Enne 31.detsembrit 1996 ei eraldatud kliendigrupina mittetulundusühinguid.

Enne 31.detsembrit 2000 ei eraldatud keskvalitsuse eelarvevälistest fondidest riiklikke sotsiaalkindlustusfonde.

Muudatused krediidiasutuste bilansside koostamise juhendis alates 31.12.1999:

VARAD

1. Väärismetallid maailmaturgudel kaubeldavates ühikutes - varem näidati bilansikirjel "Sularaha", nüüd aga kirjel " Muu vara".

2. Üleöölaenud ja üleööhoiused (kui nõue teistele krediidiasutustele) - varem kajastati kõik koos arvelduslaenude all, nüüd näidatakse üleöölaenud arvelduslaenude ja üleööhoiused nõudmiseni hoiuste all.

3. Pöördrepotehingud näidati varem kirjel "Väärtpaberid"; uues bilansivormis kaotati väärtpaberite alakirje "Ost tagasimüügi kohustusega" ja pöördrepotehinguid käsitletakse sarnaselt laenuandmisele. Laenu tagatiseks olev väärtpaber kajastatakse müüja (laenusaaja) bilansis, vaatamata sellele, kas väärtpaberi omandiõigus läheb ostjale (laenuandjale) üle või mitte. Sarnane käsitlus kehtib ka väärtpaberite ostu/tagasimüügi ja väärtpaberite laenamise tehingute puhul.

4. Materiaalne põhivara - uue bilansijuhendi kohaselt kirjendatakse siin ka kapitalirendi tingimustel renditud materiaalse põhivara ja hoonestusõigus, kuid pandi realiseerimisel omandatud põhivara ei kuulu krediidiasutuse bilansis kajastamisele.

5. Dividendinõuded näidati varem kirjel "Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud", nüüd kuuluvad need kirje "Muu vara" koosseisu.

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL

6. Üleöölaenud ja üleööhoiused (kui võlgnevus teistele krediidiasutustele) - põhimõte sama, mis varade poolel.

7. Dividendivõlad - varem näidati kirjel "Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud", nüüd kuuluvad kirje "Muud kohustused" koosseisu.

8. Uues bilansivormis puudub kirje "Arveldused aktsionäridega" (kontrapassiva) - äriseadustikku on muudetud ja äriregistris aktsiakapitali suurendamise kande tegemise hetkeks peab aktsiakapital olema juba täielikult sisse makstud.

Muudatused krediidiasutuste bilansside koostamise juhendis alates 31.01.2004
1. Tuletisväärtpaberid - varem näidati kirjetel "Muu vara"/"Muud kohustused". Alates 31.01.2004 kajastatakse tuletisväärtpaberid eraldi kirjena (bilansikirjete "Väärtpaberid" ja "Väärtpaberikohustused" all).
2. Kinnisvarainvesteeringud - varem näidati kirjel "Muu vara".

Muudatused bilansikirjetes alates 31.01.2006:
Lisatud "Laenude ümberhindluse" kirjel näidatakse enne 1. jaanuari 2006. a väljaantud laenude ümberhindlus, mis tuleneb sisemise intressimääraga amortiseeritud soetusmaksumuse meetodi (põhineb IAS 39-l - International Accounting Standard) kasutuselevõtmisest laenude mõõtmisel. Laenud, mis on välja antud pärast 1. jaanuari 2006. a, näidatakse bilansirühma "Nõuded klientidele" vastavatel kirjetel, mõõdetuna sisemise intressimääraga amortiseeritud soetusmaksumuse meetodil. Krediidiasutused kes ei kasuta laenude amortiseerimisel sisemist intressimäära, näitavad jätkuvalt väljaantud laenusid lepingulises väärtuses.

Laenuportfell - samastatud bilansikirjega "Nõuded klientidele", kuigi nimetatud summa sisaldab ka hoiuseid finantseerimisasutustes.

