FAKTE JA SÜNDMUSI EESTI PANGA NING EESTI RAHANDUSE AJALOOST

1918 Maapäev otsustas emiteerida riigi 5%lisi lühiajalisi võlakohustusi 30 mln. marga suuruses summas, millega seadustas marga Eesti Vabariigi rahaühikuna. Ajutine Valitsus andis rahandusministeeriumile õiguse emiteerida riigikassatähti.
1919 Ajutise Valitsuse otsusega asutati Eesti Pank ja kinnitati panga põhikiri. Panga põhikapitaliks assigneeriti riigikassast 10 miljonit marka. Pearaamatust kanti läbi põhikapital, võeti vastu esimene summa jooksvale kontole ning Eesti Pank alustas regulaarset tegevust.
1921 Eesti Pank alustas pangatähtede emiteerimist. Pangast kujunes valitsuse kontrollile alluv, riigi raha- ja krediidikorraldamise funktsioone täitev, laostunud majandust pikaajaliste investeerimislaenudega krediteeriv riigipank, kes samal ajal oli ka Eesti suurim kommertspank.
1924 Laenude valoriseerimiseks seadustati uus arvestuslik rahaühik - Eesti kuldkroon - kullasisaldusega 0,403226 gr. puhast kulda. Kroon võrdsustati 100 Eesti margaga.
Rahvasteliidu rahanduskomisjon andis Eestile üle asjakohaste ettepanekute paketi raha- ja keskpanga reformi teostamiseks.
1926 Genfis kirjutati alla Eesti rahareformikava lõplikule protokollile.
1927 Eesti Pank reformiti iseseisvaks, piiratud funktsioonidega emissioonikeskpangaks ning tegelikuks aktsiapangaks. Keskpangale anti üle ka Riigikassa kulla- ja välisrahatagavarad ning riigi välislaenust miljon Inglise naela. Panga põhikapitali suurendati (2,5 mln. kroonilt) viie miljoni kroonini. Panga pikaajalised halvad laenud kanti üle selleksasutatud Pikalaenu Panka.
1928 Rahareformiga rajati Eestisse ajakohane rahasüsteem. Seadustati Eesti kroon: 1 kroon = 100 senti. Kroon (0,403226 gr. kulda) võrdsustati ühe Rootsi krooniga.
1933 Eesti kroon devalveeriti 35%. Kroon seoti Inglise naela kursiga 1 GBP = 18,35 EKR. See suhe säilus praktiliselt stabiilsena kuni iseseisvusaja lõpuni.
1940 Eesti Pank natsionaliseeriti ja reorganiseeriti NSVL Riigipanga Eesti vabariiklikuks kontoriks. Kroonid ja kroonihoiused vahetati rubladeks kursiga 1 kroon = 1,25 rbl.
1941 Eesti Panga tegevus ja nimi taastati formaalselt. Sisuliselt oli tegu Saksa okupatsioonivõimude kontrolli all okupatsiooniraha käivet korraldava ning omavalitsus- ja muid asutusi teenindava pangaga.
1943 Eesti Pank reorganiseeriti Riias asuva Gemeinschaftsbank Ostlandi allasutuseks Gemeinschaftsbank Estland. Omavalitsuse finantsoperatsioone ja sularahaemissioone korraldas Eesti Panga baasil moodustatud finantspeakassa.
*** 
26. september 1987 Ajalehes "Edasi" avaldati Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma artikkel "Eesti NSV isemajandamise alused", mis esimest korda nägi ette Eesti oma raha kasutuselevõtu.
18. mai 1989 Võeti vastu seadus "Eesti NSV isemajandamise alused".
20. november 1989 Valitsuse otsusega moodustati komisjon Eesti raha- ja pangasüsteemi ning oma rahale ülemineku ja raha konverteeritavaks muutmise konkreetsete programmide väljatöötamiseks.
7. detsember 1989 Valitsus kuulutas välja Eesti paberraha kujundamise avaliku konkursi.
15. detsember 1989 Võeti vastu otsus Eesti Panga loomise kohta 1. jaanuarist 1990.
