Euroteemaline on-line konverents ettevõtjatele 6.12.2001

Kõik vastused:

Ajakirjanduses, sealhulgas ka Äripäevas on olnud juttu hinnatõusust, mis kaasneb Euro tulekuga. Kui suur see teie arvates saab olema? Kas see mõjutab ka Eestit s.t. kas hinnad tõusevad ka Eestis? Kui jah, siis millistele hindadele see kõige rohkem mõju võib avaldada?

Vastus: Hinnakasvu kardetakse europiirkonnas mitmel põhjusel. Eelkõige kardetakse, et tarbijate võimalikku segadust ära kasutades suurendavad jaekaupmehed hindasid. Hinnatõusu võimalikkust on põhjendatud ka kaupmeeste kulude ajutise kasvu, turundusliku hinnakujunduse ja hindade ümardamise mõjudega, samuti elanike liiaste sularahavarude võimaliku realiseerimisega. Hinnatõusukartusteks pole siiski alust - enamike Euroopa analüütikute ja institutsioonide hinnangul jääb võimalik hinnatõus Euroopas pea olematuks ja lühiajaliseks. Seda näitab ka Suurbritannia 1971 aasta rahareformi kogemus. Kuna maailma rahanduse ajaloost on sarnast sündmust raske leida, on nii mitmedki analüütikud on tuginenud euro mõjusid käsitledes just tollele kogemusele. Teatavasti asendati 1971 aastal Suurbritannias varasem rahastruktuur (1 nael = 20 šillingut = 240 penni) kümnendsüsteemiga rahastruktuuri vastu (1 nael = 100 penni). Sisuliselt viidi nii läbi pennide konverteerimine, kus iga uus penn võrdus 2,4 vana penniga. Varasemalt kehtinud naelad jäid aga endiselt ringlusesse. Ka tollal valitses tarbijates suur hirm ümardamisest tuleneva võimaliku inflatsiooni ees. Tagantjärele võib öelda, et taolised inflatsioonikartused olid Suurbritannias täiesti alusetud ning kogu üleminek kujunes oodatust tunduvalt sujuvamaks. Europiirkonna võimaliku hinnakasvu ülekandumist Eestisse tuleb pidada väga vähetõenäoliseks. Esiteks ei saa võimalik hinnakasv Euroopas olema kuigi suur ning kindlasti jääb võimalik hinnakasv lühiajaliseks. Teiseks, europiirkonna hinnakasvu võimalikkust on põhjendatud eelkõige jaekaubandust puudutavate aspektidega. Eesti impordipartneriks on aga pigem tootja või hulgimüüja, mitte jaekaupmees. Seega, kui mõningane hinnataseme kasv Euroopas aset ka leiab, siis selle mõju ülekandumist Eestisse tuleb pidada väga vähe tõenäoliseks.

Millal täpselt pangad konverteerivat eurole üleminevad valuutad mis on arvetel eurodeks?

Vastus: Täpsed kuupäevad on pangati erinevad. Valdavas osas konverteeritakse pangakontod Eesti pankades detsembrikuu jooksul, aga osa arvelduskontosid peaks tänase seisuga juba ka konverteeritud olema. Eesti Pank on soovitanud kõik auroala-valuutade kontod Eesti kommertspankades hiljemalt selle aasta lõpuks eurosse konverteerida. Kõige täpsema vastuse konverteerimise kuupäeva osas annab kontot teenindav pank.

	Kui ma sõidan jargmise aasta jaanuari keskel Soome, kas ma siis veel Soome margas maksta saan?
	Vastus: Soome pangatähed ja mündid on kehtivad seaduslike maksevahenditena kuni 28/02/2002, seega saab nendega maksta ka veel jaanuari keskel.

Millal euro tuleb käibele Eestis? Kas võimalikult varasem üleminek eurole ei oleks mitte kõige otsatarbekam?

