HARIDUS JA TÖÖTURG EESTIS Tairi Rõõm* Eesti Panga Toimetised 12/2007

Globaliseerumise ning tehnoloogia arengu tulemusel on palgaerinevused haridustasemete lõikes maailma mastaabis viimase 25 aasta jooksul suurenenud. Eestis avaldus aastatel 1997-2006 vastupidine trend - palgaerinevused vähenesid haridustasemete lõikes. Selle trendi peamised põhjused olid tööstuse struktuuri muutumine, mis mõjutas soodsalt kutseharidusega töötajate sissetulekuid, ja kõrgharidusega tööjõu pakkumise kasv. Uuringus analüüsiti kõiki aastatel 1999-2005 Eesti kutse- või kõrgkoolides õppinud inimesi sisaldava valimi põhjal, kuidas on haridusalased valikud seotud hilisema edukusega tööturul. Ilmnes, et eksisteerivad suured palgaerinevused nii haridustasemete kui ka omandatud erialade lõikes. Kutsekooli lõpetajate puhul on võrreldes kõrgkooli lõpetanutega vähem tõenäoline, et nad pärast õpingute lõppu tööd leiavad. Erialased valikud töö leidmise võimalusi olulisel määral ei mõjuta.
JEL klassifikatsioon: I21, J31
Märksõnad: haridus, palk, palgaerinevused

* Käesolev uuring valmis Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel. Töö valmimisel olid abiks asjatundlikud kommentaarid Tiina Annuselt, Liis Krautilt, Martti Randveerilt, Dmitry Kulikovilt ja Annika Paabutilt.

Autori e-posti aadress: troom@epbe.ee

Toimetise autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega

SISUKORD

1. Sissejuhatus

2. Palga ja hõive trendid haridustasemete lõikes

2.1. Globaalsed trendid

2.2. Palga ja hõive trendid Eestis

3. Uuringus kasutatud andmete kirjeldus

4. Palgaregressioonid

4.1. Palgaerinevused haridustasemete lõikes

4.2. Palgaerinevused erialade lõikes

4.3. Palgaerinevused tööalade lõikes

4.4. Palgaerinevused - muud õpinguid iseloomustavad muutujad

4.5. Palgaerinevused - töökogemust iseloomustavad muutujad, sugu ja vanus

5. Töötamise tõenäosuse regressioonid

6. Kokkuvõte

Kasutatud kirjandus

Lisad

Lisa 1. Ülevaade haridusastmete jaotusest klassifikatsioonide järgi ja regressioonides kasutatud haridustasemetest

Lisa 2. Ülevaade palkadest käesolevas uuringus kasutatud valimis

Lisa 3. Regressioonides kasutatud muutujad

Lisa 4. Palgaregressioonid
Sõltuv muutuja: logaritmitud reaalpalk.
Valim: aastatel 1999-2004 kõrgkooli lõpetanud ja katkestanud isikud

Lisa 5. Palgaregressioonid
Sõltuv muutuja: logaritmitud reaalpalk.
Valim: aastatel 1999-2004 kutsekooli lõpetanud ja katkestanud isikud

Lisa 6. Töötamise tõenäosuse regressioonid
Valim: kõik lõpetanud ja katkestanud.
Sõltuv muutuja: indikaatormuutuja, mis võrdub ühega, kui isik töötas, ja nulliga, kui ta oli töötu.
Periood: esimeses regressioonis 1999-2004, teises regressioonis 1999-2003

Lisa 7. Töötamise tõenäosuse regressioonid
Valim: kõrgkooli lõpetanud ja katkestanud isikud.
Sõltuv muutuja: indikaatormuutuja, mis võrdub ühega, kui isik töötas, ja nulliga, kui ta oli töötu.
Periood: esimeses regressioonis 1999-2004, teises regressioonis 1999-2003

Lisa 8. Töötamise tõenäosuse regressioonid
Valim: kutsekooli lõpetanud ja katkestanud isikud.
Sõltuv muutuja: indikaatormuutuja, mis võrdub ühega, kui isik töötas, ja nulliga, kui ta oli töötu.
Periood: esimeses regressioonis 1999-2004, teises regressioonis 1999-2003

Lisa 9. Keskmine palk Eestis aastal 2000 ja palgakasv aastatel 2000-2006 tööturusegmentide lõikes

Lisa 10. Palk Eestis haridustasemete lõikes (ETU andmete põhjal)

Lisa 11. Hõive areng Eestis haridustasemete lõikes aastatel 1997-2006

Lisa 12. Teadus- ja arendustegevuse valdkonna alla kuuluvad asutused

Lisa 13. Vanemaealiste õppijate osakaal käesolevas uuringus kasutatud valimis

Lisa 14. 17-25-aastaste õppijate vanusejärgne määr Eestis (%)

Haridus ja tööturg Eestis. Eesti Panga Toimetised 12/2007 (PDF*)

* PDF faili lugemiseks on vaja Adobe® Acrobat® Reader™ vabavara, mis on saadaval Adobe kodulehel.