Kaks rahvusvahelist agentuuri on teatanud krediidireitingu andmisest Eesti Vabariigile. Agentuuri Moody's reiting Baa1 ja IBCA reiting BBB kuuluvad mõlemad investeerimisjärku. Sellise taseme reitingud peegeldavad Eesti Panga hinnangul adekvaatselt Eesti majanduslike alustugede kindlust. Ühtlasi osutavad reitingute tase ja agentuuride kommentaarid Eesti majanduse arengus peituvatele riskidele. Nende riskide vältimine peaks olema Eesti majanduspoliitika elluviimisel tähelepanu keskmes. Neid riske kõrvaldamata võib saadud reitingutaseme säilitamine ja edasine tõstmine keeruliseks osutuda.

Vastavalt kevadel Eesti Panga poolt esitatud taotlusele on kaks agentuuri omistanud Eesti Vabariigile krediidireitingu. Neist ühel ületab reiting kahe astme (Moody's -- Baa1) ja teisel ühe astme (IBCA -- BBB) võrra investeerimisjärgu miinimumtaseme. Rahvusvahelises võrdluses asetab see Eesti üleminekuriikide seast kõrgele positsioonile, samale tasemele näiteks Poola ja Ungariga.

Reitingu tase peegeldab Eesti majandusreformide senist edu ja toetab arusaama Eestist kui perspektiivikast ning usaldusväärsest partnerist välismaailma silmis. Eelkõige leitakse agentuuride kommentaarides, et Eesti positsioone toetavad sihikindlalt läbiviidud majandusreformid, majanduse avatus, selle esmane stabiliseerumine ja kiire kasv, tugev rahasüsteem, ekspordi areng ning riigi suhteliselt madal võlakoormus.

Samas viitavad reitingu tase ning sellele lisatud kommentaarid asjaolule, et Eesti majanduse praeguse arengustaadiumiga on seotud riskid, mis takistavad riigile kõrgema reitingu andmist.

Peamiseks riskide allikaks tuleb keskmises perspektiivis lugeda Eesti paratamatult vähest võimet koondada sisemaiseid sääste. Majanduse arenguvajadustest tulenevat investeerimisnõudlust silmas pidades tähendab see möödapääsmatult laialdast tuginemist välismaistele säästudele.

Välismaiste säästude vahendamisel on otseinvesteeringute kõrval saavutanud tähtsa rolli võrdlemisi ekspansiivselt arenev finantssektor. Sellise olukorra statistiline peegeldus on suur jooksevkonto defitsiit. Olles küll sellistes oludes loomulik nähtus, võib kasvav jooksevkonto defitsiit teatud taset ületades kahandada Eesti majanduspoliitika usaldusväärsust, seades meie majandusliku arengu tasakaalustatuse investorite silmis sõltuvusse väliskapitali sissevoolu püsivusest.

Eesti Panga arvamus ühtib Eesti majandusolukorra sellise käsitlusega. Keskpanga hinnangul tuleb Eesti majanduspoliitiliste sihtide seadmisel esmatähtsaks pidada meetmeid, mis toetavad kodumaiste säästude kasvu, vältides samas sisemaise tarbimise suurenemist üle majanduse taluvuspiiri. On ilmne, et eelmainitud riskidega mittearvestamine võib põhjustada praeguse reitingutaseme alandamist.

Eesti Panga seisukoht on, et lähiajal jääb peamiseks vahendiks seatud eesmärkide saavutamisel alalhoidlik eelarvepoliitika. Juba 1998. aastal peaks Eestile seni edu toonud majanduspoliitilise joone jätkuv arendamine avalduma märgatavas koondeelarve ülejäägis. Nii kogutavad säästud aitaksid tugevdada Eesti majanduse vastupanuvõimet vähemsoodsas olukorras ning vähendaksid praeguse arenguetapiga kaasnevate riskide realiseerumise võimalusi nii riigi- kui ka erasektoris.

Samuti on oluline jätkata ranget rahapoliitikat, finantssüsteemi tugevdamist ning mitmete juba alustatud struktuursete reformide järjekindlat elluviimist.

------------------------------------------
NB! Reiting on: Baa1, s.t BAA-üks!