Vastus: Kroonil on veel pikk tulevik. Euro kasutuselevõtt Eestis ei muutu aktuaalseks enne, kui Eesti on saanud täieõiguslikuks Euroopa Liidu liikmeks ning vähemalt kaks aastat selles liidus olnud ja teistele liikmesriikidele oma majanduslikku stabiilsust tõestanud. Alles siis on võimalik saada õigus euro kasutusele võtta. Seega kõige varasem aeg, mil võiksime rääkida krooni asendumisest eurovaluutaga, on aastad 2006-2007. Eurodele varasema ülemineku ehk nn. ühepoolse eurostamise idee pooldajate peamised argumendid on valuuta konverteerimiskulude vähenemine ning intresside alanemine Eestis. Valuuta konverteerimiskulud võivad selle sammu tulemusena tõepoolest mõnevõrra alaneda. Kuna aga valuuta vahetuskursside ostu-müügi noteeringute vahed on Eestis suhteliselt väikesed, ei pruugi see mõju olla kuigi suur. Intresside järsk ja oluline alanemine on aga vähetõenäoline, sest euro kasutuselevõtt iseenesest ei vähenda Eesti ettevõtete riski ega ka riigiriski. Juhul kui Eesti astuks taolise sammu ilma Euroopa riikide toetuseta, oleks sellel sammul tõenäoliselt hoopis negatiivsed tagajärjed. Esiteks tõestaks Eesti, et ei siin mõisteta Euroopa Majandus- ja Rahaliidu põhialuseid - riikidevahelise majanduspoliitilise koostöö vajadust. Teiseks, taoline samm toob väga tõenäoliselt endaga kaasa ettenägematud poliitilisi tagajärgi. Nende mõjude tulemusena võib Eesti intressitase koguni kasvada, sest Eesti majanduspoliitilist riski võidakse edaspidi hinnata suuremaks. Kokkuvõttes, euro enneaegse ühepoolse kasutuselevõtu negatiivsed aspektid kaaluvad võimalikud positiivsed mõjud kindlasti üles. Seetõttu puudub praeguses stabiilses majanduspoliitilises olukorras vajadus taolise sammu järgi.

	Kas ühisraha on euro ja valuutamärk EURO, on ka mingi lühem märk?
	Vastus: Euroopa Komisjoni poolt on euro tähistamiseks välja töötatud sümbol €. Euro ametlik rahvusvaheline lühend on EUR.

Minu ja välispartneri vahel sõlmitud lepingu järgi toimub arveldamine FIMis. Kas see tähendab, et uuest aastast hakkan maksma eurodes? Kas mul tuleb selleks partneriga uus leping vormistada?

