EESTI PANGA NÕUKOGU OTSUS NR. 2-1
Tallinn, 13. märts 2007

Eesti Panga põhikirja kinnitamine

Eesti Panga seaduse paragrahv 9 lõike 2 punkti 5 alusel Eesti Panga Nõukogu otsustab:

1. Kinnitada Eesti Panga põhikiri (lisatud).
2. Tunnistada kehtetuks Eesti Panga Nõukogu poolt 3. septembril 1996.a. vastu võetud Eesti Panga põhikiri (RTL 1996, 104, 585; 1997, 7, 44; 2000, 138, 2205; 2001, 128, 1868; 2002, 81, 1253; 2003, 46, 684; 2004, 90, 1422; 136, 2108; 2006, 72, 1333).
3. Otsus jõustub 20. märtsil 2007.a.

Mart Sõrg
esimees

Kinnitatud
Eesti Panga Nõukogu
13.03.2007. a otsusega nr 2-1

EESTI PANGA PÕHIKIRI

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Eesti Pank
(1)  Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank ja Euroopa Keskpankade Süsteemi liige.
(2)  Eesti Panga nime ingliskeelne tõlge on Bank of Estonia.

§ 2. Eesti Panga asukoht
Eesti Panga asukoht on Estonia pst. 13, 15095 Tallinn, Eesti Vabariik.

§ 3. Eesti Panga tegevuse õiguslikud alused
Eesti Pank juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadusest, Euroopa Ühenduse asutamislepingust, Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjast, Euroopa Keskpanga õigusaktidest, Eesti Panga seadusest, muudest seadustest ning käesolevast põhikirjast.

§ 4. Eesti Panga sümboolika
Eesti Pangal on oma sümboolika, mille kujunduse ja kasutuse sätestab Eesti Panga Nõukogu.

§ 5. Eesti Panga organid
Eesti Panga organid on Eesti Panga Nõukogu (edaspidi Nõukogu) ja Eesti Panga juhatus (edaspidi Juhatus). Juhatuse esimeheks on oma ametikoha järgi Eesti Panga president (edaspidi President). Juhatus koosneb Presidendist ja asepresidentidest.

§ 6. Finantsinspektsioon
(1)  Eesti Panga juures asuva asutusena tegutseb Finantsinspektsiooni seaduse alusel loodud Finantsinspektsioon.
(2)  Finantsinspektsioonil on autonoomne pädevus riikliku finantsjärelevalve teostamisel, oma juhtimisorganid, eelarve ja aruandlus.

2. peatükk
EESTI PANGA NÕUKOGU

1. jagu
Nõukogu pädevus ja liikmed

§ 7. Nõukogu
(1)  Eesti Panga kõrgeim organ on Nõukogu, mis koosneb esimehest ja seitsmest liikmest.
(2)  Nõukogu esimees ja liikmed osalevad Nõukogu tegevuses isiklikult.

§ 8. Nõukogu pädevus
(1)  Nõukogu teostab järelevalvet Eesti Panga kogu tegevuse üle.
(2)  Nõukogu esimehel ja liikmetel on õigus saada Presidendilt ja asepresidentidelt regulaarselt informatsiooni Eesti Panga tegevuse ja eelarve täitmise kohta, samuti Eesti majanduse, rahapoliitika ja finantssektori olukorra kohta.
(3)  Nõukogu pädevusse kuuluvad järgmised küsimused:

1)  ettepaneku tegemine Vabariigi Presidendile Eesti Panga presidendi ametisse nimetamiseks ja tagasikutsumiseks;
2)  Eesti Panga asepresidentide ametissenimetamine ja vabastamine Presidendi ettepanekul;
3)  Eesti Panga iseseisvate allasutuste ja esinduste juhtide ametissenimetamine ja vabastamine Presidendi ettepanekul;
4)  siseauditi osakonna juhataja ametissenimetamine ja vabastamine Presidendi ettepanekul;
5)  Finantsinspektsiooni nõukogu liikmete nimetamine ja tagasikutsumine Presidendi ettepanekul Finantsinspektsiooni seaduses ettenähtud korras;
6)  Eesti Panga põhikirja kinnitamine;
7)  Eesti Panga iseseisvate allasutuste asutamise, reorganiseerimise ja likvideerimise otsustamine Presidendi ettepanekul;
8)  Eesti Panga iseseisvate allasutuste ja esinduste põhikirjade kinnitamine;
9)  siseauditi osakonna põhimääruse kinnitamine;
10)  Eesti Panga siseaudiitorite nimetamine ja siseauditi tööplaani kinnitamine;
11)  Eesti Panga sõltumatute audiitorite nimetamine Eesti Panga seaduses sätestatud korras;
12)  Eesti Panga eelarve täitmise järelevalve;
13)  Eesti Panga aastaaruande kinnitamine Presidendi ettepanekul, aastaaruande esitamine Riigikogule;
14)  otsuste tegemine uute rahatähtede ja müntide nimiväärtuse ja kujunduse kohta;
15)  Eesti Panga nimel Riigikogule esitatavate kirjalike ettepanekute ja muude dokumentide läbivaatamine ja heakskiitmine;
16)  Juhatuse tasustamise aluste kinnitamine;
17)  siseauditi osakonna juhataja palga määramine;
18)  Eesti Panga kasumi jaotamine vastavalt seadusele ja Nõukogu poolt kinnitatud kasumijaotuse strateegiale;
19)  Eesti Panga sümboolika kujunduse kinnitamine.

