PANGASTATISTIKA MÕISTETE SELGITUSED
RESIDENTSUS
- Resident:
- 1. Eesti Vabariigi riigiorganid ja asutused kõige laiemas tähenduses (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim ning nende asutused, põhiseaduslikud institutsioonid), samuti kohalikud omavalitsusüksused ja nende asutused;
- 2. Välisriikides asuvad Eesti Vabariigi diplomaatilised, konsulaar- ja teised ametlikud esindused, samuti muud majandus- ja kommertstegevusega mittetegelevad Eesti Vabariigi asutuste ja organisatsioonide esindused välismaal;
- 3. Eesti Vabariigi seadustega loodud avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja nende asutused;
- 4. Eesti Vabariigis registreeritud eraõiguslikud juriidilised isikud;
- 5. Eesti õiguskorraga lubatud Eestis asutatud ja tegutsevad osalist õigusvõimet omavad isikute ühendused ja organisatsioonid, mis ei ole juriidilised isikud;
- 6. Eesti Vabariigis registreeritud välismaa juriidiliste isikute filiaalid ja esindused;
- 7. Eesti Vabariigis elavad Eesti kodanikud;
- 8. Eesti Vabariigis elavad välismaalased, kellel on alaline elamisluba;
- 9. Eesti Vabariigis elavad välismaalased, kellel on tähtajaline elamisluba vähemalt üheks aastaks;
- 10. Välisriikides õppivad või ravil viibivad punktides 7 kuni 9 nimetatud isikud, sõltumata õpingute või ravi kestusest;
- 11. Välisriigis viibivad, immuniteeti ja diplomaatilisi privileege kasutavad Eesti Vabariigi diplomaadid, sõjaväelased, konsulaar- ja teiste ametlike esinduste töötajad ja nende perekonnaliikmed.
- Mitteresident:
- Kõik ülejäänud isikud, kes pole hõlmatud mõiste "resident" all.
KLIENDIGRUPID
- Keskvalitsus
- Keskvalitsuse all mõistetakse alljärgnevaid institutsioone:
1. Riigikogu, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsler ja Riigikohus;
2. avalik-õiguslikud juriidilised isikud, v.a Eesti Pank, Tagatisfond, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ning avalik-õiguslikud kutseühendused;
3. Riigikantselei, ministeeriumid ja maavalitsused ning nende valitsemisala asutused (siia kuuluvad ka saatkonnad ja konsulaadid).
- Kohalik omavalitsus
- Kohaliku omavalitsuse all mõistetakse kõiki kohalikke omavalitsusüksusi, sh kohaliku omavalitsuse poolt hallatavaid munitsipaalasutusi.
(Üksuste klassifitseerimise lihtsustamiseks eelnimetatud klientide liikide lõikes edastab Eesti Pank krediidiasutustele 2 korda aastas nimekirja valitsussektori üksustest).
- Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid
- Riikliku sotsiaalkindlustusfondi all mõistetakse riiklikku tervisekindlustuse ja töötuskindlustuse süsteemi kuuluvat isikut. Siia kuuluvad Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa.
- Muud eelarvevälised fondid
- Sihtasutused, mille vähemalt üheks asutajaks on keskvalitsus või kohalik omavalitsus ning mille tegevus on kontrollitud ja peamiselt finantseeritud keskvalitsuse või kohaliku omavalitsuse poolt.
- Krediidiasutused
- Äriühingud vastavalt Krediidiasutuste seaduse § 3 lõikele 1.
- Kindlustusandjad
- Äriühingud, mille kindlustustegevuse põhiliik on vastavalt Kindlustustegevuse seaduse §-le 11 kahjukindlustus, elukindlustus või edasikindlustus.
- Pensionifondid
- Pensionifondi all mõistetakse Kogumispensionide seaduse §-s 3 nimetatud lepingulist investeerimisfondi.
- Muud finantseerimisasutused
- Muu finantseerimisasutuse all mõistetakse Krediidiasutuste seaduse §-s 5 nimetatud äriühingut (näiteks investeerimisühingud, hoiulaenuühistud, fondivalitsejad, liisingteenuseid osutavad ettevõtjad, välissularaha vahetuse teenust osutavad ettevõtjad, reguleeritud väärtpaberituru korraldajad, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajad, väärtpaberite registreerimise teenust osutavad ettevõtjad, finantskonsultatsioone osutavad ettevõtjad, kindlustusmaaklerid, rahamaaklerid, muid finantsvahendusteenuseid ostuavad ettevõtjad), Muu finantseerimisasutuse all kajastatakse ka investeerimisfondid ja Tagatisfond.
- Riigi- ja kohaliku omavalitsuse äriühingud
- Äriühingud, mis kuuluvad keskvalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku valitseva mõju (kontrolli) alla Väärtpaberituru seaduse tähenduses, välja arvatud § 6 lõikes 2 sätestatud kutselised investorid. Siia kuuluvad ka riigi tulundusasutused (nt Riigimetsa Majandamise Keskus).
- Muud äriühingud
- Ülejäänud äriühingud (aktsiaseltsid, osaühingud, usaldusühingud, tulundusühistud), milliseid ei ole eelnevate klienditüüpide all käsitletud. Siia kuuluvad ka füüsilistest isikutest ettevõtjad, kui nad on tööandjaks ühele või enamale töötajale.
- Mittetulundusühingud
- Isikute vabatahtlikud ühendused ja muud eraõiguslikud juriidilised isikud vastavalt
Mittetulundusühingute seaduse §-le 1 ja Sihtasutuste seaduse
§-le 1, välja arvatud sihtasutused, mis kuuluvad kajastamisele kohalike omavalitsuste ja muude eelarveväliste fondide all.