Vastus: Uuest aastast tuleb sel juhul tõepoolest hakata arveldama Soome marga asemel euros. Uut lepingut ega ka mitte lepingu lisaprotokolli Soome eurole ülemineku pärast vormistada vaja ei ole. Lõplik eurole üleminek iseenesest ei muuda lepingute tingimusi ega ole põhjuseks nende tühistamisel ja ühepoolsel muutmisel. Küll aga on lepingupooltel õigus kokkuleppel teisiti toimida. Nii Euroopa Komisjon kui Euroopa Keskpank on oma selgitustes rõhutanud, et lex monetae printsiibi kui universaalse õigusprintsiibi (raha riigiteooria) rakendamine peaks tagama sõlmitud lepingute (ka rahvusvaheliste lepingute ) jätkuvuse - ja seda ka kolmandates /Euroliitu mitte kuuluvates/ riikides Lex monetae määrab põhimõttelise lähenemise riigi rahvusliku vääringu muutumise puhuks. Lähtutakse sellest, et rahvuslikku vääringut puudutavad otsused teeb iga suveräänne riik iseseisvalt. Ükski riik ei saa võtta vastu õigusakte, mis puudutavad teises riigis käibivat valuutat. Eurole ülemineku kontekstis tuleneb siit, et Euroopa Liitu mittekuuluvad riigid, kes tunnustavad lex monetae printsiipi (nende hulgas ka Eesti), käsitlevad õigusaktides ja lepingutes esinevaid viiteid käibelt kaduvatele rahvusvaluutadele Euroopa Liidu õiguse kontekstis (viimane on rakendatav kõigile EL liikmesriikidele ). Selge ümberarvestuste (arv)aluse annavad Euroopa Liidu Nõukogu otsused: EC No 1103/97 artikkel 3, mis sätestab, et iga euro-ala riigi valuuta asendatakse euroga vastavalt fikseeritud konverteerimiskursile ning EC No 2866/98, kus on ära toodud jäädavalt fikseeritud konverteerimiskursid. Mõnedel juhtudel võivad Euroopa Liitu mittekuuluvad riigid siiski pidada vajalikuks ka täiendavate meetmete võtmist - näiteks on USA New Yorki, California ja Illinoisi osariikides lepingute jätkuvuse tagamiseks Euroopa rahaliidu tingimustes võetud vastu täiendavaid õigusakte. Eesti on Riigikogu kiitnud võtnud vastu eraldi seaduse, mille mõte on veel kord kinnitada, et õigusaktides esinevad viited käibelt kaduvatele euro-ala valuutadele kuuluvad asendamisele viidetega eurole. Selline lähenemine vastab Eesti varasemale seadusandlikule praktikale ning arvestab vajadust selgelt ja võimalikult üldarusaadavalt rõhutada raha riigiteooriast tulenevat raha jäävust.

Kas arved, mis on sellel aastal erinevates valuutades kirjutatud ja lähevad maksmisele järgmisel aastal, korrutatakse eurodeks 1.1.99 fikseeritud kursidega?

Vastus: Tõepoolest, nii see on. Euro-ala riikide rahvusvaluutade kursid euro suhtes on jäädavalt fikseeritud Euroopa Liidu Nõukogu otsusega (EC No 2866/98). Need kursid leiate Euroopa Keskpanga veebilehelt www.ecb.int. Lex monetae printsiibist lähtuvalt tuleks aluseks võtta need kursid. Et Eesti krooni kurss on alates 1999.aasta algusest euro suhtes fikseeritud (15,64664), on alates sellest ajast olnud tegelikult fiseeritud ka Eesti krooni päevakursid kõigi euro-ala riikide rahvusvaluutade suhtes. Need kursid leiate Eesti Panga veebilehelt www.eestipank.info. Kui makse saajaks on Euroopa Liidu ettevõte, siis tuleb arvestada, et tema omalt poolt arvestab saada oleva summa eurosse ümber kasutades Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks kohustuslikku triangulatsioonimeetodit (konverteeritakse eurosse, siis teise rahvusvaluutasse). On ka rida muid nõudeid, näiteks ümardamise suhtes, mida tuleb arvestada. Kui selles osas tekib kahtlusi, on parem konsulteerida teid teenindava pangaga. Vastutus selle eest, et saaja saaks kätte lasub reeglina võlgnikul.

	Kas Eesti kauplustes 2002.aastal saab tasuda eurodes?
	Vastus: Eestis käibib ka aastal 2002 seadusliku maksevahendina endiselt Eesti kroon ja sula-euroga kauplustes tasuda ei saa. Küll aga on soovijatel juba praegu (1999.aastast alates) võimalik kasutada eurot kontorahana.

Kas Eesti pangad tohivad võtta kontode konverteerimisel eurosse teenustasu?

