Eesti finantssüsteemi usaldusväärsuse ja tasakaalustatud arengu peamiseks tagatiseks on olnud pankade piisav kapitaliseeritus ja likviidsus. Majanduse kiire areng ja finantssüsteemi suhteline noorus kätkevad endas erilaadseid finantsriske, mille käsitamine pankade endi poolt võib osutuda ebapiisavaks. Lähtudes üldisest majandusolukorrast ning eriti kodumaise laenumahu endiselt kiirest kasvust ning mõistes tihedast konkurentsist tulenevaid raskusi pankade riskieelistuste alanemisel, peab Eesti Pank vajalikuks rakendada täiendavaid abinõusid finantssüsteemi kindlustamiseks. Rõhutame, et oma sammude kujundamisel jääme kindlaks senikehtinud rahvusvahelisele konkurentsile ja kapitalile avatud turu põhimõtetele.

Lühiajalised meetmed

Ajutise abinõuna likviidsuspuhvrite suurendamisel ja laenukasvu piiramise toetamisel kehtestatakse alates 1.novembrist pankadele lisalikviidsusnõue nende arvete kuukeskmisele jäägile Eesti Pangas. Nõude suurus moodustab novembris 2% ja alates detsembrist 3% kohustuslike reservide baasist.

Stabiliseerimaks pankade kuusisest kroonilikviidsust, tõstab Eesti Pank alates 1.novembrist kohustusliku reservi igapäevast miinimumnõuet praeguselt 2%-lt 4%-ni. Igapäevase miinimumnõude alla kuuluvad summad, mille kasutamisel arveldusteks tuleb maksta trahviintressi.

Suurendamaks huvi hoida likviidsust Eesti rahaturul ja vähendamaks eeltoodud sammude diskrimineerivat mõju pankadele, tõstetakse kohustuslikke reserve ületavale arvejäägile (sealhulgas lisalikviidsusnõudele) Eesti Pangas makstav intress Saksa Liidupanga diskontointressini.

Vaatamata hiljutistele pingetele Eesti rahaturul ei kujune kehtestatavate nõuete täitmine keeruliseks, kull aga toovad need endaga kaasa mõningase korrektsiooni pankade aktivastruktuuris.

Pikaajalised meetmed

Lühiajaliste meetmete kõrval rakendab Eesti Pank abinõude paketi põhiosana mitmeid pikemaajalise mõjuga samme, mis on suunatud eelkõige pankade kapitaliseerituse tugevdamisele.

Pankade kiire kasv ning tegevuskeskkonna muutus oli peamine põhjus aprillis väljakuulutatud rahvusvahelisest miinimumtasemest kõrgema 10% kapitali adekvaatsuse nõude kehtestamiseks alates käesolevast oktoobrist.

Eesti Pank vaatab kriitiliselt läbi pankade varade sisemise hindamise ja eriti laenude proviseerimise reeglid. ning vajadusel nõuab nende karmistamist. Lisaks kehtestatakse 1997. aasta lõpust nõue üldise pangandusreservi moodustamiseks vähemalt 5% ulatuses pankade riskiga kaalutud aktivate ning bilansiväliste kirjete summast. Ühtlasi rõhutame, et vajadusel oleme valmis rakendama lisameetmeid, sealhulgas kapitali adekvaatsuse edasist tõstmist.

Olukorras, kus pangad läbi tütarettevõtete on aktiivsed väärtpaberi-, liisingu- ning kindlustusturgudel, on saanud vajalikuks usaldatavusnormatiivide rakendamine kogu pangagrupile. Eesti Pank on otsustanud rakendada konsolideeritud usaldatavusnormatiive alates 31. detsembrist 1997.

Paralleelselt konsolideeritud järelevalve rakendamisega kehtestab Eesti Pank 1998. aasta 1. aprillist kapitalinõude pankade tururiskidele. Kapitalinõude arvestamise metoodika on vastavuses Euroopa Liidu kapitali adekvaatsuse direktiiviga.

Rakendatav abinõude pakett loob täiendavad tagavarad katmaks võimalikke majanduskeskkonna muutusega seotud kahjusid tulevikus, seadmata sellega ohtu finantssüsteemi usaldusväärsust

Eeltoodu ning finantssektoris järjest kasvava konkurentsi valguses rõhutame eriti pankade enesekontrolli olulisust ning heade pangandustavade järgimist turuosaliste poolt, mis on keskpanga astutavate sammude kõrval oluliseks eelduseks Eesti finantssektori jätkukestva arengu kindlustamisel.