- Eraisikud
- Füüsilised isikud ja füüsilistest isikutest ettevõtjad, kes ei ole tööandjaks ühelegi
töötajale. Siin kajastatakse ka füüsilisest isikust ettevõtjad, kui palgatud töötajate olemasolu ei ole võimalik kindlaks teha.
HOIUSTE LIIGID
| Nõudmiseni hoius |
- On ette nähtud arveldusteks;
- on tähtajatu;
- hoiustatud vahendeid võib vabalt (erandjuhul
24-tunnilise etteteatamisega) kasutada ja käsutada;
- hoiuse jääk võib olla negatiivne (arvelduskrediit);
- võib teha pidevalt juurdemakseid.
|
| Üleööhoius |
On hoius, mida võib tema paigutamisele järgneval pangapäeval kasutada ning mis ei ole mõeldud arveldamiseks. |
| Tähtajaline hoius |
- On ette nähtud raha hoiustamiseks;
- ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega;
- hoiustamise tähtaeg on lepinguliselt fikseeritud;
- hoiustatud summa suurus on lepinguliselt fikseeritud ning seda ei saa muuta;
- lepingutingimuste rikkumisel võib rakendada leppetrahvi (sh madalam intress).
|
| Säästuhoius |
- On ette nähtud raha kogumiseks ja hoiustamiseks;
- ei ole ettenähtud arveldusteks kolmandate isikutega;
- hoiustamise tähtaeg võib olla seotud mingi
eritingimusega (nt pulmapäev, kindla rahasumma
kogunemine arvele);
- arve avamiseks on vajalik krediidiasutuse poolt
fikseeritud minimaalse rahasumma hoiustamine;
- hoiustatud summat võib suurendada;
- lepingutingimuste rikkumisega kaasnevad trahvisanktsioonid;
- hoiuse väljavõtmisel võib olla etteteatamise nõue.
|
VÄÄRTPABERID
| Väärtpaber |
Väärtpaberi all all mõistetakse väärtpaberit vastavalt Väärtpaberituru seaduse § 2 lõikele 1. |
| Fikseeritud tulumääraga väärtpaber |
Fikseeritud tulumääraga on sellised
väärtpaberid, mille tulumäär (intressimäär) on kas
otseselt fikseeritud või vahetult seotud kindla
faktoriga (nt pankadevahelise rahaturu intressimääraga). |
| Võlakiri |
Võlakiri on laenuvõtja võlakohustust
tõendav väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressid ning laenuandja nõudeõigust sellele. |
| Aktsia |
Aktsia on omandiõigust tõendav
väärtpaber, mis tõendab selle omaniku õigust osale aktsiaseltsi varast ja kasumist ning annab selle omanikule (aktsionärile) õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul, kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel ning muud seaduse ja põhikirjaga ettenähtud õigused. |
| Eelisaktsia |
Eelisaktsia on privilegeeritud aktsia (kindlustatud dividendidega eeliskorras), millel puudub hääleõigus. |
| Osa |
Osa on osalemisõigust tõendav
väärtpaber, mis näitab selle omaniku (osaühingu
liikme) õigust osale osaühingu kapitalist. Osa annab
osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning
kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara
jaotamisel , samuti muud seaduses ja põhikirjas
ettenähtud õigused. |
| Investeerimisfondi osak |
Investeerimisfondi osak on väärtpaber, mis väljendab osakuomandi osalust lepingulise fondi varas. |
| Tuletisväärtpaber |
Tuletisväärtpaberi all mõistetakse tuletisväärtpaberit vastavalt Väärtpaberituru seaduse § 2 lõikele 2 ja muid nendega sarnaseid omandamis-, vahetamis- või võõrandamisõigusi või -kohustusi. |
| Rahaturuinstrument |
Rahaturuinstrumendi all mõistetakse Väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 5 punktis 5 nimetatud väärtpaberit. |
| Hüpoteegiga tagatud võlakiri |
Hüpoteegiga tagatud võlakiri on võlakiri, mille tagatiseks on hüpoteek ning mille põhiosa tagasimaksmine toimub perioodiliselt. Hüpoteegiga tagatud võlakiri koosneb tavaliselt mitmest osast või klassist, mille põhiosa tagasimaksmine võib olla seatud järjekorda nii, et laekumiste arvelt makstakse kõigepealt esimese klassi põhiosa, siis teise jne. |
INVESTEERINGUD
| Lühiajalised finantsinvesteeringud |
Väärtpaberid, mis on
omandatud kauplemiseks või mille kustutustähtaeg on
bilansipäevast arvestades üks aasta või vähem. |
| Pikaajalised finantsinvesteeringud |
Väärtpaberid, mille
kustutustähtaeg on bilansipäevast arvestades üle ühe
aasta ja mis on omandatud pikaajaliseks hoidmiseks. |
| Sidusettevõtja |
Sidusettevõtja all mõistetakse kõiki ettevõtjaid, mille üle teine ettevõtja (investorettevõtja) omab olulist mõju, kuid mis ei allu tema kontrollile. Olulise mõju olemasolu eeldatakse juhul, kui ühe investorettevõtja omandis on otse või tütarettevõtjate kaudu rohkem kui 20% sidusettevõtja hääleõigusest, välja arvatud erandjuhud, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne olulist mõju.