Vastus: Euroopa Keskpank on oma kommentaarides osutanud, et euroalast väljaspoole jäävate riikide pankadel on võimalik soovi korral konverteerimistasusid võtta ka juhtudel, kui see euroala pankadele direktiividega keelatud. Eesti Pank soovitab pankadel kontode konverteerimisel, laenude jms. lepingute üleviimisel euro-põhisele arvestusele võimalust mööda järgida Euroopa Komisjoni suuniseid ja soovitusi, Euroopa pangaliitude ning muude erialaliitude soovitusi ning rahvusvahelist head tava. Vastavalt Euroopa Komisjoni soovitusele, ei tohika Euroopa Liidu riikide pangad teie arve konverteerimise eest vahendustasu nõuda. Konverteerimise tulemusel saadud euro summad ümardatakse lähima sendini. (vt. EC No 1103/97). Euroopa komisjon leiab, et hea tava reeglitesse ei kuulu euroarvete tasuta konverteerimine rahvusvaluutadesse, kontode tasuta konverteerimine Euroliidu ühest rahvusvaluutast teise, samuti mitte ühe eurotsooni riigi rahvusvaluuta pangatähtede tasuta vahetamine teise riigi rahvusvaluuta pangatähtede vastu. Samas näeb hea tava niisuguste teenustasude puhul ette võimalikult suurt läbipaistvust.

Juhul kui detsembris 2001 osutatud teenuse eest esitatakse arve jaanuaris 2002, kas valuutaks tohib olla Saksa mark?

Vastus: On väga oluline teada, et 1.jaanuarist 2002 saab arveid esitada vaid euros. Selleks ajaks kontorahana käibelt kadunud rahvusvaluutades kirjutatud arved on õigustühised ja nende tasumist ei saa üldjuhul nõuda. Küll aga saab Saksa marga arveid esitada kuni 2001.aasta lõpuni. Kui need tasutakse aasta 2002 algul, siis on valuutaks juba euro, hoolimata sellest, et arve oli esitatud Saksa margas.

Kas Euroopa Liidu direktiivid, mis puudutavad euroraha on kohustuslikud ka Eesti pankadele ning firmadele?

Vastus: Üldpõhimõttena Euroopa Liidu õigusaktid väljaspool Euroopa Liitu ei kehti. Eesti ei ole täna teatavasti EL liikmesriik. Euroopa ühisrahast rääkides tuleb siiski arvestada, et nii Euroopa Liidus kui Eestis (nagu enamikus muudeski riikides) tunnustatakse rahvusvahelise õiguse lex monetae printsiipi (raha riigiteooriat). Selle aluseks on tõdemus, et rahvuslikku vääringut puudutavad otsused teeb iga suveräänne riik iseseisvalt. Ükski riik ei saa võtta vastu õigusakte, mis puudutavad teises riigis käibivat valuutat. Euroopa Liitu mittekuuluvad riigid, kes tunnustavad lex monetae printsiipi, käsitlevad õigusaktides ja lepingutes esinevaid viiteid käibelt kaduvatele rahvusvaluutadele Euroopa Liidu õiguse kontekstis (viimane on rakendatav kõigile EL liikmesriikidele). Euro olemuse ühisrahana määratlevad Euroopa Liidu Nõukogu otsused EC No 1103/97 ning EC No 947/98, ning EC No 2866/98, kus on ära toodud eurovaluutade jäädavalt fikseeritud konverteerimiskursid. Lisaks tuleks arvestada, et paljud euroraha lõpliku käibeletulekuga seotud korralduslikud ja praktilised küsimused pole lahendatud mitte kohustuslike direktiivide vaid mitmesuguste Euroopa institutsioonide ja erialaliitude soovituste tasemel. Siit tulenevalt on ka Eesti Pank omalt poolt soovitanud pankadel kontode konverteerimisel, laenude jms. lepingute üleviimisel euro-põhisele arvestusele järgida Euroopa Komisjoni suuniseid ja soovitusi, Euroopa pangaliitude ning muude erialaliitude soovitusi, rahvusvahelist head tava.

Millise kursi järgi tuleb teha makstavate summade ümberarvutus näiteks DEM ja euro korral?