(4)  Nõukogu annab arvamuse Eesti Panga strateegilise arengukava, missiooni ja põhiülesannete kohta.
(5)  Nõukogu võib anda oma pädevuse piires korraldusi ja ülesandeid siseauditi osakonnale.
(6) Nõukogu võib kasutada käesoleva põhikirja § 8 lõike 3 punkti 11 ja § 53 lõike 1 kohaselt nimetatud organisatsiooniväliseid audiitoreid Eesti Panga raamatupidamise täiendavaks auditeerimiseks.

§ 9. Nõukogu esimees
(1)  Nõukogu esimehe nimetab viieks aastaks ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul.
(2)  Ametist tagasiastumisest teatab Nõukogu esimees Vabariigi Presidendile vähemalt neli kuud ette.

§ 10. Nõukogu esimehe asendamine
Nõukogu esimehe äraoleku korral kutsub Nõukogu istungi kokku vanim Nõukogu liige ning istungit juhatab kohalolijate hulgast valitud Nõukogu liige.

§ 11. Nõukogu esimehe pädevus
(1)  Nõukogu esimees Eesti Panga Nõukogu juhina:

1)  esindab Nõukogu;
2)  korraldab Nõukogu tegevust;
3)  kutsub kokku ja juhatab Nõukogu istungeid;
4)  otsustab, keda lisaks Eesti Panga seaduse § 9 lõikes 5 loetletud isikutele kutsuda Nõukogu istungile;
5)  kirjutab alla Nõukogu otsustele ja Nõukogu istungite protokollidele;
6)  kontrollib Nõukogu otsuste täitmist;
7)  vastab talle Eesti Panga tegevuse kohta Riigikogus esitatavatele arupärimistele;

(2)  Nõukogu esimees teavitab koheselt Presidenti erandlikest olukordadest.

§ 12. Nõukogu liikmed
(1)  Nõukogu liikmed nimetab Riigikogu Nõukogu esimehe ettepanekul. Nõukogu liikmekandidaatide nimekiri esitatakse Riigikogule koosseisu nimekirjana. Nõukogu koosseis nimetatakse viieks aastaks.
(2)  Nõukogu liikmete hulka ei tohi kuuluda Vabariigi Valitsuse liikmed ja Eesti Panga töötajad.
(3)  Nõukogu liige ei tohi töötada finantsjärelevalve subjekti juures ega kuuluda selle juhtimisorganitesse.
(4)  Nõukogu liikme volitused lõpevad tema volituste tähtaja lõppemisel, tagasiastumisel, tagandamisel Eesti Panga seaduses ettenähtud korras ja surma korral.
(5)  Ametist tagasiastumisest teatab Nõukogu liige Nõukogu esimehele vähemalt neli kuud ette.
(6)  Nõukogu liikme nimetamisel Vabariigi Valitsuse liikmeks või tööle asumisel Eesti Panka, nimetab Riigikogu Nõukogu esimehe ettepanekul asendusliikme. Asendusliikme volitused lõpevad Nõukogu liikme tagasiastumisel Nõukogu liikmelisust välistavast ametist või Eesti Pangas töötamise lõppemisel.
(7)  Nõukogu liikme tööleasumisel finantsjärelevalve subjekti juurde või tema nimetamisel finantsjärelevalve subjekti juhtimisorgani liikmeks lõpevad tema volitused Nõukogu liikmena.
(8)  Nõukogu koosseisu hiljem nimetatud liikmete volitused lõpevad samaaegselt Nõukogu antud koosseisu volitustega.
(9)  Nõukogu esimehele ja liikmetele makstava hüvitise arvestamise alused ja maksmise korra kinnitab Nõukogu enne oma volituste lõppemist järgmisele Nõukogu koosseisule.
(10)  Nõukogu liikmed on seotud ametialase saladuse hoidmise kohustusega. Nõukogu liikmed on kohustatud järgima kõiki seadustest ja muudest õigusaktidest, kaasa arvatud Euroopa Keskpankade Süsteemi õigusaktidest tulenevaid nõuded, mis kehtestavad kohustusi seoses konfidentsiaalsuse säilitamisega.