Olulise mõju olemasolu iseloomustavad tavaliselt järgmised asjaolud:
1) esindatus investeerimisobjekti tegevjuhtkonnas või kõrgemas juhtorganis või
2) osalemine investeerimisobjekti äripoliitiliste otsuste tegemisel või
3) olulised tehingud investori ja investeerimisobjekti vahel või
4) investori ja investeerimisobjekti juhtkondade osaline kattumine või
5) tehnilise informatsiooni vahetamine investori ja investeerimisobjekti vahel. |
| Emaettevõtja ja tütarettevõtja |
Emaettevõtja ja tütarettevõtja all mõistetakse äriühinguid vastavalt Krediidiasutuste seaduse §-le 7. |
MAKSEVAHENDUS
| Tšekk |
Väärtpaber, millega tšeki väljaandja käsundab krediidiasutust (tšeki väljamaksja)
tšeki alusel õigustatud isikule (maksesaaja) kindlaks määratud rahasumma maksmiseks (tšekisumma). |
| Reisitšekk |
Sularaha asendav tšekk
välisvaluuta ostuks. Reisitšekki saab lunastada ainult tšeki omanik. |
| Kaardimakse |
Kontolt kontole
kaarditehing, mis on algatatud kas müügiterminaalist või pangaautomaadist. |
| Mobiilimakse |
Müügikohas ostetud kaupade või teenuste eest mobiiltelefonilt algatatud makse. |
| Deebet-tüüpi korraldus |
Maksekorraldus, mille algatajaks on raha saaja või seadusega sätestatud kolmas isik. |
| Otsekorraldus |
Määratud perioodilisusega korduv deebet-tüüpi maksekorraldus. |
| Maksekorraldus |
Raha maksja või raha saaja või seadusega sätestatud kolmanda osapoole poolt algatatud korraldus raha maksja ja raha saaja vahelise rahalise kohustuse õiendamiseks. |
| Püsikorraldus |
Määratud perioodilisusega
korduv ja kindla suurusega kreedit-tüüpi maksekorraldus. |
| Paberil maksekorraldus |
Raha maksjalt maksja krediidiasutusele paberil edastatud maksekorraldus. |
| Telepanga maksekorraldus |
Raha maksjalt maksja krediidiasutusele püsi- või vallasühenduse kaudu
spetsiaalse finantstarkvara abil edastatud maksekorraldus. |
| Telefonipanga maksekorraldus |
Raha maksjalt maksja krediidiasutusele telefoni teel edastatud maksekorraldus. |
| Internetipanga maksekorraldus |
Raha maksjalt maksja krediidiasutusele interneti teenusel baseeruv maksekorraldus (k.a WAP teenusel baseeruv maksekorraldus). |
| Mobiili maksekorraldus |
Raha maksjalt maksja krediidiasutusele mobiiltelefoni teel edastatud maksekorraldus (v.a mobiilimakse). |
| Pangakaart |
Krediidiasutuste poolt konto
omajale või konto omaja poolt määratud isikule
väljastatud kaart kaarditehingute teostamiseks. |
| Kohalik pangakaart |
Ainult Eesti Vabariigis kasutusel olev pangakaart. |
| Rahvusvaheline pangakaart |
Pangakaart, mida saab kasutada Eesti Vabariigis ja väljaspool Eesti Vabariiki. |
| Deebetkaart |
Pangakaart, millega üldjuhul võib teha kaarditehinguid maksimaalselt kontol oleva raha ulatuses. |
| Kreeditkaart |
Pangakaart, millega võib teha kaarditehinguid lepingus määratud krediidilimiidi ulatuses. |
| Pangaautomaat |
Elektrooniline seade, mille abil saab pangakaardiga teostada kaarditehinguid. Müügiterminaal ei ole pangaautomaat. |
| Müügikoht (point of sale, POS) |
Teenuse või kauba müügi koht, kus ostetud teenuste või kaupade eest võimalik tasuda pangakaardi ja/või mobiiltelefoniga. Ühe ettevõtja erineva asukohaga (aadressiga) kaupade või teenuste müügi kohti loetakse erinevateks müügikohtadeks. |
| Kaardimakse müügikoht |
Teenuse või kauba müügikoht, kus müügiterminaali kaudu on ostetud teenuste või kaupade eest võimalik tasuda pangakaardiga. Ühe ettevõtja erineva asukohaga (aadressiga) kaupade või teenuste müügikohti loetakse erinevateks müügikohtadeks. |
| Mobiilimakse müügikoht |
Teenuse või kauba müügikoht, kus ostetud teenuste või kaupade eest on võimalik tasuda mobiiltelefoniga. Ühe ettevõtja erineva asukohaga (aadressiga) kaupade või teenuste müügikohti loetakse erinevateks müügikohtadeks. |
| Kaardi- ja mobiilimakse müügikoht |
Teenuse või kauba müügikoht, kus ostetud teenuste või kaupade eest on võimalik tasuda nii pangakaardi kui mobiiltelefoniga. Ühe ettevõtja erineva asukohaga (aadressiga) kaupade või teenuste müügikohti loetakse erinevateks müügikohtadeks. |
| Müügiterminaal (POS, EFTPOS, Web-POS terminal) |
Seade, mis võimaldab kaupade ja teenuste eest maksta maksekaardiga. |
TABELITE SELGITUSED
Pangandusstatistika sisaldab kõikide krediidiasutuste (s.h filiaalide) andmeid.
Tabelites kajastatakse ainult erinevatel aruandeperioodidel
tegevuslitsentsi omanud krediidiasutuste andmed.
