2004. aastal jätkusid eelnevatel aastatel kujunenud trendid. Vähenes sularahas algatatud maksete arv ja käive - sarnaselt eelmisele aastale moodustasid sularahamaksed 0,5% pankade vahendusel teostatud maksete arvust ja 0,1% käibest. See arengusuund vastab ka Eesti Panga 2004.-2006. aasta strateegilise arengukava eesmärkidele vähendada sularaha osatähtsust maksevahenduses ning soodustada tõhusamate makseviiside kasutamist.

Rahatähed ringluses

Ringluses olevate pangatähtede ja müntide arvuline struktuur

2004. aasta 31. detsembri seisuga oli sularaha ringluses 8895,1 miljonit krooni. Ringluses olevast sularahast 1180,9 miljonit krooni ehk 13,3% oli Eestis tegutsevate krediidiasutuste ja hoiu-laenuühistute kassades ning 7714,2 miljonit krooni ehk 86,7% majanduskäibes väljaspool krediidiasutusi ja hoiulaenuühistuid.

Võrreldes 2003. aastaga, mil ringluses oleva sularaha summa kasvas 2,6%, oli 2004. aastal kasv oluliselt kiirem, ulatudes 6,4%ni. Kiire kasv tulenes eelkõige 500krooniste pangatähtede arvu suurenemisest. Nagu 2003. nii ka 2004. aastal muutus ringluses oleva sularaha struktuur vähe. Vähesel määral suurenes kõigi pangatähtede kogus, välja arvatud 50kroonised, mille järele on suhteliselt väike nõudlus, ning ühekroonised, mille ringlusselaskmise on Eesti Pank lõpetanud. 500- ja 100krooniste arvele langeb juba ligi 96% ringluses olevate pangatähtede summast.

Ringluses olevate käibemüntide arv ületas 326 miljoni piiri, mis tähendab, et iga Eesti elaniku kohta on ringluses veidi üle 240 mündi.

Ühe ringluses oleva pangatähe keskmine väärtus muutus aastaga vähe - aastaga suurenes see 2,1 krooni võrra ja moodustas aasta lõpuks 132,5 krooni. Ringluses oleva keskmise käibemündi väärtus oli 31,4 senti ehk 0,7 senti suurem kui 2003. aastal. See on tingitud ühekrooniste müntide arvu suurenemisest ringluses.

Sularaha ringlus

2004. aastal väljastati Eesti Pangast krediidiasutustele 8881,7 miljonit krooni ning Eesti Panka tagastati 8306,0 miljonit krooni. Koguseliselt väljastati 93,7 miljonit pangatähte ja 26,1 miljonit münti. Tagastati 90,5 miljonit pangatähte ja 0,7 miljonit münti.

2004. aastal suurenes sularahakäive Eesti Panga ja krediidiasutuste vahel kõigi pangatähtede osas, välja arvatud ühekroonised pangatähed, mille emiteerimine on lõpetatud, ja 500kroonised pangatähed, mida väljastati küll 2003. aastaga võrreldes rohkem, kuid tagastati vähem.

Kõik Eesti Panka tagastatud pangatähed sorteeritakse. Käibekõlbmatuks muutunud pangatähed hävitatakse, ringluskõlblikud suunatakse tagasi ringlusse. 2004. aastal kõrvaldati ringlusest 6,0 miljonit pangatähte kogusummas 832,6 miljonit krooni.