28. detsember 1989 Võeti vastu Eesti Vabariigi pangaseadus, mis nägi ette Eesti Panga tegutsemise iseseisva emissioonipangana. Eesti Panga presidendiks nimetati Rein Otsason.
22. jaanuar 1990 Kinnitati Eesti Panga Nõukogu esimene koosseis.
24. jaanuar 1990 Eesti krooni kavandite žürii tegi ettepaneku eskiiside väljatöötamiseks Vladimir Taigerile, Rihet-Urmas Ploomipuule ja Mari Käbinile.
15. märts 1990 Kinnitati Eesti Panga põhikiri ja põhikirjafond.
12. aprill 1990 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium võttis vastu otsuse üleminekuks oma rahale 24. detsembriks 1991.
12. aprill 1990 Valitsus kandis Eesti Panga arvele põhikirjafondiks 10 miljonit rubla.
15. mai 1990 Eesti Panga nõukogu kinnitas kommertspankade moodustamise korra.
15. november 1990 Valmisid Eesti Panga (R. Otsasoni juhtimisel) ja Valitsuse (Bo Kraghi juhtimisel) oma rahale ülemineku kontseptsioonid.
27. märts 1991 Eesti Vabariigi seadusega moodustati Rahareformi Komitee eesotsas Valisuse esimehe Edgar Savisaarega.
10. mai 1991 Sõlmiti leping 5-500krooniste rahatähtede trükkimiseks firmas Thomas De La Rue & Co Ltd.
5. juuni 1991 Siim Kallas nimetati Rahareformi Komitee liikmeks.
23. september 1991 Siim Kallas nimetati Eesti Panga presidendiks.
24. oktoober 1991 Võeti vastu otsus ühendada 1. jaanuarist 1992 Eesti Pangaga NSVL Riigipanga Eesti Vabariiklik Kontor ning Eesti Vabariiklik Inkassatsiooni Valitsus.
9. detsember 1991 Kirjutati alla Rahareformi Komitee esimene otsus nr. 011 (rahareformi ettevalmistamisest ja läbiviimisest).
19. detsember 1991 EV Ülemnõukogu tunnistas 1. jaanuaril 1990 taastatud Eesti Panga 1919. a. asutatud Eesti Panga õigusjärglaseks.
8. jaanuar 1992 Eesti Pank hakkas noteerima käiberubla.
30. jaanuar 1992 Tiit Vähi nimetati peaministriks ja Rahareformi Komitee uueks esimeheks.
12. veebruar 1992 Rudolf Jalakas nimetati Rahareformi Komitee sõltumatust teadlasest liikmeks.
20. märts 1992 Moodustati Rahareformi Komitee büroo, mille juhatajaks nimetati Eesti Panga asepresident Enn Teimann.
8. aprill 1992 Saabusid kohale esimesed firma Thomas de la Rue & Co Ltd poolt trükitud kroonid.
8. mai 1992 Eesti kroon otsustatakse siduda Saksa margaga.
25. mai 1992 Eesti võeti Rahvusvahelise Valuutafondi liikmeks.
11. juuni 1992 Ardo Hansson nimetati Rahareformi Komitee asendusliikmeks (R. Jalaka asemel).
15. juuni 1992 Taastati Eesti Vabariigi liikmestaatus Rahvusvahelises Arvelduspangas.
17. juuni 1992 Rahareformi Komitee võttis vastu dekreedi nr. 030, millega määrati rahareformi läbiviimise kuupäevaks 20. juuni 1992.
19. juuni 1992 Kell 21.00 kuulutati välja rahareform.
20. juuni 1992 Hakkasid kehtima välisvaluutaseadus, rahaseadus ja seadus Eesti krooni tagamise kohta. Eesti Vabariigi ainukeseks seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. Eesti krooni ametlikuks kursiks Saksa marga suhtes kinnitatakse 8 EEK = 1 DEM.
23. juuni 1992 Eesti astus Maailmapanga liikmeks.
1. juuli 1992 Tegevuse lõpetas Rahareformi Komitee büroo.