Alates 1997. aastast sisaldavad/on sisaldanud pangastatistika koondandmed järgmiste krediidiasutuste andmeid:
Eesti Krediidipank
SEB Eesti Ühispank
Hansapank
Nordea Pank Eesti filiaal (alates 10.01.2002 - enne Merita Bank Plc Eesti filiaal (kuni 10.01.2002)
SBM Pank (alates 18.06.2004 - enne Preatoni Pank (alates 28.09.1999 kuni 18.06.2004)
Sampo Pank (alates 29.12.2000 - enne Optiva Pank (21.09.99 kuni 28.12.2000) - enne Eesti Forekspank (kuni 20.01.1999)
Tallinna Äripank
Parex Pank Eesti filiaal (alates 30.05.2004)
UniCredit Bank Eesti filiaal (alates 1.09.2007 - enne Bayerische
Hypo- und Vereinsbank AG Tallinna filiaal (alates 19.08.2004 kuni 31.08.2007)
Balti Investeeringute Grupi Pank (alates 01.10.2005)
Bank Dnb Nord A/S Eesti filiaal (alates 31.01.2008 - enne DnB NORD Banka Eesti Filiaal (alates 01.03.2005 kuni 30.01.2008)
Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal (alates 01.05.2006)
Eesti Hoiupank (kuni 31.10.1998)
Tallinna Pank (kuni 29.07.1998)
INKO Balti Pank (kuni 02.09.1997)
Eesti Investeerimispank (kuni 18.12.1998)
Eesti Maapank (kuni 08.06.1998)
EVEA Pank (kuni 02.10.1998)
ERA Pank (kuni 07.10.1998)
Eesti Innovatsioonipank (kuni 09.09.1998)
Põhja-Eesti Pank (kuni 21.04.1997)
Kliendigruppideks klassifitseerimisel hõlmab kirje
"valitsus" keskvalitsust, kohalikke omavalitsusi, riiklikke sotsiaalkindlustusfonde ja muid eelarvelisi fonde, kirje "finantseerimisasutused" kindlustusasutusi, pensionifonde ja muid finantseerimisasutusi, kirje "äriühingud" riigi- ja kohaliku omavalitsuse äriühinguid ja muid äriühinguid ning kirje
"eraisikud" eraisikuid ja mittetulundusühinguid.
1. BILANSID
| Alus andmete kogumiseks |
Eesti Panga presidendi 22. juuni 2007 määrus nr.8
("Krediidiasutuse ning krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine"), andmed
uuendatud vormi alusel saadaval alates 31.jaanuarist 2008). |
| Märkused |
Enne 31.detsembrit 1996 ei eraldatud
kliendigrupina mittetulundusühinguid.
Enne 31.detsembrit 2000 ei eraldatud keskvalitsuse eelarvevälistest fondidest riiklikke sotsiaalkindlustusfonde.
Muudatused krediidiasutuste bilansside koostamise juhendis alates 31.12.1999:
VARAD
1. Väärismetallid maailmaturgudel kaubeldavates ühikutes - varem näidati bilansikirjel "Sularaha", nüüd aga kirjel "Muu vara".
2. Üleöölaenud ja üleööhoiused (kui nõue teistele krediidiasutustele) - varem kajastati kõik koos arvelduslaenude all, nüüd näidatakse üleöölaenud arvelduslaenude ja üleööhoiused nõudmiseni hoiuste all.
3. Pöördrepotehingud - näidati varem kirjel "Väärtpaberid"; uues bilansivormis kaotati väärtpaberite alakirje "Ost tagasimüügi kohustusega" ja pöördrepotehinguid käsitletakse sarnaselt laenuandmisele. Laenu tagatiseks olev väärtpaber kajastatakse müüja (laenusaaja) bilansis, vaatamata sellele, kas väärtpaberi omandiõigus läheb ostjale (laenuandjale) üle või mitte. Sarnane käsitlus kehtib ka väärtpaberite ostu/tagasimüügi ja väärtpaberite laenamise tehingute puhul.
4. Materiaalne põhivara - uue bilansijuhendi kohaselt kirjeldatakse siin ka kapitalirendi tingimustel renditud materiaalne põhivara ja hoonestusõigus, kuid pandi realiseerimisel omandatud põhivara ei kuulu krediidiasutuse bilansis kajastamisele.
5. Dividendinõuded - näidati varem kirjel "Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud", nüüdsest kuuluvad kirje "Muu vara" koosseisu.
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
6. Üleöölaenud ja üleööhoiused (kui võlgnevus teistele krediidiasutustele) - põhimõte sama, mis varade poolel.
7. Dividendivõlad - varem näidati kirjel "Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud", nüüd kuuluvad kirje "Muud kohustused" koosseisu.
8. Uues bilansivormis puudub kirje "Arveldused aktsionäridega" (kontrapassiva) - äriseadustikku on muudetud ja äriregistris aktsiakapitali suurendamise kande tegemise hetkeks peab aktsiakapital olema juba täielikult sisse makstud.
Muudatused krediidiasutuste bilansside koostamise juhendis alates 31.01.2004
1. Tuletisväärtpaberid - varem näidati kirjetel "Muu vara"/"Muud kohustused". Alates 31.01.2004 kajastatakse tuletisväärtpaberid eraldi kirjena (bilansikirjete "Väärtpaberid" ja "Väärtpaberikohustused" all).
2. Kinnisvarainvesteeringud - varem näidati kirjel "Muu vara".
|
1.3.3 Laenuportfell kliendigruppide lõikes Laenuportfell - samastatud bilansikirjega
"Nõuded klientidele", kuigi nimetatud summa
sisaldab ka hoiuseid finantseerimisasutustes.
1.3.4 Kaasatud ressursi struktuur Väärtpaberikohustused - kuni 31.12.2003 kajastusid väärtpaberikohustuste all ainult väljaantud võlakirjad. Alates 31.01.2004 kuuluvad kirje koosseisu lisaks tuletisväärtpaberid ja muud väärtpaberikohustused.
1.3.5 Omakapitali struktuur Omakapitalis sisalduvad: aktsiakapital, aažio, üldine pangandusreserv, ümberhindluse reserv, muud reservid, eelmiste aastate jaotamata kasum/kahjum, majandusaasta kasum/kahjum ja oma aktsiad(-).