Vastus: Euro-ala riikide rahvusvaluutade kursid euro suhtes on jäädavalt fikseeritud Euroopa Liidu Nõukogu otsusega (EC No 2866/98). Need kursid leiate Euroopa Keskpanga veebilehelt www.ecb.int. Lex monetae printsiibist lähtuvalt tuleks aluseks võtta need kursid. Et Eesti krooni kurss on alates 1999.aasta algusest euro suhtes fikseeritud (15,64664), on alates sellest ajast olnud tegelikult fiseeritud ka Eesti krooni päevakursid kõigi euro-ala riikide rahvusvaluutade suhtes. Need kursid leiate Eesti Panga veebilehelt www.eestipank.info. Euroopa Liidu liikmesriikidel on kohustus järgida konverteerimisel nn. triangulatsioonimeetodit triangulatsioonipõhimõte (enne konverteeritakse eurosse, siis teise rahvusvaluutasse) ning rida muid reegleid. Vajaduse korral võite täpsemat infot küsida oma pangalt.

Kui ma olen õigesti aru saanud, siis uuest aastast saab kontorahana kasutada ainult eurot. Selle aasta viimastel päevadel pean oma välispartnerile maksma kindla summa DEM-ides. Millist kurssi selle summa eurosse ümberarvestamiseks kasutatakse? Kes vastutab, kui eurosse ümberarvestamise käigus summa ümardamise tõttu vajalikust väiksemaks jääb?

Vastus: Selle aasta viimastel päevadel saate oma välispartnerile maksta veel ka Saksa margas. Kui aga algselt selle aasta lõpus esitatud Saksa marga arve läheb tasumisele järgmisel aastal, tuleb summa tasuda juba eurodes - vastavalt Euroopa Liidu NÕukogu otsusega fikseeritud vahetuskursile. Oluline on teada, et summade eurosse ümberarvestamisel (ja ka ümberarvestatud summade ümardamisel) jälgivad Euroopa Liidu ettevõtted kindlaid reegleid. Euroopa Komisjoni antud selgitustes on selles kontekstis rõhutatud, et juhul kui klient konverteerib valuuta iseseisvalt, enne makse sooritamist pangas, võib makstavas lõppsummas tekkida ümardamisest tulenevaid väiksemaid kõikumisi. Vastutus selle eest, et kreeditor saaks kätte kogu saadaoleva summa (vajadusel konverteerituna vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele reeglitele) lasub võlgnikul.

Kas Venemaa tunnistab eurot?

Vastus: Kahjuks ei saa küsimuse sihitusest päris täpselt aru. Rahvusvahelise õiguses lähtutakse sellest, et rahvuslikku vääringut puudutavad otsused teeb iga suveräänne riik iseseisvalt. Küll aga võivad vene ettevõtjad ja eraisikud oma välismajandustehingutes eelistada mõne konkreetse valuuta kasutamist. Selle kohta, kas Venemaal on seoses 12 riigi eurole ülemineku lõpulejõudmisega võetud vastu mingeid täiendavaid õigusakte, hetkel täpsed andmed puuduvad.

Kuidas prognoosite euro käibeletulekuga kaasnevat mõju valuutavahetusega tegelevatele firmadele, k.a. pangad?

Vastus: Sularahavahetusega tegelevate firmade tulud mõnevõrra ilmselt vähenevad. Ka võivad mõnevõrra väheneda pankade poolt valuuta sularaha vahetusest teenitavad teenustasud. Samas ei maksaks unustada, et Eestis jääb kroon endiselt käibele. St, et vajadus valuutavahetajate järele päris ära ka ei kao. Erinevus on edaspidi aga selles, et europiirkonna riikide rahvusvaluutade asemel vahetatakse eurosid. Ning loomulikult jääb alles valuutavahetus teiste riikide valuutade suhtes, nagu näiteks USA dollar, Rootsi kroon ja Inglise nael. Kuna suurem osa valuutavahetuse tuludest moodustavad ikkagi konverteerimised krooni vastu ja vastupidi, siis sellest tulenevalt mõju märkimisväärne ei saa olema.

Kas on kavas kehtestada tollipiiranguid euro sisse- ja väljaveo jaoks?