2. jagu
Nõukogu istungid

§ 13. Nõukogu istungid
(1)  Nõukogu istungid on kinnised, kui Nõukogu esimees ei otsusta teisiti. Eesti Vabariigi rahandusminister, Eesti Panga president ja asepresidendid võtavad Nõukogu istungitest osa sõnaõigusega.
(2)  Nõukogu töötab tema enda kinnitatud töökorra ja tööplaani alusel.

§ 14. Nõukogu istungi toimumise aeg ja koht
(1)  Nõukogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele, ent mitte harvem kui kaheksa korda aastas.
(2)  Nõukogu istung toimub Eesti Panga asukohas, kui Nõukogu istungi kokkukutsuja ei ole määranud muud Nõukogu istungi toimumise kohta.

§ 15. Nõukogu istungi kokkukutsumine
(1)  Nõukogu istungi kutsub kokku Nõukogu esimees.
(2)  Nõukogu istungi toimumisest peab Nõukogu liikmetele ja Eesti Panga seaduse § 9 lõikes 5 loetletud isikutele kirjalikult ette teatama vähemalt viis päeva enne istungi toimumist. Teate edastamine võib toimuda posti, telefaksi või elektronposti teel.
(3)  Nõukogu istungi teates tuleb märkida:

1)  istungi toimumise aeg ja koht;
2)  istungi päevakord ja vastavate ettekannete esitajad;
3)  otsuse vastuvõtmiseks vajalikud andmed ja dokumentide loetelu. Otsuse vastuvõtmiseks vajalikud dokumendid lisatakse teatele või esitatakse Nõukogu liikmetele tutvumiseks Eesti Panga asukohas alates teate väljastamise päevast;
4)  muud istungiga seonduvad olulised asjaolud.

(4)  Kiiret otsustamist vajavaid küsimusi, mida ei ole teates märgitud, võib Nõukogu istungil arutada ja otsustada, kui arutamise poolt on üle poole kohalolevatest Nõukogu liikmetest.

§ 16. Erakorraline istung
Nõukogu esimees kutsub põhjendatud vajadusel kokku Nõukogu erakorralise istungi kas omal algatusel, Nõukogu liikme või Presidendi ettepanekul. Erakorralise istungi kokkukutsumise teates tuleb märkida käesoleva põhikirja § 15 lõike 3 punktides 1 ja 2 nõutud andmed. Muude andmete ja dokumentide lisamise otsustab Nõukogu esimees.

§ 17. Nõukogu istungi kvoorum
(1)  Nõukogu istung on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt viis Nõukogu liiget.
(2)  Kui Nõukogu istungi läbiviimiseks puudub vajalik kvoorum, toimub uus istung sama päevakorraga hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul, arvates istungi ärajäämisest. Uue istungi toimumise ajast ja kohast teavitab Nõukogu esimees Nõukogu liikmeid viivitamata.
(3)  Kui Nõukogu istungi kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole Nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma.

§ 18. Nõukogu istungi protokoll
(1)  Nõukogu istungit protokollib Nõukogu esimehe määratud isik.
(2)  Nõukogu istungi protokolli kantakse:

1)  Nõukogu istungi number;
2)  istungi toimumise aeg ja koht;
3)  istungil osalevate Nõukogu liikmete ja teiste kohalviibivate isikute nimed;
4)  istungi juhataja ja protokollija nimed;
5)  istungi päevakord;
6)  istungi päevakorrapunktide kohta ettekanded teinud isikute nimed ja ettekande sisu kirjeldus;
7)  sisulise arutelu kirjeldus;
8)  istungil vastuvõetud otsused koos hääletustulemustega;
9)  otsuse suhtes eriarvamusele jäänud Nõukogu liikme või Eesti Panga seaduse § 9 lõikes 5 loetletud isikute eriarvamus;
10)  istungil olulist tähtsust omanud muud asjaolud.

(3)  Nõukogu istungi protokollile lisatakse istungi kokkukutsumise teade, istungile esitatud dokumendid ning otsuste aluseks olevad dokumendid.
(4) Eriarvamuste esitamise korral lisatakse kirjalik eriarvamus Nõukogu istungi protokollile. Protokollitud suulisele eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik viie tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. Kui protokollitud suulise eriarvamuse esitaja ei allkirjasta tähtaegselt oma eriarvamust, siis loetakse eriarvamus mitteesitatuks.
(5)  Nõukogu istungi protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija.
(6)  Nõukogu istungi protokoll peab olema alates seitsmendast tööpäevast pärast istungi toimumist Nõukogu ja Juhatuse liikmetele kättesaadav Eesti Panga asukohas.