Väärtpaberikohustused - kuni 31.12.2003 kajastusid väärtpaberikohustuste all ainult väljaantud võlakirjad. Alates 31.01.2004 kuuluvad kirje koosseisu lisaks tuletisväärtpaberid ja muud väärtpaberikohustused.

Mõiste omakapital ei ole sama, mis omavahendid. Viimane leitakse usaldatavusnormatiivide arvutamise juhendi järgi (Eesti Panga presidendi 29.detsembri 2006 määrus nr. 13).

Omavahendid koosnevad esimese, teise ja kolmanda taseme omavahenditest. Esimese taseme omavahendid : sissemakstud aktsia- või osakapital, üldine pangandusreserv, muud reservid, eelmiste aastate jaotamata kasum/kahjum, jooksva aruandeperioodi auditeeritud kasum, omaaktsiad (miinusega), immateriaalne põhivara (miinusega), jooksva aruandeperioodi kahjum (miinusega).
Teise taseme omavahendid: allutatud laenud, kumulatiivsed eelisaktsiad ja muud sarnased kohustused ning muud kapitaliiseloomuga kirjed, millest on maha arvatud aktsiad ja osakud teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes.
Kolmanda taseme omavahendid: omavahendid kauplemisportfelli tururiski katmiseks (allutatud laenud ja muud sarnased kohustused).

Alates 31. detsembrist 1999 loobuti vajaduse minetanud omakapitali kirjest "Arveldused aktsionäridega".

Kliendigruppideks klassifitseerimisel hõlmab kirje "äriühingud" riigi- ja kohaliku omavalitsuse äriühinguid ja muid äriühinguid; kirje "eraisikud" eraisikuid ning mittetulundusühinguid.

Valuutalaenudena käsitletakse ka laene, mis on välja antud rahvuslikus valuutas, kuid mille tagasimaksmine on seotud mingi kindla välisvaluuta (nt CHF) kursiga.

Laenude käivete hulgas ei kajastu arvelduskrediidi andmed.

Lühiajalised laenud -laenud tähtajaga alla 1 aasta.
Pikaajalised laenud - laenud tähtajaga üle 1 aasta.
Aluseks on lepingulised tähtajad.

Jaotuse aluseks on Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator.

Esimese järjekoha hüpoteek - kinnisasja koormav hüpoteek, mis on kinnistusraamatusse kandmisel saanud esimese järjekoha.
Muu hüpoteek - hüpoteek, mis ei ole kinnistusraamatusse kandmisel saanud esimest järjekohta.
Väärtpaber - väärtpaberi pant ja ostu-tagasimüügikohustusega tehingu puhul tehingu objektiks olev väärtpaber.
Ehitise pant - vallasvara pant, on notariaalselt tõestatud ja registreeritud asukohajärgses riiklikus hooneregistris või enne asjaõigusseaduse rakendamise seaduse jõustumist kehtinud seadusandluse alusel ehitist koormav pant.
Muu vallasasja pant - asjaõigusseadusega lubatud vallasasja pant, mis ei ole ehitis ega väärtpaber.

Sihtotstarbelise laenuna käsitletakse laenu, mis antakse välja sihtotstarbelise ressursi arvelt. Sellise laenu ja laenu allikaks oleva ressursi intresside marginaal on piiratud.

Eluasemelaenude hulgas kajastuvad ka kinnisvara-, üürimis- ja äriteeninduses tegutsevaile füüsilisest isikust ettevõtjaile antud laenud.

Alates 31.detsembrist 1999 ei hõlma väärtpaberite aruandlus pöördrepotehingute käigus omandatud väärtpabereid (pöördrepotehingud kajastatakse sarnaselt laenudele).
Tuletisväärtpaberite andmed saadaval alates 1. jaanuarist 2004.

Muude hoiuste alla kuuluvad tabelites kõik tähtajalise iseloomuga hoiused (s.o tähtajalised, säästu- ja muud hoiused).