Mõiste "omakapital" ei ole
samastatav mõistega "omavahendid", mis arvutatakse
vastavalt usaldatavusnormatiivide arvutamise juhendile ( Eesti Panga presidendi 29. detsembri 2006 määrus nr. 13). 1.3.6 Laenude ümberhindlus Laenude ümberhindluse kirjel näidatakse enne 1. jaanuari 2006. a väljaantud laenude ümberhindlus, mis tuleneb sisemise intressimääraga amortiseeritud soetusmaksumuse meetodi (põhineb IAS 39-l - International Accounting Standard) kasutuselevõtmisest laenude mõõtmisel.
Laenud, mis on välja antud pärast 1. jaanuari 2006. a, näidatakse bilansirühma "Nõuded klientidele" vastavatel kirjetel, mõõdetuna sisemise intressimääraga amortiseeritud soetusmaksumuse meetodil. Krediidiasutused kes ei kasuta laenude amortiseerimisel sisemist intressimäära, näitavad jätkuvalt väljaantud laenusid lepingulises väärtuses.
2. LAENUD KLIENTIDELE, JÄÄGID JA KUUKÄIBED
| Alus andmete kogumiseks |
Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007 määrus nr 9. Andmed saadaval alates 1.aprillist 1997, mil aruanne kehtestati esimest korda. |
| Märkused |
Alates 1.aprillist 1997 on võimalik
eraldada kõiki kliendisektoreid (enne jaotus:
eraisikud ja juriidilised isikud), laene valuutade
lõikes (enne jaotus: kroon ja valuuta),
intressi liike, laenude tagatisi, residentsust.
Alates 31. detsembrist 1999 kajastatakse laenude all ka pöördrepotehingud, väärtpaberite ostu/tagasimüügi tehingud ja väärtpaberite laenamise tehingud.
 Valuutalaenudena käsitletakse
ka laene, mis on välja antud EEK-ides, kuid
mille tagasimaksmine on seotud mingi kindla valuuta (nt EUR) kursiga.
Lühiajalised laenud - laenud
tähtajaga alla 1 aasta.
Pikaajalised laenud - laenud
tähtajaga üle 1 aasta. Aluseks on lepingulised tähtajad ja lepinguline väärtus.
Laenude käivete hulgas ei kajastu arvelduskrediidi andmed.
|
2.4 Laenud majandussektorite lõikes Laenud on klassifitseeritud majandussektoriteks
kliendi põhitegevusala järgi. Klassifitseerimise aluseks
on Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator.
2.5 Laenud tagatiste lõikes Esimese järjekoha hüpoteek -
kinnisasja koormav hüpoteek, mis on kinnistusraamatusse kandmisel saanud esimese järjekoha.
Muu hüpoteek - hüpoteek, mis ei ole
kinnistusraamatusse kandmisel saanud esimest järjekohta.
Väärtpaber - väärtpaberi pant ja
ostu-tagasimüügikohustusega tehingu puhul tehingu objektiks
olev väärtpaber.
Ehitise pant - vallasvara pant, on notariaalselt tõestatud ja registreeritud asukohajärgses riiklikus hooneregistris või enne asjaõigusseaduse rakendamise seaduse jõustumist kehtinud seadusandluse alusel ehitist koormav pant.
Muu vallasasja pant - asjaõigusseadusega
lubatud vallasasja pant, mis ei ole ehitis ega väärtpaber.
2.6 Sihtotstarbelised laenud klientide ja tähtaegade lõikes Sihtotstarbelise
laenuna käsitletakse laenu, mis antakse välja sihtotstarbelise ressursi arvelt ning sellise laenu ja laenu allikaks oleva
ressursi intresside marginaal on piiratud.
2.8.4 Laenud eraisikutele Eluasemelaenude hulgas kajastuvad ka kinnisvara-, üürimis-
ja äriteeninduse sektoris tegutsevale füüsilisest isikust ettevõtjale antud laenud.
Alates 2000. aasta detsembrist
kajastatakse õppelaene eraldi real, varem tarbimislaenudena.
2.9 Laenud regioonide lõikes Kajastatud ei ole keskvalitsusele ja eelarvevälistele
fondidele antud laene. Andmed esitatakse 2 korda aastas, seisuga 31.detsember ja 30. juuni.
3. VÄÄRTPABERID
| Alus andmete kogumiseks |
Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007 määrus nr 9.
Andmed saadaval alates 1.aprillist 1997, mil aruanne kehtestati esimest korda. |
| Märkused |
Alates 1.aprillist 1997 on võimalik
eraldada andmeid emitendi residentsuse ja majandussektorisse kuuluvuse kohta, väärtpaberi noteeringu, tähtaja, soetamise eesmärgi ja tootluse kohta.
Alates 31.detsembrist 1999 ei hõlma väärtpaberite aruandlus pöördrepotehingute käigus omandatud väärtpabereid (pöördrepotehingud kajastatakse sarnaselt laenudele).
Tuletisväärtpaberite andmed saadaval alates 1. jaanuarist 2004. |
4. RESSURSI JÄÄGID JA KUUKÄIBED
| Alus andmete kogumiseks |
Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007 määrus nr 9.
Andmed saadaval alates 1.aprillist 1997, mil aruanne kehtestati esimest korda. |
| Märkused |
Alates 1.aprillist.1997 on võimalik näha kõiki kliendigruppe eraldi (enne jaotus: eraisikud ja juriidilised isikud), ressursse valuutade lõikes (enne jaotus: kroon ja valuuta), residentsust.
Lühiajalised hoiused - hoiused
tähtajaga alla 1 aasta.
Pikaajalised hoiused - hoiused
tähtajaga üle 1 aasta.