§ 19. Nõukogu otsus
(1)  Nõukogu otsused võetakse vastu Nõukogu istungil.
(2)  Nõukogu liige ei või osaleda hääletamises, kui õigusaktis sätestatud juhtudel on tal keelatud osaleda otsuse vastuvõtmises või kui otsustatakse temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Eesti Panga poolt.
(3)  Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole istungil osalenud Nõukogu liikmetest. Häälte võrdse jaotumise korral on otsustav Nõukogu esimehe hääl.
(4)  Käesoleva põhikirja § 8 lõike 3 punktides 1, 6, 8, 9, 12 ja 13 nimetatud küsimustes saab otsuseid vastu võtta ainult Nõukogu koosseisu häälteenamusega.
(5)  Nõukogu otsus peab sisaldama otsuse nimetust, pealkirja ja numbrit, otsuse tegemise kuupäeva ning otsuse sisu. Nõukogu otsust muutev või kehtetuks tunnistav otsus peab sisaldama ka muudetava või kehtetuks tunnistatava otsuse pealkirja, kuupäeva ja numbrit.
(6)  Nõukogu otsusele kirjutab alla Nõukogu esimees vastavalt käesoleva põhikirja § 11 lõike 1 punktile 5.
(7)  Nõukogu otsuste elluviimise eest vastutab Eesti Panga president.

§ 20. Avalikkuse teavitamine
(1)  Nõukogu normatiivse iseloomuga otsused avaldatakse Riigi Teataja Lisas. Muude otsuste ja otsuse aluseks olnud dokumentide avaldamise otsustab Nõukogu ning see märgitakse ära avaldamisele kuuluvas otsuses.
(2) Nõukogu liikmed annavad avalikkusele infot Nõukogu otsuste ja Nõukogu tegevuse kohta, kui Nõukogu istungil ei ole otsustatud teisiti.

3. peatükk
JUHATUS

§ 21. Juhatus
(1)  Juhatus juhib Eesti Panga tegevust ja annab aru Nõukogule. Juhatuse esimeheks on oma ametikoha järgi President. Juhatus koosneb Presidendist ja asepresidentidest.
(2)  Juhatuse ülesandeks on korraldada Eesti Panga tegevust, tagada koostöö Panga struktuuriüksuste vahel ning teha ettepanekuid Nõukogule viimase pädevuses olevate otsuste langetamiseks.
(3)  Juhatus töötab ja võtab vastu otsuseid enda poolt kinnitatud töökorra alusel.

§ 22. Juhatuse pädevus
Eesti Panga Juhatus:

1)  valmistab ette ja esitab Nõukogule dokumendid ja otsuste kavandid Nõukogu pädevuses olevate küsimuste otsustamiseks ja Nõukogu informeerimiseks;
2)  esitab Nõukogule vähemalt kolm korda aastas ülevaate Eesti Panga eelarve täitmise ja Eesti Panga tegevuste kohta;
3)  teavitab Nõukogu Eesti Panga tegevusega seotud olulistest asjaoludest;
4)  koostab Eesti Panga raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need vastavalt seadusele ja käesolevale põhikirjale audiitoritele kontrollimiseks ja Nõukogule kinnitamiseks nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest;
5)  kinnitab Eesti Panga struktuuriüksuste põhimäärused vastavalt käesoleva põhikirja §-s 38 sätestatule;
6)  täidab muid ülesandeid, mis on vajalikud Eesti Pangale seadusega pandud eesmärkide ja ülesannete täitmiseks.

§ 23. Juhatuse istungid
(1)  Juhatuse istungid toimuvad vastavalt vajadusele ja Juhatuse tööplaanile, kuid mitte harvem kui üks kord kuus.
(2)  Juhatuse istungi kutsub kokku Juhatuse esimees (President). Juhatuse istung kutsutakse kokku, kui seda nõuab Juhatuse liige, või Nõukogu esimees.
(3)  Juhatuse istung toimub Eesti Panga asukohas, kui Juhatuse esimees (President) ei ole määranud muud Juhatuse istungi toimumise kohta.

§ 24. Juhatuse istungi kvoorum
(1)  Juhatuse istung on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool Juhatuse liikmetest, nende hulgas Juhatuse esimees (President).
(2)  Juhatuse liige võtab Juhatuse istungist osa isiklikult.
(3)  Juhatuse esimees (President) võib vastavalt vajadusele kutsuda Juhatuse istungile või üksikute päevakorrapunktide arutamise juurde Eesti Panga töötajaid, Nõukogu esimeest ja teisi isikuid, kes ei ole Juhatuse liikmed.