Lühiajalised hoiused - hoiused tähtajaga alla 1 aasta.
Pikaajalised hoiused - hoiused tähtajaga üle 1 aasta.
Aluseks on lepingulised tähtajad.

Alates 1.aprillist 1997.a. on võimalik intresse varasemast täpsemalt arvutada. Kui varem oli kaalutud keskmise intressimäära arvutamisel aluseks vahemik 5 protsendipunkti, siis nüüd arvutatakse keskmist intressi 0,1 protsendipunktise täpsusega. Laenude intresside arvutamisel ei kaasata arvestusse arvelduslaene ega laene, mis on väljastatud 0-intressiga.

Tähtajaliste hoiuste intresside arvutusbaasi kuuluvad ka säästuhoiused.

Alates oktoobrist 2005 sisaldab laenude intressimäärastatistika ka Balti Investeeringute Grupi panga (BIG) andmeid (varem laenuettevõttena tegutsenud BIGil on krediidiasutuse tegevusluba alates 2005. a. 28. septembrist).

Seoses euro kasutuselevõtuga 1. jaanuarist 2011 lõpetas Eesti Pank pankadevahelise rahaturu laenu- ja hoiuseintresside Talibor ja Talibid avaldamise alates 30. detsembrist 2010.

Talibori ja Talibidi noteerimist alustas Eesti Pank 10. jaanuaril 1996. a.
Alates 1999. a 8. veebruarist fikseeriti Talibori ja Talibidi iga päev, enne seda aga kord nädalas.
Muudeti ka noteeritavaid perioode: ajavahemikul
10.01.1996 - 26.08.1998 olid need 1 nädal, 1 kuu ja 3 kuud;
2.09.1998 - 3.02.1999 - 1 kuu, 3 kuud ja 6 kuud;
8.02.1999 - 29.06.2007 - 1 kuu, 2 kuud, 3 kuud, 6 kuud, 9 kuud ja 12 kuud ning
alates 2.07.2007 - üleöö, 1 kuu, 2 kuud, 3 kuud, 6 kuud, 9 kuud ja 12 kuud.

Seoses euro kasutuselevõtuga 1. jaanuarist 2011 lõpetas Eesti Pank pankadevahelise rahaturu laenu- ja hoiuseintresside Talibor ja Talibid avaldamise alates 30. detsembrist 2010.

TALIBOR - Tallinn Interbank Offered Rate
TALIBID - Tallinn Interbank Bid Rate
Keskmised intressid, mida arvutati noteerivate pankade noteeritavate perioodide pankadevaheliste laenu- ja hoiuseintresside põhjal.
Alates 8.veebruarist 1999 olid noteeritavad perioodid 1 kuu, 2 kuud, 3 kuud, 6 kuud, 9 kuud ja 12 kuud, fikseeringud määras Eesti Pank kindlaks igal äripäeval kell 11.00. Noteerivad pangad olid Hansapank, Eesti Ühispank, Sampo Pank, Nordea Bank Plc. ja Svenska Handelsbanken. Varem toimus fikseering kord nädalas, väiksem oli ka noteeritavate perioodide arv ja noteerivate pankade hulk.

Kasumiaruanne esitatakse kvartaalselt ja on kumulatiivne, st jooksva aasta 3, 6, 9 ja 12 kuu kohta.

Kapitali adekvaatsus

Kapitali adekvaatsuse miinimummäär on alates 1. oktoobrist 1997 10% (varem 8%). Alates 1. juulist 1997 tõusis omavalitsuste riskikaal 100%-le (varem 50%). Alates 1.juulist 1998 võetakse kapitali adekvaatsuse arvestamisel lisaks krediidi- ja välisvaluutariskile täiendavalt arvesse kauplemisportfelli intressipositsiooni-, aktsiapositsiooni- ja ülekanderiski. Sellele lisandub täiendav kapitalinõue riskide kontsentratsiooni piirmäära ületanud kliendi võlakohustustelt.