Aluseks on lepingulised tähtajad.
Tähtajaliste hoiuste alla kuuluvad tabelites kõik
tähtajalise iseloomuga hoiused (s.o tähtajalised,
säästu- ja muud hoiused).
|
4.1.5 Hoiused regioonide lõikes Aruande valdkonda ei kuulu keskvalitsuse ja eelarveväliste fondide hoiused.
5. NÕUDED JA VÕLGNEVUSED PANKADELE, JÄÄGID NING KUUKÄIBED
| Alus andmete kogumiseks |
Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007 määrus nr 9.
Andmed saadaval alates 1.aprillist 1997. |
| Märkused |
Alates 1.aprillist.1997 on võimalik näha kõiki kliendisektoreid eraldi (enne jaotus: eraisikud ja juriidilised isikud), ressursse valuutade lõikes (enne jaotus: kroon ja valuuta), residentsust.
Lühiajalised laenud -
laenud tähtajaga alla 1 aasta.
Pikaajalised laenud - laenud tähtajaga üle
1 aasta.
Aluseks on lepingulised tähtajad.
|
6. INTRESSIMÄÄRAD
| Alus andmete kogumiseks |
Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007 määrus nr 9.
Andmed saadaval alates 1.aprillist 1997.
18. juuni 2007 määrus nr. 7 (Eesti pankadevahelise laenu- ja hoiuseintressi fikseerimise reeglid). |
| Märkused |
Alates 1.aprillist 1997.a. on võimalik
intresse varasemast täpsemalt arvutada. Kui varem oli
kaalutud keskmise intressimäära arvutamisel aluseks 5
protsendipunktilised vahemikud, siis nüüd arvutatakse
keskmist intressi 0,1 protsendipunktiliste vahemike
alusel. Samuti on võimalik arvutada erinevate valuutade
ning kõigi kliendigruppide laenu- ja hoiuseintresse.
Laenude intresside arvutamisel ei kaasata arvestusse arvelduslaene.
Laenude intresside arvutamisel ei kaasata arvestusse laene,
mis on väljastatud 0-intressiga.
Tähtajaliste hoiuste intressi arvutuse puhul kuuluvad baasi peale tähtajaliste ka säästuhoiused.
|
6.1.3 Laenude intressimäärad majandussektorite lõikes Kui laenukäive antud valuutas sektorisse on alla 10 mln krooni, ei ole intressi arvutatud.
6.1.4 Eraisikutele antud laenude intressimäärad Eluasemelaenude hulgas kajastuvad ka
kinnisvara-, üürimis-
ja äriteeninduse sektoris tegutsevale füüsilisest isikust
ettevõtjale antud laenud.
6.3.4 Eesti pankadevahelised laenu- ja hoiuseintresside
määrad TALIBOR - Tallinn Interbank Offered Rate
TALIBID - Tallinn Interbank Bid Rate
Keskmised intressid, mida arvutatakse noteerivate pankade noteeritavate perioodide pankadevaheliste laenu- ja hoiuseintresside põhjal.
Alates 8.veebruarist 1999 on noteeritavad perioodid 1 kuu,
2 kuud, 3 kuud, 6 kuud, 9 kuud ja 12 kuud, fikseeringud määrab
Eesti Pank kindlaks igal äripäeval kell 11.00. Noteerivad pangad
on Hansapank, Eesti Ühispank, Sampo Pank, Nordea Bank Plc. ja
Svenska Handelsbanken. Varem toimus fikseering kord nädalas, väiksem
oli ka noteeritavate perioodide arv ja noteerivate pankade hulk. Tabelis
on toodud fikseeringute aritmeetilised keskmised. 7. KASUM
| Alus andmete kogumiseks |
Eesti Panga presidendi 2007 a. 22. juuni määrus nr. 8 (" Krediidiasutuse ning krediidiasutuse konsolideerimisgrupi
bilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine"). Andmed uuendatud vormi alusel saadaval alates 31.märtsist 2008. |
| Märkused |
Kasumiaruanne esitatakse kvartaalselt ja on kumulatiivne, st jooksva aasta 3, 6, 9 ja 12 kuu kohta. |
8. USALDATAVUSNORMATIIVID
8.1 Kapitali adekvaatsuse kujunemine Kapitali adekvaatsuse miinimummääraks
on kehtestatud alates 1. oktoobrist 1997 10% (varem 8%). Alates 1. juulist 1997 tõusis omavalitsuste riskikaal 100%-le (varem 50%). Alates
1.juulist 1998 võetakse kapitali adekvaatsuse arvestamisel lisaks krediidi- ja välisvaluutariskile täiendavalt arvesse
kauplemisportfelli intressipositsiooni-, aktsiapositsiooni- ja ülekanderiski. Lisaks on nõutav täiendav kapitalinõue
riskide kontsentratsiooni piirmäära ületanud kliendi võlakohustustelt.
Alatest 1. juulist 2005 muudeti välivaluutariski piirmäära arvutamist selliselt, et piirmäära arvutusest jäid välja ERM2-ga ühinenud
valuutad.
Alates 1. märtsist 2006 on residentidele välja antud eluasemelaenude riskikaal 100%.
1. jaanuarist 2007 hakkas kehtima uus EL-i direktiivide EC/2006/48 ning
EC/2006/49 tuginev krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivide rakendamise ja arvutamise kord.
Kuna 2007. aasta näol oli tegemist üleminekuperioodiga, võis krediidiasutus kuni 2007. aasta 31. detsembrini Krediidiasutuste seaduse § 141 ¹ määratud korras ja
tingimustel rakendada riskiga kaalutud varade arvutamisel Eesti Panga presidendi 2. juuli 2002 määrust nr. 12 ("Krediidiasutuste
usaldatavusnormatiivid").