§ 25. Hääletamine
(1)  Igal Juhatuse liikmel on üks hääl. Juhatuse liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhtudel.
(2)  Juhatuse otsus võetakse vastu häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on määravaks Juhatuse esimehe (Presidendi) hääl.
(3)  Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui seaduses sätestatud juhtudel on tal keelatud osaleda otsuse vastuvõtmises või kui otsustatakse temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Eesti Panga poolt.
(4)  Juhatuse liikmel on õigus nõuda oma eriarvamuse kandmist protokolli.

§ 26. Juhatuse istungi protokoll
Juhatuse koosolekut protokollitakse vastavalt Juhatuse töökorras sätestatule. Protokollile kirjutavad alla Juhatuse esimees (President) ja istungi protokollija.

§ 27. Juhatuse otsus
(1)  Juhatuse otsus peab sisaldama otsuse nimetust, pealkirja ja numbrit, otsuse tegemise kuupäeva ning otsuse sisu. Juhatuse otsust muutev või kehtetuks tunnistav otsus peab sisaldama ka muudetava või kehtetuks tunnistatava otsuse pealkirja, kuupäeva ja numbrit.
(2)  Juhatuse otsusele kirjutab alla Juhatuse esimees (President).

4.peatükk
PRESIDENT JA ASEPRESIDENDID

§ 28. President
(1)  Eesti Panga presidendi nimetab seitsmeks aastaks ametisse Vabariigi President Eesti Panga Nõukogu ettepanekul.
(2)  Eesti Panga president peab olema Eesti kodanik ja omama majandus- või õigusalast kõrgharidust.
(3)  President vastutab Eesti Panga kogu tegevuse eest ja annab sellest regulaarselt aru Nõukogule ning Riigikogule.
(4)  President esindab Eesti Panka ilma eri volitusteta seaduse alusel.
(5)  President võtab sõnaõigusega osa Nõukogu istungitest.
(6)  Ametist tagasiastumisest teatab President Nõukogule vähemalt neli kuud ette.
(7)  Nõukogu võib enne Presidendi volituste tähtaja möödumist teha ettepaneku Vabariigi Presidendile Eesti Panga presidendi tagasikutsumiseks juhul, kui President ei vasta enam tingimustele, mis on vajalikud tema kohustuste täitmiseks, või kui ta on süüdi tõsises üleastumises.

§ 29. Presidendi pädevus
(1)  Presidendi pädevus on määratud Eesti Panga seadusega.
(2)  Presidendi pädevusse kuulub:

1)  panganduspoliitika kujundamine ja Eesti Panga tegevuse üldjuhtimine, sealhulgas erandlike olukordade regulatsioonide kehtestamine;
2)  Euroopa Keskpankade Süsteemi ülesannete täitmise korraldamine;
3)  Nõukogule ettepanekute tegemine Eesti Panga asepresidentide, siseauditi osakonna juhataja ja siseaudiitorite ning Eesti Panga iseseisvate allasutuste juhtide ametisse nimetamiseks ning vabastamiseks, samuti Finantsinspektsiooni nõukogu liikmete nimetamiseks ja tagasikutsumiseks;
4)  Eesti Panga eelarve kinnitamine.

(3)  Kui President ei ole nõus Nõukogu otsusega, peab ta sellest hiljemalt kolme tööpäeva jooksul ette kandma Riigikogu esimehele ettepanekuga esitada Nõukogu esimehele vastavas küsimuses arupärimine.

§ 30. Presidendi õigusaktid
(1)  President annab välja määrusi ja käskkirju.
(2)  Määrused on normatiivse iseloomuga õigustloovad aktid, mis antakse välja seaduste või Nõukogu otsuste alusel. Presidendi määrused avaldatakse Riigi Teataja Lisas.
(3)  Käskkirjadega juhib President Eesti Panga tegevust.

§ 31. Asepresidendid
(1)  Eesti Panga asepresidendid nimetab viieks aastaks ametisse Nõukogu Presidendi ettepanekul.
(2)  Eesti Panga asepresident peab olema Eesti kodanik ja omama kõrgharidust.
(3)  Asepresidendid võtavad Nõukogu istungitest osa sõnaõigusega.
(4)  Nõukogu võib Presidendi ettepanekul asepresidendi enne volituste tähtaja möödumist tagasi kutsuda juhul, kui asepresident ei vasta enam tingimustele, mis on vajalikud tema kohustuste täitmiseks, või kui ta on süüdi tõsises üleastumises.
(5)  Asepresidendi ülesandeks on juhtida Eesti Panga struktuuriüksusi ja koordineerida tegevusi Eesti Panga strateegiliste eesmärkide saavutamisel. Asepresidendi poolt juhitavad struktuuriüksused ja koordineeritavad tegevused moodustavad selle asepresidendi vastutusala.
(6)  Asepresidentide vastutusalade moodustamine ja muutmine toimub Presidendi käskkirja alusel.
(7)  Asepresident ei või olla Eesti Panga struktuuriüksuse (osakonna) või allasutuse juhataja.