29. juuli 1992 Lasti käibele rahareformile ja Barcelona olümpiamängudest osavõtule pühendatud 10kroonise nimiväärtusega hõbedast meenemündid.
17. november 1992 Kuulutati välja moratoorium Tartu Kommertspangale, Põhja-Eesti Aktsiapangale ja Balti Ühispangale.
1. detsember 1992 Soome Pank hakkas noteerima Eesti krooni.
4. detsember 1992 Rahareformi Komitee tegi otsuse rahareformi käigus kroonide vastu vahetatud rublade müümise kohta.
18. detsember 1992 Tühistati Tartu Kommertspanga tegevuslitsents ja määrati pank sundlikvideerimisele.
20. jaanuar 1993 Moodustati VEB-Fond, kuhu koondati Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Balti Ühispanga nõuded endises NSVL Välismajanduspangas külmutatud kontode vastu.
18. veebruar 1993 Tühistati Balti Ühispanga tegevuslitsents.
19. märts 1993 Emiteeriti rahareformile pühendatud 100kroonise nimiväärtusega hõbedast meenemünt.
18. mai 1993 Võeti vastu Eesti Panga seadus.
19. mai 1993 Eesti Pank emiteeris 5kroonise käibemündi.
6. detsember 1993 Eesti Pank ja viis kommertspanka ühinesid ülemaailmse pangandus- ja infoedastussüsteemiga SWIFT.
23. märts 1994 Tunnistati kehtetuks välisvaluutaseadus.
16. detsember 1994 Võeti vastu Krediidiasutuste seadus.
27. aprill 1995 Vahur Kraft nimetati Eesti Panga presidendiks.
29. juuni 1995 Lõppesid Rahareformi Komitee volitused.
8. mai 1996 Eesti Pank emiteeris kaasaegsete olümpiamängude 100. aastapäevale pühendatud 100kroonise nimiväärtusega hõbedast meenemündi.
12. juuni 1997 avati esmakordselt panga ajaloos Eesti Panga muuseum.
20. juuni 1997 Tähistati Eesti krooni 5. aastapäeva teaduskonverentsiga.
11. september 1997 Reitinguagentuur Moody's andis Eestile krediidireitingu Baa 1 ja IBCA reitingu BBB.
11. detsember 1997 Eesti Panga tellimusel andis reitinguagentuur Standard & Poor's Eestile esimesed krediidireitingud. Välisvaluuta krediidireitingu BBB+, kohaliku valuuta krediidireitingu A- ning välisvaluuta ja kohaliku valuuta lühiajalise reitingu A-2.
23. veebruar 1998 Eesti Pank emiteeris Eesti Vabariigi 80. aastapäevale pühendatud 10kroonise ja 100kroonise nimiväärtusega hõbedast meenemündid ning 500kroonise nimiväärtusega kullast meenemündi.
15. aprill 1998 Võeti vastu Hoiuste Tagamise Fondi seadus.
25. november 1998 Võeti vastu rahapesu tõkestamise seadus.
31. detsember 1998 Euroopa Rahaliit võttis arveldusühikuna kasutusele euro. Eesti Panga presidendi määrusega kehtestati Eesti krooni fikseeritud kursiks euro suhtes 1 EUR=15,6466.
26. märts 1999 Eesti Pank lasi käibele Eesti Panga 80. aastapäevale ja Euroopa ühisraha euro kasutuselevõtule pühendatud 15,65kroonise nimiväärtusega kullast meenemündi.
3. mai 1999 Toimus Eesti Panga 80. aastapäevale pühendatud teaduskonverents "Keskpanga roll majanduses".
1. juuli 1999 Eesti Pank emiteeris Eesti üldlaulupidude 130. aastapäevale pühendatud 1kroonise meenemündi.
16. september 1999 Eesti Pank avas Kuressaares koolitus- ja juhtimiskeskuse.
8. veebruar 2000 Eesti Vabariigi president Lennart Meri autasustas Eesti Panga nõunikku ja kauaaegset panga nõukogu liiget akadeemik Raimund Hagelbergi III klassi Riigivapi ordeniga.
