| Avaleht » Publikatsioonid » Seeriate kaupa » Aastaaruanne » 1995 » Eesti Pank |
|
|
Eesti PankPanga tegevuse eesmärgid ja põhialused Eesti Panga kui keskpanga tegevuse peamiseks eesmärgiks on kindlustada rahvusvaluuta väärtuse säilimine ja Eesti krooni täisväärtuslikkus raha funktsioonide täitmisel. Samuti on Eesti Panga ülesandeks kaitsta panganduse ja kogu laiema finantssüsteemi stabiilsust, tagada maksesüsteemi terviklikkus ja efektiivsus ning soodustada finantsturgude arengut. Muudes valdkondades lähtub Eesti Panga tegevus eesmärgist toetada majanduskasvu ja sellest tulenevat üldise heaolu tõusu. Oma eesmärkide saavutamiseks käsutab Eesti Pank erinevaid vahendeid. Pank teostab iseseisvalt rahapoliitikat Eesti krooni tagamise seadusest tulenevates raamides. Eesti rahapoliitika aluseks on fikseeritud vahetuskurss Saksa marga suhtes ning Eesti krooni täielik konverteeritavus jooksev- ja kapitalikonto tehingutes. Eesti Pank on ainuvastutav Eesti tegutsevate krediidiasutuste järelevalve eest. Maksesüsteemis osaleb Eesti Pank otseselt pankade pangana. Samuti teostab Eesti Pank järelevalvet kogu maksesüsteemi üle. Finantsturgude arengu soodustamiseks on Eesti Pank otseselt või kaudselt toetanud mitmete vajalike institutsioonide loomist ja nende tegevuse käivitamist. Eesti Pank näeb neutraalse ja kvaliteetse majandusinformatsiooni levitamises üht olulist vahendit oma eesmärkide saavutamisel ja üldise majanduskasvu toetamisel. Oma ülesannete täitmisel teeb Eesti Pank koostööd riigi- ja kohalike omavalitsusorganitega, neid nõustades ja olulisemate otsuste ettevalmistamisel vastastikku konsulteerides. Eesti Pank peab oma tegevuses oluliseks ka koostööd rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega, teiste keskpankadega ja teadusasutustega. Lühiülevaade ajaloost 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Aasta hiljem kinnitas Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus Eesti Panga põhikirja. Panga presidendiks nimetati M. Pung. Riigikassa summadest assigneeriti Eesti Panga põhikapitaliks 10 mln. marka. 3. mail 1919 kanti see summa raamatupidamisest läbi ja pank avas uksed. Eesti esimene oma valuuta - Eesti mark - võeti kasutusele juba 1918. aasta novembris. 1919. aasta 20. maini käibis mark koos Vene, Saksa ja Soome rahatähtedega, seejärel aga ainsa ametliku maksevahendina. Kuna Eesti Vabariigi rahasüsteem oli tollal tihedalt seotud riigieelarvega, keskpanka koormasid investeerimislaenud ning marga kattevara oli tema väärtuse säilitamiseks ebapiisav, siis langes marga kurss järsult. 1928. aasta 1. jaanuarist asendati mark Eesti krooniga vahekorras 100:1. Kroon oli stabiilne valuuta, mille tagamiseks loodi ka piisav kulla- ning välisvaluutareserv. Riik loobus majanduse finantseerimisest Eesti Panga kaudu. Eesti Panga tegevuse ja oma raha käibimise katkestas 1940. aasta suvel Eesti annekteerimine Nõukogude Liidu poolt. 16. novembril 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu iseseisvusdeklaratsiooni. Ülemnõukogu 1989. aasta 15. detsembri otsusega asutati 1990. aasta 1. jaanuarist Eesti Pank. Panga presidendiks kinnitati Rein Otsason. Vahetult pärast asutamist täitis Eesti Pank ka mõningaid kommertspanga funktsioone. 1. oktoobril 1991 sai Eesti Panga presidendiks Siim Kallas. Sama aasta 19. detsembril kuulutas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Eesti Panga 1919. aastal asutatud panga õigusjärglaseks. 1990. ja 1991. aastal toimusid arutelud selle üle, kas Eesti Vabariigis tuleks kasutusele võtta üleminekuaja ajutine maksevahend või kehtestada Eesti kroon. 1992. aasta 20.-22. juunini läbi viidud rahareformi käigus vahetati Nõukogude rublad Eesti kroonide vastu. Eesti kroon seoti jäigalt Saksa margaga vahekorras l :8 ning võeti kasutusele valuutakomitee põhimõte, mille järgi baasraha pakkumine sõltub välisreservi suurusest. Rahareformi edukuse tagatiseks olid Inglise Pangalt (Bank of England), Rootsi Riigipangalt (Sveriges Riksbank), New Yorgi Föderaalpangalt (Federal Reserve Bank of New York) ja Rahvusvaheliselt Arvelduspangalt (Bank for International Settlements; BIS) tagasi saadud Eesti Panga ennesõjaaegsed kullavarud. 27. aprillist 1995 on Eesti Panga president Vahur Kraft. Eesti Panga organisatsiooniline struktuur
Nõukogu Esimees: Uno Mereste Juhatus Esimees: Vahur Kraft (president) Finantskomitee Esimees: Vahur Kraft (president) Järelevalvekomitee Esimees: Vahur Kraft (president) Infotehnoloogia komitee Esimees: Enn Teimann (asepresident) |