§ 32. Sõltumatus
(1)  President ja asepresidendid on oma ülesannete täitmisel sõltumatud. Nad ei või olla muus ametis, teenistuses või osalised tegevuses, mis oma olemuselt piirab või võib piirata Eesti Panga iseseisvust, avaldab või võib avaldada negatiivset mõju Eesti Panga eesmärkide saavutamisele ning ülesannete täitmisele.
(2)  Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirangute rakendamisele annab hinnangu Nõukogu, juhindudes heast tavast.

§ 33. Presidendi asendamine
(1)  Presidendi äraolekul asendab teda asepresident, kellele President annab oma volitused käskkirjaga ajutiselt üle.
(2)  Kui asepresidendile volituste üleandmine ei ole võimalik, määrab Nõukogu Presidendi asendaja asepresidentide seast. Kui Nõukogu ei ole määranud Presidendi asendajat, asendab Presidenti ealt vanim asepresidentidest.
(3)  Presidendi asendajal on tema volituste kehtimise ajal kõik Presidendi volitused, kui seaduse või muude õigusaktidega ei ole kehtestatud teisiti.

§ 34. Aruandekohustus
(1)  President annab Eesti Panga tegevusest aru Riigikogule ja vastab Riigikogus temale Eesti Panga tegevuse kohta esitatud arupärimistele.
(2)  President annab oma tegevusest korraliselt aru Nõukogule.
(3)  Erandlikest olukordadest korraldab President Nõukogu esimehe kohese teavitamise.

5. peatükk
KOMITEED, KOMISJONID JA TÖÖRÜHMAD

§ 35. Komiteede, komisjonide ja töörühmade moodustamine
(1)  Juhatus võib Eesti Panga ülesannete täitmiseks moodustada alalisi komiteesid, alalisi või tähtajalisi (ajutisi) komisjone ja tähtajalisi töörühmi.
(2)  Komiteede, komisjonide ja töörühmade staatus, tegevuse eesmärk, liikmed, õigused ja kohustused määratakse kindlaks moodustamise otsuses.
(3)  Komiteede, komisjonide ja töörühmade otsused on Juhatuse suhtes soovitusliku iseloomuga.

§ 36. Rahapoliitika komitee
(1)  Raha-, majandus- ja finantssektori poliitika alaste seisukohtade väljatöötamiseks ja Eesti Panga tegevuse kooskõlastamiseks on moodustatud alaline rahapoliitika komitee (edaspidi Komitee).
(2)  Komitee koosseisu kuuluvad kõik Juhatuse liikmed. Komitee ülejäänud liikmed nimetab President oma käskkirjaga. Komitee esimeheks on President.
(3)  Komitee töökorra kinnitab Juhatus.
(4)  Komitee istungid on avatud kõigile Panga töötajatele ja Nõukogu liikmetele. President võib oma otsusega kuulutada Komitee istungi või selle üksikute päevakorrapunktide arutamise kinniseks kõigile isikutele peale Komitee liikmete.
(5)  Komitee poolt oma pädevuse piires vastuvõetud otsused on õigusjõult võrdsed Juhatuse otsustega.

§ 37. Rahapoliitika komitee ülesanded
Komitee ülesandeks on:

1)  kavandada ja viia läbi majandus- ja rahapoliitilise keskkonna ning finantssüsteemi seiret;
2)  kooskõlastada Panga hinnangud ja seisukohad Eesti ja Euroopa Liidu majanduse ja finantssüsteemi kohta koos vastava avalike suhete ja kommunikatsiooni poliitikaga;
3)  jälgida Panga välisvaluutareservide ning turuoperatsioonide üldist juhtimist ning rahapoliitika operatsioonilise raamistiku ja maksesüsteemide arengut, samuti kooskõlastada Panga tööd finantsstabiilsuse küsimustes;
4)  valmistada ette majandus- ja rahapoliitikat ning finantssüsteemi puudutavate Panga presidendi määruste ja käskkirjade projekte.