7. juuni 2000 Vahur Kraft nimetati Eesti Panga presidendiks teiseks ametiajaks.
21. september 2000 Vahur Kraft valiti Hoiuste Tagamise Fondi nõukogu esimeheks.
23. veebruar 2001 Vabariigi President Lennart Meri autasustas Eesti Panga presidenti Vahur Krafti Eesti rahapoliitika stabiilsuse säilitamise eest Valgetähe II klassi ordeniga.
13. juuni 2001 Eesti Panga president Vahur Kraft, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman, Tallinna Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik ning Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo kirjutasid alla ühise tegutsemise lepingule, millega pandi alus Strateegiliste Algatuste Keskuse loomisele.
2. november 2001 Standard & Poor's tõstis Eesti riigireitingu tasemele A-, lühiajaliste välisvaluutakohustuste ja Eesti krooni reitingu tasemele A-2 ning Eesti krooni pikaajalise reitingu tasemele A-
17. detsember 2001 Finantsinspektsiooni nõukogu otsusega nimetati inspektsiooni juhatuse esimeheks Andres Trink.
1. jaanuar 2002 Eesti Panga juures alustas tööd autonoomne ja oma eelarvega Finantsinspektsioon.
18. jaanuar 2002 Eesti Pank ja krediidiasutused kirjutasid alla lepingutele Eesti Panga uute arveldussüsteemidega - keskpanga tähtajalise netoarveldussüsteemi DNSi (Designated Time Net Settlement System) ja reaalajalise brutoarveldussüsteemi RTGSiga (Real-Time Gross Settlement Systems) liitumiseks.
21. jaanuar 2002 Eesti Pank käivitas uue, rahvusvahelistele nõuetele vastava pankadevahelise arveldussüsteemi.
26. aprill 2002 Eesti Pank emiteeris Tartu Ülikoolile pühendatud 10kroonise nimiväärtusega hõbedast meenemündi.
10. juuni 2002 Eesti Pank lasi käibele Eesti krooni taaskehtestamise 10. aastapäevale pühendatud 100kroonise nimiväärtusega kullast meenemündi.
11. juuni 2002 Tallinnas toimus Eesti krooni taaskehtestamise 10. aastapäevale pühendatud rahvusvaheline teaduskonverents "Alternatiivsed vahetuskursirežiimid globaliseeruvas maailmas".
21. juuni 2002 Eesti Pank lasi täiendavalt käibele uue kujundusega 25kroonised pangatähed väljalaskeaastaga 2002
17. september 2002 Reitinguagentuur FitchRatings otsustas säilitada Eesti pikaajaliste välisvaluutakohustuste reitingu tasemel A-, Eesti krooni pikaajalise reitingu tasemel A+ ja lühiajaliste väliskohustuste reitingu tasemel F1.
7. oktoober 2002 Baseli Pangajärelevalve Komitee Kesk- ja Ida-Euroopa koostöögrupi aastakoosolekul Bratislavas valiti Eesti 2003. aastaks koostöögrupi eesistujamaaks.
12. november 2002 Reitinguagentuur Moody's tõstis Eesti pikaajaliste väliskohustuste reitingu tasemelt Baa1 tasemele A1.
12. detsember 2002 Euroopa Liidu tippkohtumisel Kopenhaagenis said ametliku liitumiskutse kümme kandidaatriiki: Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari.
13. detsember 2002 Eesti Panga sularaha- ja turvaosakond pälvis sularahavarude haldamise, käitlemise ja turvamise eest rahvusvahelise kvaliteedisertifikaadi ISO 9001:2000.
30. jaanuar 2003 Reitinguagentuur Standard & Poor's kinnitas Eesti riigireitingu endisel tasemel - A-/A-2.
24. veebruar 2003 Eesti Panga muuseumis tutvustati esimest Eestis vermitud kuldmünti, ilmselt 1560. aastal Liivimaa ordumeistri Gotthard Kettleri vermitud kuldnat.
1. märts 2003 Eesti Pank kuulutas välja Urmas Sepa teaduspreemia esimese konkursi.