Omavahendid

Omavahendid koosnevad esimese, teise ja kolmanda taseme omavahenditest.
Esimese taseme omavahendid (Tase 1): sissemakstud aktsia- või osakapital, üldine pangandusreserv, muud reservid, eelmiste aastate jaotamata kasum/kahjum, jooksva aruandeperioodi auditeeritud kasum, omaaktsiad (miinusega), immateriaalne põhivara (miinusega), jooksva aruandeperioodi kahjum (miinusega).
Teise taseme omavahendid (Tase 2): allutatud laenud, kumulatiivsed eelisaktsiad ja muud sarnased kohustused ning muud kapitaliiseloomuga kirjed, millest on maha arvatud aktsiad ja osakud teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes.
Netoomavahenditele on Eesti Panga poolt kehtestatud piirmäär (alates 1. jaanuarist 1997 - 60,0 mln krooni, alates 1. jaanuarist 1998 - 75,0 mln krooni).
Kapitali adekvaatsuse arvutamisel arvatakse netoomavahenditest täiendavalt maha võlakohustuste see osa, mis ületab riskikontsentratsiooni aruandes ettenähtud piiranguid ning investeerimispiiranguid ületavad summad ning lisatakse kolmanda taseme omavahendid: omavahendid kauplemisportfelli tururiski katmiseks (allutatud laenud ja muud sarnased kohustused).

Alates 1.juulist 2002 muutus kapitalinõude arvutamine valuutariski katmiseks. Kapitalinõue välisvaluutariski katmiseks arvutatakse vaid siis kui kogu VVANP ületab 2% krediidiasutuse neto-omavahenditest, sellisel juhul on kapitalinõue välisvaluutariski katmiseks 10% kogu VVANP-st.

Alatest 1. juulist 2005 muudeti välivaluutariski piirmäära arvutamist selliselt, et piirmäära arvutusest jäid välja ERM2-ga ühinenud valuutad.

Alates 1. märtsist 2006 on residentidele välja antud eluasemelaenude riskikaal 100%.

1. jaanuarist 2007 kehtib uus EL-i direktiivide EC/2006/48 ning EC/2006/49 tuginev krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivide rakendamise ja arvutamise kord. Kuna 2007. aasta näol on tegemist üleminekuperioodiga, võib kuni 2007. aasta 31. detsembrini krediidiasutus krediidiasutuste seaduse § 141¹ määratud korras ja tingimustel rakendada riskiga kaalutud varade arvutamisel Eesti Panga presidendi 2. juuli 2002. a määrust nr 12 "Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid" (RTL 2002, 80, 1236; 2003, 3, 36; 39, 577; 2004, 41, 694; 2005, 22, 309; 49, 689; 2006, 14, 228).

1. jaanuarist 2007 ei kehti enam välisvaluuta piirmäära usaldatavusnormatiiv.

Ajavahemikul 1. jaanuar 2008 - 31. detsember 2008 oli eluasemelaenude riskikaal 60%.

Alates 1. jaanuarist 2009 on eluasemelaenude riskikaal 35%.

2008. aasta III kvartalis hakkas AS SEB Pank krediidi- ja tegevusriskide haldamiseks ja kapitalinõuete hindamiseks kasutama sisereitingutel põhinevat meetodit (IRB-meetod) ning operatsiooniriski kapitalinõude arvutamisel täiustatud mõõtmismudelitel tuginevat meetodit (AMA-meetod).

2009. aasta I kvartalis hakkas Swedbank AS kasutama krediidiriski haldamiseks ja kapitalinõuete hindamiseks sisereitingutel põhinevat meetodit (IRB-meetod).

Alates 1.juulist 1998 likviidsusnormatiiv varasemal kujul enam ei kehti. Krediidiasutus peab oma likviidsust jälgima rahavoogude alusel.