1. jaanuarist 2007 ei kehti enam välisvaluuta piirmäära usaldatavusnormatiiv.
Omavahendid
Omavahendid koosnevad esimese, teise ja kolmanda taseme omavahenditest.
Esimese taseme omavahendid (tase 1): sissemakstud aktsia- või osakapital, üldine pangandusreserv, muud reservid, eelmiste aastate jaotamata kasum/kahjum, jooksva aruandeperioodi auditeeritud kasum, omaaktsiad (miinusega), immateriaalne põhivara (miinusega), jooksva esimese, teise ja kolmanda taseme omavahenditest. erioodi kahjum (miinusega).
Teise taseme omavahendid (tase 2): allutatud laenud, kumulatiivsed eelisaktsiad ja muud sarnased kohustused ning muud kapitaliiseloomuga kirjed, millest on maha arvatud aktsiad ja osakud teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes.
Netoomavahenditele on Eesti Panga poolt kehtestatud piirmäär (alates 1. jaanuarist 1997 - 60,0 mln krooni, alates 1. jaanuarist 1998 - 75,0 mln krooni).
Kapitali adekvaatsuse arvutamisel arvatakse netoomavahenditest täiendavalt maha võlakohustuste see osa, mis ületab riskikontsentratsiooni aruandes ettenähtud piiranguid ning investeerimispiiranguid ületavad summad ning lisatakse kolmanda taseme omavahendid: omavahendid kauplemisportfelli tururiski katmiseks (allutatud laenud ja muud sarnased kohustused).
Alates 1.juulist 2002 muutus kapitalinõude arvutamine valuutariski katmiseks. Kapitalinõue välisvaluutariski katmiseks arvutatakse vaid siis
kui kogu VVANP ületab 2% krediidiasutuse neto-omavahenditest, sellisel juhul on kapitalinõue välisvaluutariski katmiseks 10% kogu
VVANP-st.
8.2. Krediidiasutuste varade ja kohustuste kumulatiivne
positsioon järelejäänud tähtaegade lõikes Alates 1.juulist 1998 likviidsusnormatiivi
senisel kujul enam ei
eksisteeri. Krediidiasutus peab oma likviidsust jälgima rahavoogude alusel.
9. AVATUD VALUUTAPOSITSIOONID
| Alus andmete kogumiseks |
Eesti Panga presidendi 27. märtsi 2007 määrus nr. 4 ("Krediidiasutuse ja krediidiasutuse
konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivide aruanded"). |
| Märkused |
Avatud netovaluutapositsioon saadakse, kui bilansilisele netovaluutapositsioonile liidetakse forward-, futuur- ja
muude bilansiväliste tehingute netovaluutapositsioon ning optsioonide
deltakoefitsientide vahe.
Üksikute valuutade avatud netopositsioonidele on kehtestatud
järgmised piirangud: B-tsooni riikide valuutad 5%, A-tsooni riikide
valuutad 15%, Läti latt ja Leedu litt 10% (kuni 30.04.2004. Alates 1.juulist 2002 ei käsitleta välisvaluutana Eesti krooni ja Euroopa Liidu eurot. |
9.1.Avatud netovaluutapositsioonid valuutade lõikes EUR - euro ning Euroopa rahaliidu maade
rahvusvaluutade netopositsioon.
10. BILANSIVÄLISED TEHINGUD
11. VALUUTA OSTU-JA MÜÜGITEHINGUTE KUUKÄIBED
| Alus andmete kogumiseks |
Eesti Panga
presidendi 19.septembri 2006 määrus nr. 8 ("Valuuta ostu-müügi aruande kehtestamine"). |
| Märkused |
Kajastatakse eraldi forward-, futuur- ja vahetustehingud, Euroopa ja Ameerika ostu- ja müügioptsioonid
ning spottehingud. Eraldatud on ka kliendid ja kliendi residentsus. |
12. RAHAPAKKUMINE JA KROONIDES OLEV SULARAHA
12.1 Rahapakkumine Rahaloomeasutused (RA) on residentsed krediidiasutused, nagu määratletud krediidiasutuste seaduses, ja kõik teised residentsed finantseerimisasutused, mille tegevusalaks on hoiuste ja/või hoiustele sarnaste instrumentide kaasamine mitte-RAdelt ning enda arvel krediitide väljastamine ja/või investeerimine väärtpaberitesse. Eestis on rahaloomeasutusteks Eesti Pank, krediidiasutused, hoiu-laenuühistud ning Euroopa Keskpanga kriteeriumidele vastavad rahaturufondid (viimased kuuluvad vaid kõige laiema rahapakkumise M3 koosseisu; Eestis M3 hetkel ei avaldata). Eesti RAde täielik nimekiri on kättesaadav Euroopa Keskpanga veebilehel aadressil http://www.ecb.int/stats/money/mfi/elegass/html/index.en.html.
Rahapakkumise näitajate arvutamisel on aluseks peamiste rahaloomeasutuste (Eesti Panga, krediidiasutuste ja hoiu-laenuühistute) bilansid.
Kuni 2000.a. novembrini sisaldavad rahaagregaadid muude rahaloomeasutuste (hoiu-laenuühistud, rahaturufondid) hoiuseid krediidiasutustes ja repotehinguid, kuna tol ajal kehtinud aruandlusreeglite puhul ei olnud võimalik neid andmeid eraldada.
Ringlusse lastud kontoraha sisaldab krediidiasutuste ja mitteresidentide kroonihoiuseid Eesti Pangas.
12.2 Ringluses olevate pangatähtede ja müntide struktuur Sularaha struktuuri andmed on
Eesti Panga sularaha- ja turvaosakonnalt.