30. mai 2003 Eesti Panga teaduspreemia pälvis Tartu Ülikooli doktorant Toomas Hinnosaar.
14. september 2003 Eestis toimunud rahvahääletusel pooldas 66,9% osalenuist ühinemist Euroopa Liiduga.
1. mai 2004 Eesti Pank sai Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmeks ja üheks Euroopa Keskpanga omanikuks.
3. mai 2004 Toimus Eesti Panga 85. aastapäevale ning Eesti Euroopa Liitu astumisele pühendatud konverents.
28. mai 2004 Eesti Panga teaduspreemia pälvis Tartu Ülikooli doktorant Jaanika Meriküll.
31. mai 2004 Eesti Pank emiteeris Eesti lipu 120. aastapäevaks 10kroonise nimiväärtusega hõbedast meenemündi.
18. juuni 2004 Eesti Pank kuulutas välja Eesti euromüntide rahvusliku külje kujunduskonkursi.
27. juuni 2004 Eesti sai vahetuskursimehhanismi ERM2 liikmeks. Eesti krooni keskkurss fikseeriti tasemel 1 euro = 15,6466 krooni.
5. juuli 2004 Eesti Pank emiteeris olümpiamängudele pühendatud 100kroonise nimiväärtusega kullast meenemündi.
4.-11. detsember 2004 Ekspertide žürii poolt välja valitud kümme Eesti euromündi kujundusvõistluse lõputööd osalesid telefonihääletusel.
15. detsember 2004 Eesti Pank avalikustas Eesti euromündi kujundusvõistluse tulemused. Võitis Lembit Lõhmus kavandiga, mis kujutab Eesti kontuuri ja sõna "Eesti". Töö sai telefonihääletusel 12 482 häält (kokku 45 453 häält).
27. jaanuar 2005 Vabariigi Valitsus moodustas eurole ülemineku ohjamiseks asjatundjate komisjoni, kuhu eri ametkondade esindajate seas arvati ka Eesti Panga asepresident Andres Sutt.
26. mai 2005 Eesti Panga teaduspreemia pälvis Tartu Ülikooli doktorant Ott-Siim Toomet.
6. juuni 2005 Lõppes kümme aastat Eesti Panka presidendina juhtinud Vahur Krafti ametiaeg.
7. juuni 2005 Eesti Panga uue presidendina astus ametisse Andres Lipstok.
21. juuli 2005 Reitinguagentuur Standard&Poor's tõstis Eesti riigireitingu väljavaate positiivseks. Pikaajaliste välisvaluuta kohustuste reiting kinnitati tasemel A ning lühiajaliste välisvaluutakohustuste reiting tasemel A-1.
3. oktoober 2005 Eesti Pank käivitas maksete liikuvuse kiirendamiseks uudse pankadevahelise tavamaksete arveldussüsteemi (ESTA).
19. oktoober 2005 Eesti Pank ja Politseiamet sõlmisid koostöölepingu ühistegevuse koordineerimiseks võltsitud sularaha leviku tõkestamisel ja euro sularaha jaotamise turvalisuse tagamisel.
19. detsember 2005 Eesti Panga president Andres Lipstok ja Soome Rahapaja tegevdirektor Raimo Makkonen allkirjastasid lepingu, mille alusel vermib Eesti euromündid Soome rahapaja.
15. jaanuar 2006 Ametist lahkus Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Andres Trink.
16. jaanuar 2006 Finantsinspektsiooni nõukogu otsusega nimetati inspektsiooni juhatuse esimeheks sai Raul Malmstein.
6. veebruar 2006 Eesti Pank emiteeris hõbedast 10kroonist Torino taliolümpiamängudele pühendatud meenemündi.
24. veebruar 2006 Vabariigi President Arnold Rüütel autasustas Eesti Vabariigi 88. aastapäeva puhul Eesti Panga nõukogu liiget Mart Opmanni Valgetähe III klassi ordeniga; iseseisvuspäeva ja Vabariigi taastamise 15. aastapäeva puhul: Eesti Panga presidenti Andres Lipstokki Riigivapi II klassi ordeniga, Eesti Panga nõukogu esimeest Mart Sõrgi Riigivapi III klassi ordeniga, panganõukogu nõunikku Ivi Proosi Riigivapi IV klassi ordeniga ja panganõukogu assistenti Ülle Rohtlat Riigivapi V klassi ordeniga.