Tabelites kasutatavate valuutade lühendeid:

ATS	- Austria šilling
AUD	- Austraalia dollar
BEF	- Belgia frank
BYB	- Valgevene rubla
CAD	- Kanada dollar
CHF	- Šveitsi frank
DEM	- Saksa mark
DKK	- Taani kroon
EUR	- Euroopa Liidu euro
FIM	- Soome mark
FRF	- Prantsuse frank
GBP	- Suurbritannia naelsterling
GRD	- Kreeka drahm
IEP	- Iiri nael
ITL	- Itaalia liir
JPY	- Jaapani jeen
LTL	- Läti latt
LVL	- Leedu litt
NLG	- Hollandi kulden
NOK	- Norra kroon
PLN	- Poola zlott
RUR	- Venemaa rubla
SEK	- Rootsi kroon
UAH	- Ukraina grivna
USD	- Ameerika Ühendriikide dollar

Avatud netovaluutapositsioon saadakse, kui bilansilisele netovaluutapositsioonile liidetakse forward-, futuur- ja muude bilansiväliste tehingute netovaluutapositsioon ning optsioonide deltakoefitsientide vahe.
Üksikute valuutade avatud netopositsioonidele on kehtestatud järgmised piirangud: B-tsooni riikide valuutad - 5%, A-tsooni riikide valuutad - 15%, Läti latt ja Leedu litt - 10% (kuni 30.04.2004).

Vahetustehingud näidatakse eraldi alates 31.08.1999 (varem kajastusid need muude bilansiväliste tehingute all).

Rahaagregaadid koosnevad rahaloomeasutuste rahalise iseloomuga kohustustest teiste residentsete institutsionaalsete sektorite ees, v.a keskvalitsus.
M1: sularaha majanduses (emiteeritud sularaha, millest on eraldatud krediidiasutuste ning hoiu-laenuühistute sularaha kassajääk) + residentide nõudmiseni hoiused rahaloomeasutustes.
M2: M1 + residentide alla 2 aastase tähtajaga hoiused ning kuni kolme kuulise etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused rahaloomeasutustes.
M3: M2 + residentsete rahaturufondide osakud, repo-tehingud ning alla 2 aastase tähtajaga emiteeritud võlakirjad.
Krediidiagregaadid - rahaloomeasutuste poolt residentidele antud laenud ning rahaloomeasutuste omanduses olevad residentide poolt emiteeritud väärtpaberid.

Eesti Panga uued arveldussüsteemid (DNS ja RTGS) rakendati 21.jaanuaril 2002.
Alates 3. oktoobrist 2005 on kasutusel tavamaksete arveldussüsteem (ESTA), mis on uuendatud versioon endisest pankadevaheliste jaemaksete süsteemist (DNS).

Kuni 31.12.03 loeti suurmakseks makset summas 1 mln krooni ja enam. Alates 1.jaanuarist 2004 loeti suurmakseks makset, mille suurus oli 15 mln krooni või enam. Alates 1. jaanuarist 2011 loetakse suurmakseks makset, mille suurus on 1 mln eurot ja enam.
Topeltarvestus vältimiseks kajastatakse siseriiklikest maksetest vaid makstavaid makseid. Välismaksete puhul kajastatakse nii makstavaid kui laekuvaid makseid.

Sularaha all kajastatakse sularaha sissemaksega algatatud makseid.
Kuni 31.12.2003 eeldati kaardimaksete sidumisel maksete aruandlusega, et kõik kaardimaksed on teostatud eraisikute poolt. Alates 1.01.2004 on võimalik eristada eraklientide ja äriklientide poolt teostatud kaardimakseid.

Kliendigrupp võib olla määramata sularahas teostatud maksete puhul.

Mõisted "resident" ja "mitteresident" lähtuvad käesolevas tabelis pangakaardi väljaandnud krediidiasutuse asukohast.
Kaarditehingud hõlmavad kaardimakseid pangaautomaatide või müügiterminaalide kaudu ja pangaautomaatide vahendusel teostatud sularaha väljavõttu ning sissemakseid.
Alates 1. jaanuarist 2004 kajastatakse tehingud deebet- ja krediitkaartidega eraldi (varem kirjeldati kõik residentide kaarditehingud deebetkaartidega sooritatud tehingute ridadel).

