Eesti osalemine RVF tegevuses

Eesti on Rahvusvahelise Valuutafondi liikmesriik alates 1992. aastast. Eestipoolne otsus liikmestaatusest on kajastatud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega nr 258 (aprill 1992) - "Nõusoleku andmise kohta Eesti Vabariigi astumiseks Rahvusvahelise Valuutafondi, Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ning nende juurde kuuluvate organisatsioonide liikmeks." RVFi kõrgemas otsustusorganis aktsionäride nõukogus esindavad Eestit Panga president ja tema asendusliikmena Rahandusministeeriumi kantsler.

RVFi regulaarses tegevuses osaleb Eesti Põhja- ja Baltimaade valijaskonna kaudu. Sellesse valijaskonda kuuluvad lisaks Eestile veel Island, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani. Seega esindab Eesti riigi majanduspoliitilisi seisukohti RVFi juhatuses nimetatud kaheksa riigi poolt määratud direktor. 2006-2007 on valijaskonna riikide 'eesistuja' Soome, mis senise töökorralduse järgi tähendab nii direktori ametikohta direktorite nõukogus kui ka peakoordinaatori rolli valijaskonna ühisseisukohtade formuleerimisel. Valijaskonna direktori kontoris Washingtonis on ametis ka asedirektor ja nõunikud kelle läbi on Washingtonis esindatud kõik valijaskonna riigid.

Põhja- ja Baltimaade valijaskonna koondhääleõigus RVFis on 3,5% (Rootsi 1,11%, Norra 0,78%, Taani 0,77%, Soome 0,59%, Leedu 0,08%, Island 0,07%, Läti 0,7%, Eesti 0,04%). Eesti ja RVF suhetest saab täiendavat infot RVFi kodulehelt.

Eesti majanduspoliitika seire

RVFi liikmesriigina on Eesti Fondiga kuuel korral taasiseseisvumisjärgsete majandusreformide läbiviimise toetamiseks sõlminud tugilaenulepingu, alates 1995. aastast ei ole laenu tegelikult kasutatud. Laenulepingu sõlmimise eelselt koostati sel puhul iga kord Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga konkreetne majandusprogramm, kus formuleeriti programmiperioodi põhieesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud vahendid. RVFiga sõlmitud laenulepingutega kaasnenud valitsuse ja Eesti Panga majandusprogrammides on kõige konkreetsemalt olnud formuleeritud taasiseseisvunud Eesti majanduspoliitilised suunad ja vahendid seatavate eesmärkide saavutamiseks.

2001. a augustis lõppes viimase RVFiga sõlmitud tugilaenu (PSBA) kokkuleppe. Majanduspoliitiline koostöö Valuutafondiga jätkub kord aastas toimuvate konsultatsioonidena, nn artikkel IV konsultatsioonid. RVFi missioon viibib Eestis tavaliselt 2 nädalat, mille jooksul kohtutakse Eesti Pangaga, valitsusasutustega, poliitikutega, erasektori ettevõtete ja majandusanalüütikutega. Aeg-ajalt korraldatakse ka täiendavaid visiite ja Eesti ettepanekul tehnilise abi missioone. Kõik Eestit puudutavad raportid ja publikatsioonid on avaldatud ka Rahvusvahelise Valuutafondi kodulehel.