13. MAKSEVAHENDUS
13.1.1 Maksete käive ja arv
Kuni 31.12.03 loeti suurmakseks makset summas 1 mln krooni ja enam. Alates 1.jaanuarist 2004 on suurmakse makse, mille suurus on 15 mln
krooni või enam.
Topeltarvestuse vältimiseks kajastatakse siseriiklikest maksetest vaid makstavaid makseid. Välismaksete puhul kajastatakse nii
makstavaid kui laekuvaid makseid.
13.1.2 Makstavad maksed maksevahendite lõikes Sularaha all kajastatakse sularaha sissemaksega algatatud makseid.
Kuni 31.12.2003 eeldati kaardimaksete sidumisel maksete aruandlusega, et kõik kaardimaksed on teostatud eraisikute poolt. Alates 1.01.2004 on võimalik eristada eraklientide ja äriklientide poolt teostatud kaardimakseid.
13.1.3 Makstavate maksete käive kliendigruppide lõikes Kliendigrupp võib olla
määramata sularahas teostatud maksete puhul.
13.2.1 Kaarditehingute käive ja arv Mõisted "resident" ja
"mitteresident"
lähtuvad käesolevas tabelis pangakaardi väljaandnud
krediidiasutuse asukohast.
Kaarditehingud hõlmavad kaardimakseid pangaautomaatide või müügiterminaalide kaudu ja pangaautomaatide vahendusel teostatud sularaha väljavõttu ning sissemakset.
Alates 1. jaanuarist 2004 kajastatakse tehingud deebet- ja krediitkaartidega eraldi.
13.2.2 Pangakaartide arv Pangakaart loetakse passiivseks, kui sellega pole aruandeperioodi jooksul teostatud ühtegi tehingut.
Sularahakaart on pangakaart, mis võimaldab pangaautomaadis teha ainult sularahatehinguid.
Maksekaart on pangakaart, mis võimaldab teha kõiki
kaarditehinguid.
13.2.3 Pangaautomaatide ja müügikohtade arv Ristkasutuses olev pangaautomaat on krediidiasutuse halduses olev pangaautomaat, kus saab kasutada nii pangaautomaati haldava kui ka teiste krediidiasutuste pangakaarte.
Müügikoht on kauba või teenuse müügikoht, kus ostetud teenuste ja kaupade eest saab tasuda pangakaardi ja/või
mobiiltelefoniga.
13.3 Eesti Panga arvelduste osakonnas arveldatud maksete arv ning käive Tabel sisaldab ainult elektrooniliselt edastatud makseid. Alates jaanuarist 2000 muutus Eesti Panga arvelduste osakonnas arveldatud maksete suuruste vahemike jaotus.
Seoses Eesti Panga uute arveldussüsteemide rakendamisega kajastatakse alates veebrurist 2002 arveldussüsteemide DNS ja RTGS maksestatistika eraldi tabelites 13.3.1 ja 13.3.2.
Alates 3. oktoobrist 2005 on kasutusel tavamaksete arveldussüsteem (ESTA), mis on uuendatud versioon endisest pankadevaheliste jaemaksete arveldussüsteemist (DNS).
LÜHENDITE SELGITUSED
Tabelites on kasutatud järgmisi krediidiasutuste nimetuste lühendeid:
Tegutsevad pangadEKRE -
Eesti Krediidipank
EÜP - Eesti Ühispank
HANS - Hansapank
NORD - Nordea Panga Eesti filiaal
PARE - Parex Banka Eesti filiaal
SAMP - Sampo Pank
SBM - SBM Pank (kuni 18. juunini 2004 kandis nime Preatoni Pank (lühend PREA))
UNIC - UniCredit Bank Eesti filiaal (kuni 31. augustini 2007 kandis nime Bayerische Hypo- und Vereinsbank AG Tallinna
filiaal (lühend HVB); kuni 3. märtsini 2005 kandis nime Vereins- und Westbank AG Tallinna filiaal (lühend VUW))
ÄRIP - Tallinna Äripanga AS
BIG - Balti Investeeringute Grupi AS
DNBNO - Bank Dnb Nord A/S Eesti filiaal (kuni 31. jaanuarini 2008 DnB NORD Banka Eesti Filiaal)
HAND - Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal
Tegevuse lõpetanud pangad ERA - ERA-Pank
EVEA - EVEA Pank
INKO - INKO-Balti Pank
INNO - Eesti Innovatsioonipank
INVE - Eesti Investeerimispank
EMP - Eesti Maapank
HOIU - Eesti Hoiupank
TLNP - Tallinna Pank
PEP - Põhja-Eesti Pank
Ülevaates on andmeesituses kasutusel järgmised sümbolid: • Väärtus ei ole loogiliselt võimalik
– Väärtus on null
0 Väärtus väiksem kui pool kasutatud mõõtühikust
tühi lahter Andmed puuduvad
number alla joonitud Korrigeeritud andmed
Ülevaates on kasutusel järgmised valuutade lühendid: ATS Austria šilling
AUD Austraalia dollar
BEF Belgia frank
BYB Valgevene rubla
CAD Kanada dollar
CHF Šveitsi frank
DEM Saksa mark
DKK Taani kroon
EUR Euroopa Liidu euro
FIM Soome mark
FRF Prantsuse frank
GBP Suurbritannia naelsterling
GRD Kreeka drahm
IEP Iiri nael
ITL Itaalia liir
JPY Jaapani jeen
LTL Läti latt
LVL Leedu litt
NLG Hollandi kulden
NOK Norra kroon
PLN Poola zlott
RUB Venemaa rubla
SEK Rootsi kroon
UAH Ukraina grivna
USD Ameerika Ühendriikide dollar
XAU Kuld
|
|
