Maksesüsteem

Arveldused Eesti Panga vahendusel

Eesti-sisene arvlemine

Eesti Panga vahendusel teostatakse enamik Eesti-sisestest pankadevahelistest maksetest. Elektrooniliste maksekorralduste abil sooritatud arvelduste maht kasvas aastaga 47,5% ja päevane käive oli 1995. aastal keskmiselt 587,9 mln. kr. Päevane maksekorralduste arv oli keskmiselt 24,5 tuhat (vt. table 41).

95% maksetest olid väiksemad kui 50 000 krooni. Päevasest käibest moodustasid sellised maksed vaid viiendiku.

Kogukäibes sisalduvad ka paberil edastatud maksekorralduste alusel tehtud ülekanded (vt. joonis 26). Igal aastal toimub jaanuaris ja augustis hooajaline käibe langus. Jõulueelsele ostubuumile järgneb jaanuaris teatav tagasilöök. August on rahvamajanduses puhkustega seotud sümboolne aastalõpp, mil käive väheneb. Septembrist kasvab käive taas kuni aasta lõpuni.

Arvlemisel kasutab Eesti Panga arveldusvalitsus mitmepoolset tasaarveldussüsteemi ehk kliiringut, s.t. et kommertspank saab arvelduspäeval oma maksete sooritamisel kasutada samal päeval laekunud summasid. Kliiringsüsteem juurutati 1993. aasta augustis. Sellise arvlemise efektiivsuse kasvu näitab see, et kui 1993. aastal sooritati päevas makseid keskmiselt 0,6 krooni ulatuses ühe arvelduskontol oleva krooni kohta, siis 1995. aastal oli vastav suhtarv 7,9 (vt. joonis 27).

Kliiringsüsteemi juurutamine pani 1993. aastal sisuliselt aluse ka pankadevahelisele rahaturule, mis võimaldab pankadel pärast esimese kliiringu tulemusi oma arvelduskontode jääki optimeerida. Pankadevahelise rahaturu peamiseks instrumendiks on üleöölaenud. Vabade vahendite ümberjaotamine võimaldab neil pankadel, kel jooksvaid vahendeid lõplikuks arvlemiseks ei jätkunud, arvelduspäev edukalt lõpetada. Pankadevaheliste üleöölaenude turg on edukalt arenenud. Selle maht sõltub maksete üldmahust. Kuna kodumaine finantsturg praktiliselt ei võimalda muid esmast likviidsust tagavaid lühiajalisi rahapaigutusi, siis on pakkumine üldjuhul nõudlusest suurem ning sellest tulenevalt on üleöölaenude kaalutud keskmine aastaintress pidevalt langenud (vt. tabel 42).

Rahvusvahelised maksed

1995. aastal läbi Eesti Panga teostatud rahvusvaheliste maksete käive praktiliselt kahekordistus. Sissetulevad ning väljaminevad maksed on olnud tasakaalus. Keskmine maksesumma oli 15% suurem kui 1994. aastal - sissetulevate maksete osas 244,6 tuh. krooni ja väljaminevate maksete osas 206,9 tuh. krooni (vt. joonis 28).

Maksevahendite areng

PANGAKAARTIDE arv 1995. aastal kuuekordistus, jõudes 20 tuhandelt 120 tuhandeni. See arv sisaldab nii rahvusvahelisi kui ka kohalikke maksekaarte ning sularahaautomaatide kaarte (vt. tabelid 43 ja 44).

Pangakaartidega sooritatud tehingute käive ulatus 1995. aasta detsembris 180 mln. kroonini, aasta varem oli käive 35 mln. krooni. 90-95% pangakaartidega sooritatud tehinguist moodustas sularaha väljavõtt. Sularahaautomaate oli 1994. aasta lõpuks ~ 30, 1995. aasta lõpuks aga ~ 150. Kui kaartide kasutusvõimalused laienevad ning kliendid nendega veelgi enam kohanevad, peaks sularahatehingute osatähtsus vähenema.

Äriettevõtteid, kus aktsepteeritakse VISA ja Eurocard/MasterCard pangakaarte, oli 1995. aasta lõpuks ~ 550. Kohalikest maksekaartidest on laiem kasutusvõrk seni Hansapanga kaardil, millega on võimalik kaupade ja teenuste eest tasuda 150 ettevõttes. 1995. aasta detsembrist kehtib ka Hoiupanga sularahakaart maksekaardina, seda küll vaid kolmes äriettevõttes, kuid ettevalmistamisel on laialdane lepingute pakett.

Oluline roll pangakaartide kasutusvõimaluste arendamisel on 1993. aastal loodud Pankade Kaardikeskusel. 1995. aasta lõpul oli keskuse aktsionäriks 5 panka - Eesti Hoiupank, Hansapank, Tallinna Pank, Eesti Forekspank ja EVEA Pank. Kaardikeskuse põhiliseks teenuseks on kaardimaksete info vahendus. 1995. aastal läbi keskuse toimunud maksete käive praktiliselt kahe ja poole kordistus, moodustades detsembris 22,3 mln. kr. Umbes pool käibest kuulus VISA kaardile, kolmandik Eurocard/MasterCard'ile ning 13% Hansapanga maksekaardile. Veel vahendab Pankade Kaardikeskus infot maksetest Diners Club kaartidega. Pankade Kaardikeskuse lähim põhieesmärk on käivitada Hansapanga, Tallinna Panga, Eesti Forekspanga ja Eesti Hoiupanga pangaautomaatide ühisvõrk. Lisaks sellele on tehtud ettevalmistusi pangaautomaatide ühendamiseks VISA ja Europay maksevõrkudesse ning kodumaiste kaartide kasutusvõrgu laiendamiseks.

REISITŠEKKIDE kasutamine Eestis 1995, aastal laienes. Nendega oli võimalik arveldada kõigis suuremates pankades. RIIGISISESTE MAKSETŠEKKIDE kasutusulatus vähenes, sest neid asendavad edukalt kasutajasõbralikumad maksekaardid.