6. peatükk
STRUKTUURIÜKSUSED JA TÖÖTAJAD

§ 38. Eesti Panga struktuuriüksused
Eesti Panga struktuuriüksused on osakonnad. Osakonna pädevus, õigused, ülesanded ja vastutus sätestatakse vastava osakonna põhimääruses, mille kinnitab Juhatus. Siseauditi osakonna põhimääruse kinnitab Nõukogu.

§ 39. Töötajad
(1)  Eesti Panga töötajatele on kohustuslikud kõik seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevad nõuded, mis piiravad nende osalemist ettevõtluses või kuulumist äriühingute juhtorganite koosseisu.
(2)  Eesti Panga töötajad on seotud ametialase saladuse hoidmise kohustusega. Töötajad on kohustatud järgima kõiki seadustest ja muudest õigusaktidest, kaasa arvatud Euroopa Keskpankade Süsteemi õigusaktidest tulenevaid nõuded, mis kehtestavad kohustusi seoses konfidentsiaalsuse säilitamisega.

§ 40. Töö tasustamine
(1)  Juhatuse tasustamise alused (palgad, lahkumishüvitused, lisatasud, toetused ja preemiasüsteemid) kehtestab Nõukogu.
(2)  Siseauditi osakonna juhataja palga määrab Nõukogu.
(3)  Muude töötajate palgad määrab President Eesti Panga eelarves ettenähtud personalikulude piires vastavalt Eesti Panga töötajate kompenseerimispoliitikale.
(4)  Töötajatele lisatasude ja toetuste arvutamine ja maksmine toimub Presidendi poolt kinnitatud juhendi alusel.
(5)  Eesti Pangal on õigus toetada oma töötajate huvides moodustatud mittetulundusühinguid. Toetuse viisid, ulatuse ja korra kehtestab Nõukogu Presidendi ettepanekul ja Panga eelarves selleks ettenähtud vahendite piires.
(6)  Nõukogu liikmetel, Juhatuse liikmetel ja töötajatel on õigus täiendavatele sotsiaalsetele tagatistele, milleks on:

1)  Eesti Panga teenetepension vastavalt Nõukogu poolt kehtestatud statuudile;
2)  muud sotsiaalsed tagatised Nõukogu otsusel.

7. peatükk
PÕHIKAPITAL JA RESERVKAPITAL

§ 41. Põhikapital
Eesti Panga seadusega määratud põhikapital on 100 000 000 krooni. Määratud põhikapitali suurendamine toimub Riigikogu otsusega.

§ 42. Põhikapitali suurendamine ja vähendamine
(1)  Põhikapitali suurendamise allikad Riigikogu poolt määratud suuruseni on:

1)  Panga aastakasum, millest vastavalt Eesti Panga seaduse §-le 30 eraldatakse mitte vähem kui 25%;
2)  muud sihtotstarbelised laekumised Riigikogu otsusel.

(2)  Kahjumi katmine põhikapitali arvel, kui selleks ei piisa erireservist ja reservkapitalist, on lubatud Riigikogu otsuse alusel.

§ 43. Reservkapital
Eesti Panga reservkapitali suurendatakse, kuni see on vähemalt võrdne põhikapitaliga. Reservkapitali võrdsustumisel põhikapitaliga suurendatakse reservkapitali Riigikogu poolt otsustatud suuruseni.

§ 44. Reservkapitali suurendamine ja kahjumi katmine
(1)  Reservkapitali suurendamise allikad on:

1)  Eesti Panga aastakasum, millest Nõukogu otsusega eraldatakse selleks otstarbeks vähemalt 25%;
2) Eesti Pangale laekunud sihtotstarbelised ja muud vahendid Nõukogu otsusel.

(2)  Reservkapitali kasutatakse Eesti Panga kahjumi katmiseks.
(3)  Kui määratud suuruse saavutanud reservkapital väheneb sellest kahjumi mahaarvamise tõttu, taastatakse reservkapitali määratud suurus käesoleva paragrahvi lõikes 1 näidatud allikatest ja korras.

8. peatükk
SIHTKAPITALID, -FONDID JA RESERVID

§ 45. Sihtkapitalid ja fondid
Eesti Panga sihtkapitalid ja -fondid jagunevad erireserviks ja muudeks reservideks (fondideks).

§ 46. Erireserv
(1)  Eesti Panga erireservi kasutatakse Eesti Panga kahjumi katmiseks esimeses järjekorras.
(2)  Kui erireserv väheneb sellest kahjumi mahaarvamise tõttu, taastatakse erireserv endises mahus käesoleva põhikirja § 44 lõikes 1 näidatud allikatest ja korras.
(3)  Eesti Panga erireservi suurendatakse:

1)  eraldistega kasumist vastavalt Eesti Panga seaduse § 30 lõikele 4;
2)  eraldistena tulenevalt Eesti Panga seaduse § 29 lõikest 2;
3)  muudest allikatest, mis ei ole seaduse ja põhikirjaga keelatud.