28. veebruar 2006 Eesti Pank avas Eesti euroveebilehe (euro.eesti.ee).
9. märts 2006 Reitinguagentuur Moody's andis Eesti pikaajaliste välisvaluutakohustuste (ehk riigi-) reitingule positiivse väljavaate ning kinnitas senist reitingut A1.
21. märts 2006 Reitinguagentuur Fitch teatas, et Eesti riigireiting säilib tasemel A ning reitingu väljavaade on positiivne.
1. juuni 2006 Eesti Panga 2006. aasta teaduspreemia võitis Tartu Ülikooli doktorant Katrin Männik.
17. juuli 2006 Reitinguagentuur Standard & Poor's muutis Eesti riigireitingu väljavaate positiivsest stabiilseks.
31. august 2006 Reitinguagentuur Fitch Eesti muutis riigireitingu väljavaate positiivsest stabiilseks.
1. september 2006 Eesti Pank otsustas tõsta pankade kohustusliku reservi määra senise 13% asemel 15%le.
5. september 2006 "Estonia" teatri 100. aastapäevaks emiteeris Eesti Pank Tiiu Kirsipuu kujundatud hõbedase meenemündi nominaalväärtusega 100 krooni.
26. september 2006 Eesti muuseuminäituste IX festivalil tunnistati Eesti Panga muuseumi rändnäitus "Oma riik, oma raha: Eesti raha lugu" (koostaja I. Leimus, kujundaja T. Jürna) võitjana parimaks näituseks.
20. november 2006 Eesti Pank liitus Eurosüsteemi keskpankade arveldussüsteemiga TARGET.
28. november 2006 Eestis riigivisiidil viibinud Ühendriikide president George W. Bush andis Eesti Panga Iseseisvussaalis pressikonverentsi.
5. detsember 2006 Eesti Panga president Andres Lipstok, Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein ja rahandusminister Aivar Sõerd allkirjastasid kolmepoolse finantskriiside ohjamise koostööleppe.
18. detsember 2006 Eesti Panga president Andres Lipstok kirjutas koos Rootsi Riigipanga presidendi Stefan Ingvesi, Läti Panga presidendi Ilmars Rimsevicsi ja Leedu Panga asepresidendi Darius Petrauskasega alla finantskriiside ohjamise koostöölepingule.
3. jaanuar 2007 Eesti Pank laskis ringlusesse uuendatud turvamärkidega kahe- ja kümnekroonised rahatähed.
1. veebruar 2007 Standard & Poor's säilitas Eesti riigireitingu tasemel A ja selle väljavaate stabiilsena.
24. veebruar 2007 Eesti Vabariigi 89. aastapäeva puhul ja Eesti riigile osutatud teenete tunnustamiseks said Valgetähe IV klassi teenetemärgid rahvusvaheliste ja avalike suhete osakonna juhataja Tanel Ross ning sularaha ja turvaosakonna juhataja Rait Roosve.
23. mai 2007 Eesti Pank korraldas Eesti krooni taaskehtestamise 15. aastapäeva puhul teaduskonverentsi "Euroopa majanduse võimalused üleilmses konkurentsis". Pärast ettekandeid ja mõttevahetusi pidas Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas majandusprofessor Ragnar Nurkselt nime saanud loengusarja esimese loengu.
23. mai 2007 Eesti Panga teaduspreemia pälvis Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Aaro Hazak.
7. juuni 2007 Eesti Pank avaldas oma veebilehel eurole ülemineku ettevalmistuste hetkeseisu aruande. Kaks korda aastas hakatakse avaldama eurole ülemineku eri aspekte käsitlevaid ülevaateid.
12. juuni 2007 Eesti Panga muuseum tähistas kümneaastast tegevusjuubelit. Sel puhul ja Eesti krooni 15. aastapäeva tähistamiseks avati muuseumis näitus "15 aastat oma raha - Eesti krooni kavandid" ning Panga Iseseisvussaalis väljapanek muuseumi kümne aasta näitustest.
