Eesti Panga reaalajaline arveldussüsteem (EP RTGS)

EP RTGS on Eesti Panga reaalajaline brutoarveldussüsteem

EP RTGS sobib kiir- ja suurmaksete arveldamiseks. Iga maksesüsteemi saadetud maksejuhis töödeldakse ja arveldatakse ühekaupa. Makse võib jõuda makse algataja kontolt makse saaja kontole 5 minutiga.

Süsteem arveldab siseriiklikke makseid

EP RTGS vahendusel saab sooritada siseriiklikke Eesti kroonides nomineeritud kiirmakseid.

Arveldussüsteemi tööaeg

EP RTGS on avatud igal tööpäeval 8.00-19.00. Eesti rahvuspühadel, riiklikel pühadel ja nädalavahetustel makseid ei arveldata. Pangaklientide algatatud makseid arveldatakse arvelduspäevadel ajavahemikul 8.00-18.00 ning panga algatatud makseid ajavahemikul 8.00-19.00.

Joonis 1. EP RTGSi tööaeg ja toimimine

Süsteemi liikmed on pangad ja AS Eesti Väärtpaberikeskus

EP RTGSiga võivad liituda kõik Euroopa Majanduspiirkonnas (sh Eesti Vabariigis) asutatud ja pädeva ametiasutuse järelevalve all olevad krediidiasutused. Liitumiseks peab liikmelisust taotleval krediidiasutusel olema täidetud Eesti Panga poolt RTGSis osalemiseks määratud tingimused, sõlmitud Eesti Pangaga leping ning avatud konto Eesti Pangas.

Seisuga 1. juuni 2008 oli EP RTGSil 13 liiget: AS Hansapank, AS SEB Pank, AS Sampo Pank, AS Eesti Krediidipank, Tallinna Äripanga AS, Marfin Pank Eesti AS, Nordea Pank Finland Plc Eesti filiaal, Parex Banka Eesti filiaal, AS UniCredit Bank Eesti filiaal, Svenska Handelsbanken AB Eesti Filiaal, Bank DnB Nord A/S Eesti filiaal, Eesti Pank ja AS Eesti Väärtpaberikeskus.

Maksete arveldamise põhimõtted EP RTGSis

EP RTGS vahendusel arveldatakse järgmisi süsteemiliikmete (osalejate) vahelisi makseid:
    maksed oma kontolt teise osaleja kontole;
    netosüsteemide netoarveldused.

EP RTGS töötleb kõiki maksejuhiseid ühekaupa. EP RTGSi on võimalik makseid 10 pangapäeva ette saata. Süsteemiliikme poolt Eesti Pangale esitatud makse arveldatakse maksejuhises määratud väärtuspäeval esimesel võimalusel. Maksejuhise arveldamisel arvestatakse esmalt maksejuhise prioriteeti ja seejärel maksejuhise vastuvõtmise järjekorda.

Süsteemiliikme poolt edastatud maksejuhisele tehakse kõigepealt tehniline kontroll, mille käigus kontrollitakse maksejuhise formaadi õigsust. Kui maksejuhis on tehnilise kontrolli edukalt läbinud, siis tehakse maksejuhisele finantskontroll. Selle käigus kontrollitakse, kas süsteemiliikme kontol Eesti Pangas on piisav rahasumma maksejuhise täitmiseks. Kui makse arveldamiseks piisavalt raha ei ole, siis arvatakse makse maksejärjekorda.

EP RTGS arveldab maksed viivitamatult pärast seda, kui vastavad maksejuhised on läbinud finantskontrolli. Makse arveldatakse, debiteerides vastavalt maksejuhise saatnud süsteemiliikme kontot Eesti Pangas ja krediteerides vastuvõtva süsteemiliikme kontot Eesti Pangas.

Makse arveldamise hetk on ajahetk, mil EP RTGS debiteerib saatva süsteemi liikme kontot maksejuhise summa ulatuses. Sellest hetkest on makse saatva süsteemi liikme suhtes lõplik. Maksejuhise kohane makse on vastuvõtva süsteemi liikme suhtes lõplik alates hetkest, mil tema kontot krediteeritakse selle maksejuhise summa ulatuses.

Süsteem suletakse 19.00. Kõik järjekorras olevad sama päeva kliendimaksed lükatakse nende arveldusperioodi lõppedes (18:00) tagasi ning pankade algatatud järjekorras olevad maksejuhised lükatakse süsteemi sulgemisel tagasi.

EP RTGS on turvaline maksekanal nii pankadele kui pangaklientidele

Eesti Panga hallatav EP RTGS ei tekita krediidiriski, sest süsteemis arveldatakse makseid siis ja ainult siis, kui maksjast süsteemiliikmel on kontol piisavalt raha makse arveldamiseks. Makse saajat teavitatakse aga alles siis, kui saaja kontot on juba krediteeritud.

Võimalike likviidsusprobleemide vähendamiseks on krediidiasutusel EP RTGSis maksete arveldamiseks lubatud kasutada kogu oma Eesti Panga kontol hoitavat raha, mida hoiustatakse kohustusliku reservinõude täitmiseks. Suhteliselt suure kohustusliku reservinõude tulemusena maksete arveldamisel EP RTGSis likviidsusprobleeme peaaegu ei esine. Kui aga tõesti juhtub, et mõnel krediidiasutusel ei ole kontol piisavalt raha, saab ta puuduoleva summa laenata krediidiasutuste vaheliselt rahaturult, müüa Eesti Pangale välisvaluutat või Eesti Panga poolt seatavatele nõuetele vastavat välisvara või küsida selle tagatisel Eesti Pangalt päevasisest likviidsuslaenu.

Tegevusmaht

EP RTGSi vahendusel arveldati 2007. a keskmiselt 310 makset päevas koguväärtusega 5,1 mld. krooni. Piiriülesed TARGETi vahendusel tehtud maksed moodustavad EP RTGSi maksete arvust 30% (70 tehingut päevas) ja käibest 2% (99 mln krooni).

Joonis 2. RTGSis arveldatud maksete käive ja arv

Hinnad

Tasud maksete eest määrab Eesti Pank.

EP RTGSis osalemise üks eeltingimusi on konto avamine Eesti Pangas. Tasu Eesti Pangas arvelduskonto avamise eest on 100 000 krooni. Eraldi tasu EP RTGSiga liitumise eest ei ole.

Tasu iga arveldatud makse eest on 9,39 krooni. Tasu iga maksejuhise tagasivõtmise eest on 93,88 krooni.

EP RTGS juriidiline raamistik

EP RTGSi statistika