§ 47. Muud reservid
Muude reservide moodustamise ning nende täiendamise ja kasutamise korra otsustab Nõukogu Presidendi ettepanekul ilma põhikirja muutmata.

9. peatükk
VARAD

§ 48. Tehingud Eesti Panga varaga
(1)  Tehinguid Eesti Panga nimel on õigus sooritada Presidendil või tema poolt volitatud isikutel.
(2)  Tehingute tegemine Eesti Panga nimel toimub Presidendi poolt kinnitatud korra alusel.

§ 49. Väärismetalli- ja välisvaluutareservi hoidmine
(1)  Eesti krooni kattevaraks oleva väärismetalli- ja välisvaluutareservi paigutamisel kasutab Eesti Pank finantsasutusi, mis on rahvusvaheliselt usaldusväärsed ning mille reiting on piisavalt kõrge tagamaks nende tehingute tarvis madalama riskitaseme.
(2)  Tehingud väärismetalli- ja välisvaluutareservidega toimuvad Presidendi poolt kinnitatud eeskirjade alusel.
(3)  Tehingute otstarbekust hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel, arvestades alljärgnevat tähtsusjärjekorda:

1)  väärtuste säilitamine;
2)  likviidsuse pidev säilitamine;
3)  riskide hajutamine;
4)  kasumi optimeerimine.

10. peatükk
EELARVE

§ 50. Eesti Panga eelarve
(1)  Panga finantstegevuse alus on Presidendi poolt kinnitatud eelarve.
(2)  Eelarve ettevalmistamist korraldab Juhatus.
(3)  Kui President ei ole 1. jaanuariks kinnitanud uue majandusaasta eelarvet, võib kuni eelarve kinnitamiseni teha tulude arvel kulutusi iga kuu kohta kuni ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta eelarve kulutuste summast.
(4)  Enne eelarve kinnitamist Presidendi poolt tutvustab Juhatus Nõukogule eelarve kavandit ja eelarve koostamise põhimõtteid. Nõukogu annab eelarve kavandi kohta arvamuse.

§ 51. Eelarve täitmise aruandlus
Eelarve täitmisest annab Juhatus Nõukogule aru vähemalt kolm korda aastas.

11. peatükk
SISEAUDIT JA RAAMATUPIDAMISE AUDITEERIMINE

§ 52. Siseauditi osakond
(1)  Siseauditi funktsiooni täitmiseks on moodustatud Eesti Panga struktuuriüksusena siseauditi osakond.
(2)  Siseauditi osakonna juhataja nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist Nõukogu poolt Presidendi ettepanekul.
(3)  Siseauditi osakonna töötajad (siseaudiitorid) nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist Nõukogu poolt Presidendi ettepanekul.
(4)  Siseauditi osakond töötab Presidendi poolt heaks kiidetud ja Nõukogu poolt kinnitatud tööplaani alusel. Nõukogul ja Presidendil on õigus anda siseauditi osakonnale täiendavaid ülesandeid.
(5)  Osakonna juhataja annab oma tegevusest aru Presidendile ja vähemalt kaks korda aastas Nõukogule, viimase nõudmisel aga sagedamini.

§ 53. Raamatupidamise auditeerimine
(1)  Eesti Panga raamatupidamist auditeerivad Euroopa Keskpanga nõukogu soovitatud ja Euroopa Liidu nõukogu poolt heakskiidetud sõltumatud organisatsioonivälised audiitorid, kes nimetatakse igaks majandusaastaks Nõukogu poolt.
(2)  Audiitorite ülesandeks on kontrollida Eesti Panga tegevust majandusaasta jooksul ning kinnitada Eesti Panga poolt koostatud aastaaruande õigsust.

§ 54. Aastaaruanne
(1)  Eesti Panga aastaaruanne koostatakse vastavalt Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 26.4 alusel kehtestatud eeskirjadele.
(2)  Aastaaruande kinnitab Nõukogu, kes seejärel esitab selle koos audiitorite järeldusotsusega Riigikogule. Riigikogu kuulab ära Presidendi ettekande Eesti Panga aastaaruande kohta.
(3)  Aastaaruanne avaldatakse Riigi Teatajas ja Eesti Panga Aastaraamatus.

12. peatükk
PÕHIKIRJA MUUTMINE

§ 55. Põhikirja muutmine
Põhikirja muutmine või uue põhikirja vastuvõtmine toimub vastavalt Eesti Panga seadusele Nõukogu otsusega.