Vastus: Mingeid tollipiiranguid euro sularaha sisse- ja väljaveo kohta kehtestada plaanis pole. Igasugust välissularaha ja ka eesti krooni tohib üle Eesti tollipiiri toimetada piiranguteta, suvalises koguses. Küll aga kehtib valuuta tollis deklareerimise nõue alates 80 000 kroonist ning alates 200 000 kroonist nõutakse valuuta päritolu märkimist tollideklaratsiooni ning raha seadusliku päritolu tõendava dokumendi esitamist tollile. Eurode puhul jätkatakse nendesamade tollinõuetega.

Milline on Eesti Panga roll seoses euro tulekuga?

Vastus: Eesti Panga igapäevast tööd euro sularaha kasutuselevõtt ja 12 euro-ala riigi lõplik üleminek eurole väga oluliselt ei mõjuta. Suurem koormus on ilmselt Eesti kommertspankadel, kel tuleb tegelda oma klientide teavitamisega, kontode konverteerimise korraldamisega, sula euro hankimisega jne. Eesti Pank omalt poolt aitab kaasta euroraha-teemalise teabe levitamisele, korraldab erandkorras euro sularaha hankimise Eestisse 2002.aasta algusperioodi tarvis ning vahendab seda soovi avaldanud kommertspankadele (Eesti kommertspankadel on võimalus soovi korral eurot hankida ka muid kanaleid pidi).

Millised on eurole ülemineku mõjud Eestile?

Vastus: Eesti majandusele mõjub europiirkonna riikide üleminek ühisrahale soodsalt. Tuleb aga rõhutada, et majanduslikult mõjult jääb sularahaeurode käibelevõtt 2002 aasta jaanuaris märksa tagasihoidlikumaks muutuseks kui oli euro arveldusraha kasutuselevõtt ning europiirkonna ühtse rahapoliitika rakendumine Euroopa Majandus- ja Rahaliidu (EMU) riikides alates 1999 aasta 1. jaanuarist. Euroopa Liit on Eesti suurim väliskaubanduspartner, kelle arvele langeb ligi 2/3 meie riigi väliskaubandusest. Ka suurem osa välisinvesteeringuid tuleb Eestisse Euroopa Liidu riikidest. Eestisse kanduvad euro kasutuselevõtu soodsad mõjud eelkõige läbi väliskaubanduse ja läbi kapitalivoogude kasvu. Euro vähendab väliskaubandusega seotud transaktsioonikulusid ja avaldab soodsat mõju europiirkonna pikaajalisele majanduskasvule. Need arengud soodustavad Eesti ekspordivõimalusi. Ühise valuutaga finantsturu tekkimine 1999 aasta alguses ning sellega kaasnenud intresside volatiilsuse alanemine ja intressitasemete ühtlustumine soodustab europiirkonna kapitaliturgude arengut. Seeläbi suurenevad europiirkonna investeeringud. See soodustab kapitalivoogude kasvu europiirkonna ja Eesti vahel. Kokkuvõttes - otsest ja kiiret mõju 12 riigi eurole üleminekul Eesti eluolule ja majandusele ilmselt ei ole, ent pikemas perspektiivis mõjub see, et Eesti suurima välismajanduspartneri - Euroopa Liidu - majandusruum ühtlustub ning tugevneb, kindlasti soodsalt ka Eesti majandusele.

Mida ma peaksin tegema, kui mul on saksa marga reisitšekk?

Vastus: Reisitšekkide kohta tuleks üksikasjalikumaid juhtnööre küsida oma pangalt. Üldiselt lähtub Euroopa Liidu praktika siikohal reisitšekkide väljaandjate ning Euroopa pangaliitude soovitustest hea tava osas euro lõpliku käibeletuleku perioodil. Muu hulgas on soovitatud, et käibelt kaduvate rahvusvaluutade reisitšekke ei väljastataks pärast 1. septembrit 2001. Käibelt kaduvates rahvusvaluutades väljastatud reisitšekke saavad neid aktseptinud Euroopa pangad töödelda kuni 15 veebruarini.