Valitsus kinnitas uuendatud konvergentsiprogrammi

30.11.2006

Valitsus kiitis 30. novembril heaks Eesti uuendatud konvergentsiprogrammi 2006 ning kinnitas muudatused eurole ülemineku plaanis. Rahandusministeeriumi ettepaneku kohaselt ei fikseerita praegu konkreetset euro kasutuselevõtu kuupäeva.

Rahandusminister Aivar Sõerd ütles konvergentsiprogrammi kommenteerides, et valitsus jätkab usaldusväärse majanduspoliitika ja konservatiivse eelarvepoliitika rakendamist. "Konvergentsiprogrammis esitatud eelarvepositsioon on tugev, reservid kasvavad ja valitsussektori võlg väheneb," märkis Aivar Sõerd.

Uuendatud konvergentsiprogrammi koostas rahandusministeerium ning see kajastab Eesti eelarvepoliitikat, lähtudes 2007. aasta riigieelarve eelnõust ja riigi eelarvestrateegiast aastateks 2007-2010. Aivar Sõerdi sõnul on Eesti eelarvepoliitika jätkuvalt kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti ning majanduspoliitika üldsuunistega. "Programm kajastab valitsuse eesmärke ja poliitikaid, mis on sätestatud koalitsioonilepingus ning strateegilistes arengukavades, sealhulgas Eesti majanduskasvu ja tööhõive tegevuskavas," lisas rahandusminister.

Seoses konvergentsiprogrammiga arutati ka euro kasutuselevõtu küsimust ning kinnitati muudatused eurole ülemineku plaanis. Kui senistes plaanides oli liitumistähtajaks märgitud 1. jaanuar 2008, siis valitsusele kinnitamiseks esitatud europlaanis kuupäeva fikseeritud ei ole. "Peame õigeks konkreetset euro kasutuselevõtu päeva praegu mitte seada," lisas Aivar Sõerd. Ka Eesti Panga president Andres Lipstok, kes osales kabineti nõupidamisel, ütles, et ettepanek täpset kuupäeva mitte fikseerida on mõistlik.

Eelkõige erinevatest välisfaktoritest mõjutatuna on hinnatõus viimasel kahel aastal püsinud Eestis 4 protsendi juures ehk selgelt kõrgemal kui on praegu nõutav euroalaga liitumiseks. Eurotsooni keskmisest paar protsendipunkti kõrgem inflatsioonitempo on kiire majandusarenguga riigi puhul normaalne. Ka madalad intressimäärad näitavad inflatsiooniprobleemi puudumist.

Kuna hindade arengud muutuvad sageli kiiresti, on inflatsiooni rohkem kui paar aastat ette keeruline usaldusväärselt prognoosida. Seetõttu pole hetkel võimalik ka täpselt hinnata, millal Eesti võiks hinnastabiilsuse kriteeriumi täita ning euroala täisliikmeks saada. Sellest tulenevalt on europlaanis viited konkreetsetele kuupäevadele asendatud viidetega liitumisotsuse tegemise hetkele või lihtsalt €-päevale.

Vaatamata ebasoodsatele inflatsiooniarengutele soovib Eesti siiski euro kasutusele võtta niipea kui võimalik. Teiste nn Maastrichti kriteeriumite täitmisega Eestil probleeme ei ole. Niipea kui hinnastabiilsuse kriteerium on täidetud, taotleb Eesti Euroopa Komisjonilt ja keskpangalt Eesti kriteeriumidele vastavuse hindamist.

Nii uuendatud konvergentsiprogrammi kui eurole ülemineku plaani võib leida rahandusministeeriumi veebilehelt www.fin.ee.