovitud suunas. Sellele vaatamata oleme vajadusel valmis astuma täiendavaid samme, sealhulgas tõstma 1998.a. kapitali adekvaatsuse määra 12%-ni.

Hiljutised sündmused finantsturgudel

Eesti Pank ja Valitsus on tähelepanelikult jälginud viimaste kuude ja nädalate sündmusi nii Eesti kui rahvusvahelistel finantsturgudel. Oleme seisukohal, et hiljutist intressimäärade tõusu ning aktsiahindade korrektsiooni Tallinna börsil tuleb vaadelda eelkõige kui turgude adekvaatset reaktsiooni muutunud keskkonnale, mitte kui usalduskriisi Eesti majanduse arenguperspektiivide suhtes. Konkurentsisurvest allapoole keskmise perspektiivi trendi surutud intressid ning liigoptimismist üleväärtustatud varade hinnad on läbimas vajalikku korrektsioonifaasi, mille kulgu on vaieldamatult mõjutanud rahutused rahvusvahelistel raha- ja kapitaliturgudel. Vaatamata aktsiahindade tugevale langusele ja intressimäärade tõusule puudub alus väitmaks, et sellega kaasneb oluline tagasilöök majanduses või väheneb finantssektori usaldusväärsus. Pigem soodustavad nimetatud arengud liigse optimismi vähenemist majanduses tervikuna ning sunnivad majandusagente konservatiivsemale käitumisele.

Destabiliseerivaks ja finantsturgude tõhusust kahandavaks ilminguks võib osutuda aktsiaturgude liigne mõjutatus ettevõtete ühe kuu kasuminäitajatest. Sellises olukorras on esmaoluline, et avaldatavad finantsaruanded ja muu informatsioon oleksid läbipaistvad ja võrreldavad. Lisaks sunnivad teatud arengud tihenenud konkurentsi tingimustes pöörama edaspidi suuremat tähelepanu heade pangandustavade tunnustatusele ja järgitavusele Eesti pankades.