Euroopa Liidu lepingu järgi on ametlike välisreservide hoidmine ja haldamine rahvuslike keskpankade üks põhiülesanne. Kõik euroala liikmesriikide keskpangad omavad reserve, mida saab vajadusel rakendada eurosüsteemi vahetuskursipoliitika huvides. Reservide olemasoluga tagatakse täiendav usaldus euroala rahasüsteemi vastu ning keskpanga materiaalne sõltumatus.
Valuutakomitee rangetel reeglitel põhinevas rahasüsteemis pidid kõik Eesti Panga kroonikohustused olema täielikult kaetud vabalt vahetatavate välisvaradega, selleks et tagada fikseeritud kurss. Alates 1. jaanuarist 2011, mil Eestist sai euroala liige, võivad välisvarad katta vaid osa keskpanga kohustustest ning osa rahast võib olla väljastatud krediidiasutustele rahapoliitiliste laenudena. Seega, kui Eesti kroone emiteeriti üksnes välisvaluuta vastu, siis eurosid emiteeritakse ka eurovarade vastu.
Euroalaga liitumise otsuse kinnitamise hetkel oli Eesti Panga välisvaluutareservide maht ligi 40 miljardit krooni, millest valdava osa moodustas valuutakomitee kattevara. Juba enne euroalaga liitumist vähenesid välisreservid rahapoliitilise raamistiku muudatuse tõttu - nimelt alanes kommertspankadele määratud kohustuslik reserv.
1. jaanuaril 2011 kohustus Eesti Pank ühisraha kasutuselevõtuga seoses osa oma reservidest üle kandma Euroopa Keskpanka. Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt kannavad kõik ühisraha kasutusele võtnud liikmesriikide keskpangad Euroopa Keskpanka välisvaluutareservid, mille suurus on üldjuhul proportsionaalne liikmesriigi osaga Euroopa Keskpanga kapitalis. Eesti Pank kandis Euroopa Keskpanga välisvaluutareservi kokku 145 853 596,60 eurot ning Eesti Panga bilanssi tekkis nõue Euroopa Keskpanga vastu. Ülekantud summalt tasub Euroopa Keskpank Eesti Pangale intressi.
Pärast euroalaga liitumist säilis lisaks välisvaluuta- ja kullareservile Eesti Panga finantsvarade osana kodumaiseks valuutaks muutunud euro väärtpaberiportfell. Selle väärtpaberiportfelli eesmärk on tagada Eesti Panga materiaalne sõltumatus valitsusest ja iseseisev operatsiooniline funktsioneerimine ning kindlustada piisav kapital võimalike kahjude katteks.
Väikese osa finantsvaradest moodustab kuld. 31. detsembri 2011 seisuga oli Eesti Pangal kulda 8250,171 Troy untsi ehk 8250,171 / 32,1507466 = 256,6 kg.