Pangakaart loetakse passiivseks, kui sellega pole aruandeperioodi jooksul teostatud ühtki tehingut. Sularahakaart on pangakaart, mis võimaldab pangaautomaadis teha ainult sularahatehinguid. Maksekaart on pangakaart, mis võimaldab teha kõiki kaarditehinguid.

Ristkasutuses olev pangaautomaat on krediidiasutuse halduses olev pangaautomaat, kus saab kasutada nii pangaautomaati haldava kui ka teiste krediidiasutuste pangakaarte.
Müügikoht on kauba või teenuse müügikoht, kus ostetud teenuste ja kaupade eest saab tasuda pangakaardi ja/või mobiiltelefoniga.

Tabel sisaldab ainult elektrooniliselt edastatud makseid.

Eesti liitus euroalaga 1. jaanuaril 2011. Andmed tabelis näitavad Eesti panust euroala vastavatesse näitajatesse.

Termin "resident" tähistab lisaks Eesti residentidele ka kõigi teiste euroala riikide residente.

Baasraha koosneb sularahast ringluses (euro mündid ja pangatähed) ja Eesti Panga kohustustest krediidiasutuste ees. Baasraha arvestustes kasutatud näitaja "sularaha ringluses" ei kajasta tegelikku riigis ringleva sularaha hulka vaid on arvutatud vastavalt eurosüsteemis kasutatavale kapitali jagamise mehhanismile (Capital Share Mechanism - CSM). Kapitali jagamise mehhanism näeb ette, et 92% euroalal emiteeritud pangatähtedest jagatakse eurosüsteemi keskpankade vahel vastavalt nende osalusele Euroopa Keskpanga kapitalis.

Rahaloomeasutused (RA) on krediidiasutused ja kõik teised finantseerimisasutused, mis kaasavad avalikkuselt hoiuseid ja/või hoiustele sarnaseid instrumente ning annavad enda nimel laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse. Eestis on rahaloomeasutusteks Eesti Pank, krediidiasutused, hoiu-laenuühistud ning Euroopa Keskpanga kriteeriumidele vastavad rahaturufondid. Eesti RAde täielik nimekiri on kättesaadav Euroopa Keskpanga veebilehel.

Eesti liitus euroalaga 1. jaanuaril 2011. Seoses sellega on muutunud rahaloomeasutuste statistikas kasutatav residentsuse käsitlus - alates 2011 aasta jaanuari andmetest hõlmab mõiste "resident" lisaks Eesti residentidele ka kõigi teiste euroala riikide residente.

Alates Eesti liitumisest euroalaga 1. jaanuaril 2011 peegeldavad rahaloomeasutuste analüütilised näitajad Eesti panust euroala vastavatesse näitajatesse.

Rahaagregaadid koosnevad rahaloomeasutuste rahalise iseloomuga kohustustest teiste residentsete institutsionaalsete sektorite (v.a keskvalitsus) ees. Euroala rahaagregaadid saadakse rahaloomeasutuste alljärgnevate kohustustekirjete summeerimisele:
M1 - residentide nõudmiseni hoiused;
M2 - M1+ residentide hoiused tähtajaga kuni 2 aastat ja residentide kuni kolme kuulise etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused;
M3 - M2 + rahaturufondide osakud (neto*) ning alla 2 aastase tähtajaga võlaväärtpaberid (neto*), tagasiostulepingud.
* Eesti rahaloomeasutuste poolt emiteeritud väärtpaberitest lahutatakse nende omanduses olevad euroala rahaloomeasutuste vastavad väärtpaberid

Krediidiagregaadid - rahaloomeasutuste poolt residentidele antud laenud ning rahaloomeasutuste omanduses olevad residentide poolt emiteeritud väärtpaberid (nii võlaväärtpaberid kui aktsiad).

VALIK PANGANDUSSTATISTILISI NÄITAJAID: MÄRKUSED