19. juuni 2007 Eesti Pank emiteeris Eesti krooni taaskehtestamise 15. aastapäevale pühendatud kullast kolmnurkse meenemündi.
2. juuli 2007 Reitinguagentuur Standard&Poor's muutis Eesti riigireitingu väljavaate stabiilsest negatiivseks.
6. juuli 2007 Reitinguagentuur Fitch jättis Eesti reitingu väljavaate stabiilseks.
12. september 2007 Reitinguagentuur Moody's korrigeeris Eesti riigireitingu väljavaadet, muutes selle positiivsest stabiilseks.
21. detsember 2007 Eesti Panga, Finantsinspektsiooni ja rahandusministeeriumi juhid allkirjastasid uuendatud koostöökokkuleppe, mille eesmärk on korraldada koostööd Eesti finantssüsteemi usaldusväärsuse ja stabiilsuse kindlustamisel ning finantsteenuste ja finantsturu alase regulatsiooni kohasuse tagamisel.
3. jaanuar 2008 Ilmus 2osaline eesti- ja ingliskeelne rahakataloog, mis hõlmab Eesti Vabariigis aastail 1918-1940 ja 1992-2008 käibele lastud rahatähti, käibe- ja meenemünte.
10. jaanuar 2008 Eesti Pank laskis ringlusse uue seeria 100kroonised pangatähed.
21. jaanuar 2008 Reitinguagentuur Standard & Poor's kinnitas Eesti riigireitingu endisel tasemel A.
22. veebruar 2008 Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamiseks emiteeris Eesti Pank 10kroonise nimiväärtusega hõbedast meenemündi (autor Heino Prunsvelt), 50kroonise nimiväärtusega kullast meenemündi (Jaano Ester) ja 100kroonise nimiväärtusega plaatinast meenemündi (Tiit Jürna).
24. veebruar 2008 Iseseisvuspäeva puhul ning Eesti riigile osutatud teenete ja panganduse edendamise eest said Eesti Panga asepresidendid Märten Ross ja Andres Sutt Valgetähe III klassi ordeni ning Eesti Panga nõukogu liige Jüri Sepp Valgetähe IV klassi ordeni.
20. märts 2008 Reitinguagentuur Fitch jättis Eesti reitingud ja nende väljavaated muutmata.
4. aprill 2008 Eesti Panga president Andres Lipstok ja rahandusminister Ivari Padar kirjutasid alla vastastikuse mõistmise Euroopa Liidu memorandumile, mis käsitleb Euroopa Liidu liikmesriikide keskpankade, rahandusministeeriumite ja finantsjärelevalveasutuste piiriülest koostööd finantsstabiilsuse säilitamiseks.
13. mai 2008 Riigikogu nimetas Jaan Sven Männiku Eesti Panga nõukogu esimeheks alates 13. juunist 2008.
19. mai 2008 Käivitati pankadevaheline piiriüleste euromaksete arveldussüsteem TARGET2-Eesti.
Eesti Panga teaduspreemia määrati Tartu Ülikooli doktorandile Kristjan-Olari Lepingule.
6. juuni 2008 Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamiseks laskis Eesti Pank käibele uue kujundusega ühekroonise käibemündi.
12. juuni 2008 Lõppes Mart Sõrgi ametiaeg Eesti Panga Nõukogu V koosseisu esimehena.
18. juuni 2008 Eesti Pank emiteeris Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud Vladimir Taigeri kujundatud kümnekroonise meenepangatähe.
26. juuni 2008 Eesti Pank laskis ringlusse uue seeria 25- ja 500kroonised pangatähed.
23. juuli 2008 Reitinguagentuur Standard&Poor's jättis Eesti reitingud muutmata.
24. juuli 2008 Pekingi suveolümpiamängude tähistamiseks emiteeris Eesti Pank Tiiu Kirsipuu kujundatud kümnekroonise nimiväärtusega hõbedast meenemündi.

Vt ka Eesti Pank 1919-1992